2-23-101879/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-101879

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi N A vastu võlgnevuse summas 35

eurot, viivise ja sissenõudekulu saamiseks

Tsiviilasja hind

48,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ PARKIT (registrikood 12135716, asukoht Turu

2 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja J B (e-post xxx)

Kostja: N A (isikukood xxx; elukoht xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik lihtmenetlus

KOHUS OTUSTAB:

1. Rahuldada PARKIT OÜ hagi N A vastu.

2. Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot, sissenõudmiskulu

hüvitis 1 euro ja 13.02.2023 seoisuga sissenõutavaks muutunud viivis 8,51 eurot.

3. Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks viivis põhinõudelt (35 eurolt) VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 14.02.2023 kuni põhinõude täitmiseni,

kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõlgnevuse

suuruse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

1. Jätta menetluskulud N Ae kanda.

2. Välja mõista N Aelt PARKIT OÜ kasuks menetluskulu 700 eurot.

3. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb N Ael tasuda otsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt

rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt

mõjutada lahendit.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1. PARKIT OÜ esitas 12.01.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N

Ae vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik

esitas vastuväite. Pärnu Maakohus lõpetas määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis

asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus võttis tsiviilasja 15.02.2023

määrusega menetlusse.

2. Hagiavalduse kohaselt on kostja on sõiduki xxx (VIN: xxx) numbrimärgiga xxx omanik.

Sõiduk xxx oli pargitud KÜ Ümera 42, Tallinn territooriumi parklasse, kus on kehtestatud

parkimistingimused, mille kohaselt on parkimine KÜ Ümera 42 territooriumil lubatud

üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil

nähtaval kohal. Parkla territooriumil on paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu

tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Lisaks infotahvlitele on paigaldatud rida liiklus- ja

teavitusmärke, mis annavad parklaalale sissesõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja

eraparkla omanik kehtestab tingimused seal parkimiseks. Sõidukil xxx parkimisluba

eksponeeritud ei olnud. Hageja poolt kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse

sõiduki parklasse sisenemisel sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel sõlmituks leping, mille

kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat parkimistingimustes ettenähtud

tingimustel. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes

sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda

leppetrahv summas kuni 35 eurot.

3. Sõiduki xxx parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale)

koostatud leppetrahv nr xxx, koostamise aeg 30.01.2020, Ümera 42 KÜ parklas, summa

35 eurot, sissenõutavaks muutunud 14.02.2020. Kostjat teavitati leppetrahvinõude

esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki xxx kojamehe vahele. Leppetrahvi

maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahv summas 35 eurot on kostja poolt tasumata.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise. Vastavalt esitatud viiviseraportile, on viivise

suurus 13.02.2023 seisuga kokku 8,51 eurot. Hageja taotleb sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 1 euro. Hageja peab Transpordiametile tasuma iga leppetrahvi kohta

rahasumma selle eest, et saada Liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või kasutaja

kohta (1 euro 1 leppetrahvi kohta). Lisaks tuleb tasuda riigilõiv. Kogu asjaajamine on

seotud ka otsese tööjõukuluga.

5. Vastavalt Transpordiametilt saadud andmetele on sõiduki nr xxx vastutav kasutaja/omanik

leppetrahvi vormistamise ajal olnud N A.

Kostja seisukohad

6. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja ei tunnista hageja nõuet, kuna see on tõendamata ja

ebaselge. Hagiavaldusele lisatud piltedest ei selgu, millele tugineb hageja nõue, mille

kohaselt on kostja kohustatud tasuma leppetrahvi avaldatud suuruses, samuti ei ole lisatud

tõendeid selle kohta, et kostja oleks esitatud leppetrahvi kätte saanud. Hageja ei esitanud

tõendeid väite kohta, et leppetrahvinõuetest teatati kostjale koheselt pärast

trahvikviitungite vormistamist nende jätmisega sõiduki klaasipühkija vahele. Kohtule

esitatud fotodest ei ole nähtav, et auto klaasipühkijate vahel olid kviitungid. Seega sai

leppetrahvist teavitamise kuupäeva alguseks lugeda alles hageja poolt esitatud

maksekäasu kiirmenetluse avalduse kostja vastu, mis oli edastadatud ligikaudu kaks ja

pool aastat hiljem esimesest väidetavast lepingurikkumisest. Seetõttu VÕS § 159 alusel

parkimiskorraldaja ei tõendanud menetluses, et ta teatas kostjale mõistliku aja jooksul

pärast kohustuse rikkumise avastamist leppetrahvi nõudmisest. Kaks ja pool aastat

trahviotsuse tegemisest ei ole mõistlik aeg sellest teatamiseks.

