Legislator Case Law & Legislation
2-25-7544/8 AI generated

2-25-7544/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-25-7544/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali hagi M.F vastu Välja mõista M.F-ilt (M.F, isikukood XXX) Akciné draudimo bendrové "Gjensidige

Legislator headnote

AI generated

2-25-7544/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Rahuldada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali hagi M.F vastu Välja mõista M.F-ilt (M.F, isikukood XXX) Akciné draudimo bendrové "Gjensidige

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Brigitta Mõttus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-25-7544

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali

hagi M.F vastu võlgnevuse nõudes

16 093,29 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja lahendamise viis

Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaal,

registrikood 11193232

Kostja: M.F, isikukood XXX

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali hagi M.F vastu

tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista M.F-ilt (M.F, isikukood XXX) Akciné draudimo bendrové "Gjensidige

" Eesti filiaali (registrikood 11193232) kasuks 14 046,52 eurot ning sissenõutavaks

muutunud viivise perioodi 23.01.2025 – 14.05.2025 eest 480,58 eurot.

3. Mõista M.F-ilt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali kasuks välja

viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras arvestatuna tasumata põhinõudelt (s.o 14

046,52 eurot) alates 15.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku koos

käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 2 nimetatud viivise summaga mitte suuremas

ulatuses kui põhinõude suurus (s.o 14 046,52 eurot).

4. Jätta menetluskulud M.F kanda.

5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 980 eurot ning mõista

nimetatud summa M.F-ilt Akciné draudimo bendrové "Gjensidige " Eesti filiaali

kasuks välja.

6. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord ja kaja esitamine

2-25-7544

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh

TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a

EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank

AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada

kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus

1. Hageja esitas 19.05.2025 hagi kostja vastu võlgnevuse 14 046,52 euro ja viiviste nõudes.

Hagi kohaselt sõitis kostja 15.05.2024 Pärnus, XXX 5 sõidukiga K S (registrimärgiga xxxxxx)

otsa tee ääres pargitud sõidukitele A A (registrimärgiga xxxxxx), V P (registrimärgiga

xxxxxx) ja C B (registrimärgiga xxxxxx), mis paiskus vastu tänavaposti. Hageja oli sõiduki K

S (registrimärgiga xxxxxx) viimane lepingu järgne kindlustusandja (lisa 3), seega oli hagejal

kohustus hüvitada kannatanutele põhjustatud kahju. Liiklusõnnetuse tagajärjel said kahjustada

sõiduautod A A (registrimärgiga xxxxxx), V P (registrimärgiga xxxxxx) ja C B

(registrimärgiga xxxxxx), millede liikluskahjud on hageja hüvitanud kogusummas 14046,52

eurot. Hageja esitas kostjale 07.10.2024 tagasinõude maksetähtajaga 21.10.2024 (lisa 14) ning

08.01.2025 korduva tagasinõude maksetähtajaga 22.01.2025. Kostja ei ole hageja nõuetele

reageerinud ega nõuet tänaseni tasunud. Kuna kostja ei ole hageja nõuet tähtaegselt tasunud,

palub hageja kostjalt välja nõuda põhivõlgnevus 14 046,52 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt

viivist alates 23.01.2025 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

2. 19.05.2025 määrusega võttis kohus hageja hagi kostja vastu menetlusse ja kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest alates. Sama

määrusega hoiatas kohus, et kohus võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on

määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult või elektroonselt. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

2-25-7544

Kohtuotsuse põhjendused

3. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2

eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus toimetas hagimaterjalid ja kohtumääruse kostjale

kätte isiklikult kohtu kantseleis 30.06.2025. Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks

antud tähtaeg 20 päeva 21.07.2025. Kostja hagile vastust esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt

on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud. Hagiavalduse asjaolud

on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

4. Tagaseljaotsuse teeb kohus lühidalt kirjeldava osaga ja ilma põhjendava osata (TsMS § 444

lg 3).

5. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1).

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale

või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib

menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega

rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile

vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest kostjal ei

olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

6. Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Menetluskulud

7. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise

suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

8. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).

2-25-7544

9. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on

kohtu arvates vajalik ja põhjendatud menetluskulu. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks

väljamõistmisele hagiavalduselt tasutud riigilõiv 980 eurot. Riigilõiv on kohtute

infosüsteemist nähtuvalt tasutud.

10. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel

menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

esitanud kohtule TsMS § 177 lg 4 kohase taotluse, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega määrab kohus, et kostjal tuleb

menetluskuludelt tasuda ka viivist.

11. Kostja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning kohtule teadaolevate

andmete põhjal kostjal menetluskulud puuduvad.

12. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Brigitta Mõttus

kohtunik