3-23-1617/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

26.02.2026, Tartu

Haldusasja number

3-23-1617

Haldusasi

X.X. kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Tartu Vangla apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja X.X.

Vastustaja Tartu Vangla

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Tartu Vangla apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni punkt 2 ning teha

vastavas osas uus otsus, millega mõista Tartu Vanglalt X.X. kasuks välja

kahjuhüvitis summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

4. Asendada otsuse avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 30.03.2026 (k.a) (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 02.05.2023 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas

15 000 eurot. Taotluse kohaselt hoiti teda 95 päeva õigusvastaselt lukustatud kambris, mis on

tuvastatud haldusasjas nr 3-20-1807.

2. Tartu Vangla rahuldas 06.07.2023. a otsusega nr 1-13/84-2 X.X. taotluse 475 euro ulatuses

ja jättis taotluse 14 525 euro ulatuses rahuldamata. Otsuse kohaselt kohaldati X.X. suhtes

täiendavaid julgeolekuabinõusid õigusvastaselt 95 päeva. Julgeolekuabinõude kohaldamisena

lukustatud kambrisse paigutamise korral on põhiõiguste riive vähemintensiivne kui kartserisse

paigutamisel, mistõttu on põhjendatud alusetult julgeolekuabinõude kohaldamise eest hüvitise

väljamõistmine 5 eurot ööpäeva eest.

3. X.X. esitas 18.07.2023 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse, milles ta palus

kohustada Tartu Vanglat määrama taotluses märgitud hüvitis täies ulatuses või välja pakkuda

muu inimväärne summa. Kaebaja arvates ei ole 1 päeva eest hüvitiseks määratud 5 eurot

piisav. Arvestada tuleb, et kaebajal esinevad psüühilised probleemid, mistõttu on eraldatud

lukustatud kambris 95 päeva õigusvastaselt kinnipidamise tagajärjed kaebajale rasked.

4. Tartu Vangla palus 11.09.2023. a vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vangla väitel ei ole

põhjendatud maksta hüvitist kartserikaristuse määras või suuremal määral kui 5 eurot, kuna ei

esine asjaolusid, mis võiksid olla aluseks suurema hüvitise väljamõistmiseks.

5. Tartu Halduskohus rahuldas 30.04.2025. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 1); mõistis

Tartu Vanglalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise summas 950 eurot (resolutsiooni p 2); jättis

kaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud

võimalikud menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3). Otsuse põhjendused:

Senist kohtupraktikat arvestades on vangla poolt hüvitiseks määratud summa liiga madal ning

kaebaja soovitud maksimaalne summa hüvitiseks ilmselgelt liiga kõrge. Ainuüksi asjaolu, et

kaebajal on psüühilisi probleeme, ei mõjuta hüvitise suurust, sest kahjunõude aluseks ei ole

tervisekahju. Rahalise hüvitise määramisel tuleb arvestada vastutust piiravate asjaoludega, s.h

asjaoludega, millest tulenevalt oleks kahju hüvitamine täies ulatuses ebaõiglane. Ka tuleb

arvestada, et ühtse päevamäära rakendamise korral ei ole põhjust lähtuda kitsalt varem

kohtupraktikas sarnaste rikkumiste eest määratud hüvitiste suurusest, sest need tuginevad

2010. a kujundatud päevamäärale (RKHKo 3-3-1-93-09, päevamäär 6,39 eurot), mis ei ole

2025. a asjakohane, sest toimunud on oluline tarbijahindade ja elukalliduse tõus. Lisaks on

oluline võtta arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas rõhutatud seisukohta, et määratav

hüvitis ei tohi olla nimetatud kohtu praktikas väljamõistetavate hüvitistega võrreldes

põhjendamatult väike, kuid hüvitise kindlaksmääramisel võib arvestada riigisisest

õigussüsteemi, õigustraditsioone ja elatustaset ning hüvitisi. Eelnevat arvestades on

põhjendatud lähtuda päevamäärast 10 eurot. Kuna kaebaja viibis õigusvastaselt täiendavate

julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldi lukustatud kambris 95 päeva, siis on

põhjendatud hüvitiseks 950 eurot, mitte vangla otsusega määratud 475 eurot.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