7. Samuti ei ole hageja poolt esitatud fotodest nähtav, kus kohas täpselt oli auto pargitud.

Fotod ei tõenda et auto oli parktud Ümera 42 maja ees ja samuti fotodest ei ole nähtav

vaade parkimistingimusi kehtestavale infotahvlile Ümera 42 juures.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja asjas esitatud tõenditega ning hinnanud

neid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

9. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt TsMS § 444 lõike 4 esimeses

lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb

käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud

õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite,

millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5

kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise

vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata

tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu

poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta

(Riigikohtu 04.05.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas

asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

10. Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse

võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui

tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Menetlusosalised

ärakuulamist ei taotlenud.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

12. Riigikohus on 26.01.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-82-16 punktis 22 leidnud, et

parkimiseks tasulisel parkimisalal sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele

võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 mõttes. Nimelt võimaldab tasulise parkimise korraldaja

(üürileandja) parkimist vajava auto juhil (üürnik) kasutada tasu eest parkimisala.

13. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg

2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Õiguskaitsevahendid kohustuse

rikkumise korral sätestab VÕS § 101, mille lg 1 p 1 järgi on võlausaldajal muu hulgas

õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Kohustuse täitmise nõude eeldusi täpsustab

VÕS § 108. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma

ja lg 2 kohaselt kohaldatakse leppetrahvi kohta sätestatut ka teole, mille lepingut rikkunud

lepingupool peab kahjustatud lepingupoole huvides tegema.

14. Kohus selgitab, et leppetrahvinõude edukaks esitamiseks peavad olema täidetud järgmised

üldised eeldused:



poolte vahel on kehtiv leping, sh peab olema poolte vahel sõlmitud kehtiv

leppetrahvikokkulepe (VÕS §-d 9, 16 ja 20);



võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);



võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud

võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);



võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2);

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

hagejal.

15. Kohtul tuleb seega analüüsida järgmist: kas kostja on sõlminud hageja poolt näidatud

kuupäevadel parkimislepingud (sh kas kostja parkis hageja opereeritaval parkimisalal ning

kas ja/või millised parkimistingimused kehtisid nimetatud kuupäevadel vaidlusalustel

parkimisaladel); kas kostja on parkimislepingut rikkunud; kas hageja on esitanud kostjale

leppetrahvinõude ja kas nõue on esitatud mõistliku aja jooksul pärast rikkumise

tuvastamist; samuti, kas on alust leppetrahvi vähendamiseks.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja oli sõiduki registreerimisnumbriga xxx

omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise ajal (dtl 33).

17. Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS

§ 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja

väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava

lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või

mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on

seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et

parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet parkimistingimusi väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo

nr 3-2-1-75-10, p 14).

18. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja poolt esitatud fotodelt ei ole nähtav sõiduki

parkimine Ümera 42 maja ees. Kohus kostjaga ei nõustu ja leiab, et kostja sõiduki asukoht

kahtlusteta positsioneeritav Ümera 42 hoone esisele parkimisalale. Nii nähtub

hagiavalduse lisas 1 esitatud fotolt, et kostja sõiduki paikneb tüüpilise Lasnamäe

korruselamu ees, mille esimese korruse rõdu on suletud valget värvi trellidega (dtl 27, 28).

Hageja on esitanud ka kaardirakenduse Google Maps street view vaated, millelt nähtub, et

Ümera 42 hoone esimese korruse rõdu on suletud täpselt samasuguste valget värvi

trellidega juba 2011. aastal, mil on tehtud street view kaader (dtl 96, 97). Samasugused

valged trellid olid rõdul ka 07.02.2023 (dtl 102).