6. Tartu Vangla esitas 30.05.2025 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu

Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni p 2 ja teha asjas uus otsus, millega vähendada

kaebaja kasuks väljamõistetud hüvitist. Apellatsioonkaebuse põhjendused:

1) Kohtuotsuse resolutsiooni p 2 ei ole üheselt arusaadav. Kuivõrd vangla õigusvastane

tegevus on varasemalt jõustunud kohtulahendiga kindlaks tehtud, siis kohtueelses menetluses

tasus vangla X.X.le alusetu vabaduse võtmise eest rahalist hüvitist summas 475 eurot.

Vanglale teadaolevalt tehti väljamakse 14.07.2023. Kohtuotsuse jõustumisel tuleks vanglal

X.X.le 950 eurot üle kanda. Koos kohtueelses menetluses makstud hüvitisega (s.o 475 eurot)

tuleks vanglal X.X.le tasuda 1425 eurot (475+950=1425). Selliselt kujuneks 1 ööpäeva eest

tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks 15 eurot ööpäevas, mis ei lange kokku kohtu

põhjendustega hüvitise suurust puudutavas osas.

2) Hüvitis 10 eurot ööpäeva kohta on liialt kõrge. Mõistlikuks hüvitiseks on 5 eurot, võttes

arvesse alusetult kartseris viibitud hüvitise päevamäära 6,39 eurot. Ei esine asjaolusid, mis

võiksid olla aluseks suurema hüvitise väljamõistmiseks.

7. X.X. märkis 02.06.2025. a e-kirjas, et ta nõuab Tartu Vanglalt 15 000 euro

väljamõistmist.

8. X.X. selgitas 18.06.2025. a vastuses kohtunõudele, et ta jääb esimese nõude juurde. Veel

teatas kaebaja 18.06.2025. a e-kirjas, et ta jääb oma nõude juurde ja palub lisada veel 5000

eurot nõudele üleliigsete ebamugavuste tekitamise eest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kaebaja ei esitanud ringkonnakohtule

apellatsioonkaebust ega vastuapellatsioonkaebust. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta

kaebaja 18.06.2025. a e-kirja enda esialgse nõude muutmise kohta. Käesolevas asjas on

apellatsioonkaebuse esitanud ainult vastustaja, kelle apellatsioonkaebus tuleb rahuldada

osaliselt. Apellatsiooniastmes on vaidlus selle üle, kas halduskohtu poolt kaebajale

õigusvastaste täiendavate julgeolekuabinõude eest määratud hüvitis 10 eurot päevas on liialt

kõrge ja mõistlikuks hüvitiseks on 5 eurot kui ka selle üle, kas kohtuotsuse resolutsioon on

vastavuses kohtuotsuse põhjendustega.

10. Mittevaralise kahju hüvitise suuruse määrab kohus kindlaks kaalutlusreegleid kasutades,

võttes muu hulgas arvesse rikutud õiguse olulisust, välja selgitatud asjaolusid ja kohtu

hinnangut riive intensiivsusele (RKHKo 18.06.2020, 3-16-1903, p 34 ja seal viidatud

lahendid). Halduskohtul on mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel avar

kaalutlusruum, mistõttu muudab ringkonnakohus halduskohtu poolt kaebajale määratud

hüvitise suurust vaid juhul, kui see on ilmselgelt põhjendamatu.

11. Halduskohus on rahalise hüvitise päevamäärast 10 eurost lähtumist otsuses asjakohaselt

põhjendanud (otsuse p 11) ning ringkonnakohus peab halduskohtu otsuse põhjendusi

veenvaks. Ringkonnakohus ei saa nõustuda vastustaja seisukohaga, et hüvitise suuruse

määramisel tuleks lähtuda hüvitise päevamäärast 6,39 eurot. Nimetatud päevamäär tuleneb

Riigikohtu 15.03.2010. a otsuses nr 3-3-1-93-09 märgitud kartseris alusetult viibitud aja eest

väljamõistetava kahjuhüvitise päevamäärast 100 krooni, mis on eurodesse ümberarvestatuna

6,39 eurot. Tartu Ringkonnakohus asus juba 2024. aastal sarnase kaebuse lahendamisel

seisukohale, et ei ole õige lähtuda raha ostujõust 2010. aastal, vaid arvesse tuleb võtta sellest

ajast toimunud tarbijahindade ja elukalliduse tõusu (TrtRnKo 07.02.2024, 3-22-537/35, p 32).

Ka ei tohi määratav hüvitis olla põhjendamatult väike võrreldes Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikas sarnastes asjades määratud hüvitistega ning kohus peab konkreetses asjas hüvitise

suuruse üle otsustamisel arvesse võtma ka riigisisest kohtupraktikat nii analoogsetes asjades

kui valdkondadeüleselt (RKHKo 20.10.2021, 3-19-2061, p 24). Seisukohale, et õigusvastaste

julgeolekuabinõude kohaldamisega tekitatud kahjuhüvitise õiglane päevamäär on 10 eurot, on

Tartu Ringkonnakohus jõudnud ka varem (TrtRnKo 07.02.2024, 3-22-537/35; 27.03.2025,

3-22-169/26).

12. Ringkonnakohus möönab, et kohtupraktikas on leitud ka seda, et senisest hüvitiste

määramise praktikast ei saa tuletada jäiku päevamäärasid ja arvutada hüvitisi pelgalt

aritmeetiliste tehete alusel (RKHKo 17.03.2017, 3-3-1-89-16, p 18 ning seal viidatud

lahendid; TrtRnKo 08.05.2025, 3-21-2726, p 44). Sellest ei saa siiski järeldada, nagu poleks

päevamäärast lähtumine põhjendatud. Oluline on see, et olenemata sellest, kas arvutada

hüvitist päevamäära alusel või mitte, ei tohiks lõpptulemus kõiki asjaolusid arvestades

oluliselt erineda analoogsetes asjades kujunenud kohtupraktikast. Halduskohtu kaalutlusotsus,

lugeda 95 päeva julgeolekuabinõude kohaldamise tõttu eraldi lukustatud kambris viibitud aja

eest põhjendatud hüvitise suuruseks 950 eurot, ei ole ilmselgelt põhjendamatu ning järgib

senist kohtupraktikat. Seega puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu poolt määratud

kahjuhüvitise suurust vähendada.

13. Vastustaja arvates ei ole kohtuotsuse resolutsioon üheselt arusaadav. Koos kohtueelses

menetluses kaebajale juba makstud hüvitisega tuleks vanglal kaebajale tasuda 1425 eurot

(475+950=1425). Selliselt kujuneks 1 ööpäeva eest tasumisele kuuluva hüvitise suuruseks 15

eurot ööpäevas, mis ei lange kokku kohtu põhjendustega hüvitise suurust puudutavas osas.

Ringkonnakohus nõustub vastustajaga. Halduskohus eksis otsuse resolutsioonis, kuna ei

arvestanud vangla poolt kaebajale juba makstud hüvitisega 475 eurot. Seega tulnuks

halduskohtul kaebaja kasuks otsusega välja mõista 950 eurost puudujääv summa ehk 475

eurot (950-475=475).

14. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus vastustaja apellatsioonkaebuse osaliselt.

Ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 30.04.2025. a otsuse resolutsiooni punkti 2 ning

teeb vastavas osas uue otsuse, millega mõistab Tartu Vanglalt X.X. kasuks välja

kahjuhüvitise summas 475 (nelisada seitsekümmend viis) eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt

kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 4 sätestab, et kui

kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks

arutamiseks saatmata, muudab ta menetluskulude jaotust. Ringkonnakohtu otsus ei too kaasa

menetluskulude jaotuse muutmist halduskohtus. Vastustajal apellatsioonkaebusega seoses

menetluskulusid ei tekkinud, seega jäävad poolte menetluskulud ringkonnakohtus nende endi

kanda. Ringkonnakohus asendab HKMS § 175 lõikele 3 tuginedes otsuse avaldamisel kaebaja

nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)