19. Hageja on osundanud, et teine kokkulangev detail on elektrikilbi (või hoolduskapi)

paiknemine Ümera 42 hoone seina ääres (dtl 27). Sama elektrikilp (-kapp) nähtub Google

maps street view fotolt (dtl 96, 97) ning sama hoolduskapp on olemas ka 07.03.2023 (dtl

102). Samuti on hageja juhtinud tähelepanu, et hagi lisa 1 kolmandalt fotolt nähtub, et

kostja sõiduki asukohast vasakule (kui sõidukit vaadelda Ümera 42 hoone poolt) jääb

elektri alajaama hoone, samuti liiklusmärk 575a „parkla“ koos lisatahvliga 874 „puudega

isiku sõiduk“ (dtl 28). Neljandalt fotolt paistab ka LM 544 „Reguleerimata ülekäigurada“.

Samas elemendid on näha ka Google Maps street view vaatest (dtl 98, 99). Samuti on

street view vaates näha Ümera 43 hoone ees kasvavad puud. Kohus leiab, et kõiki neid

detaile ja kokkulangevusi koosmõjus hinnates saab teha ühese järelduse, et kostja sõiduk

oli 30.01.2020 pargitud Ümera 42, Tallinnas elamu ette.

20. Kohus ei nõustu ka kostja vastuväitega selles, et hageja ei ole tõendanud

parkimistingimuste olemasolu Ümera 42 parkimisalal 30.01.2020. Hageja esitas samast

parkimisalast ja parkimistingimusi kehtestavast infotahvlist 05.09.2019 ja 08.01.2020.

tehtud fotod (dtl 100-101). Samuti esitas hageja foto parkimistingimuste tahvlist

07.03.2023 seisuga (dtl 102). Seega on hageja esitanud tõendid Ümera 42 parkimisalal

parkimistingimuste olemasolu kohta nii enne hagi esemeks olevat leppetrahvinõude

esitamist kui ka peale seda. Hageja leiab, et parkimistingimuste igakordne

fotografeerimine ei ole mõistlik. Kohus nõustub hageja seisukohaga.

21. Riigikohus on 06.12.2017 lahendis nr 2-15-3430 seoses leppetrahvinõude tõendamisega

märkinud, et leppetrahvinõude tõendamiseks piisab sellest, kui parkla haldaja on

pildistanud parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise

aja ja koha. Seega ei pea fotod parkimistingimustest olema tehtud leppetrahvi

vormistamise päeval, samuti ei pea sellelt olema näha parkimistingimusi rikkunud sõiduk

ja parkimistingimused üheaegselt. Sageli ei olegi sellist fotot võimalik teha. Kostja ei ole

väitnud ja tõendanud, et vaidlusalusel kuupäeval kehtisid parkimisalal teistsugused

parkimistingimused või et kostja ei parkinud nimetatud parkimisalal. Hageja on esitanud

parkimisalal kehtinud parkimistingimused 07.03.2023 menetlusdokumendi lisana 3 (dtl

100-102). Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud foto põhjal parklasse

sisenedes selgelt nähtav. Hageja esitas tõendid parkimistahvli olemasolust. Tegemist on

püsiva liiklusmärgiga. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal

loeb kohus parkimislepingu sõlmituks hageja ja kostja vahel 30.01.2020 Ümera 42,

Tallinn parklas parkimisel.

22. Kohus tuvastas, et kostja oli parkimise ajal pargitud sõiduki omanik/vastutav kasutaja.

Parkimisala tüüptingimuste (dtl 30) p 1 kohaselt sõlmitakse leping hageja ja sõidukijuhi

vahel. Kostja ei ole esile toonud ega ka tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas

sõidukit keegi teine. Seega tuleb parkimisleping lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.

23. Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvi maksmist.

Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta

kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus

tuvastas, et parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib

hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 30). Lepingu kohaselt oli parkimisteenuse

kasutaja kohustatud eksponeerima parkival sõidukil nähtaval kohal parkimisloa Ümera 42,

Tallinn parkimisalal parkimiseks. Kostja sõiduk oli pargitud 30.01.2020 hageja

parkimisalale, kuid sõidukil puudus nähtaval kohal vajalik parkimisluba. Kostja ei ole

esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti parkimisalale ilma vajalikku

parkimisluba sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimisluba ei nähtu ka kohtule

esitatud sõidukist tehtud fotodelt. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud parkimislepingut,

jättes parkimisloa sõidukil nähtaval kohal eksponeerimata. Parkimislepingu rikkumise

puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.

24. Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast

kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab

(VÕS § 159 lg 2). VÕS § 159 lg-s 2 sisalduva terminiga "mõistlik aeg" tähistatakse

määratlemata õigusmõistet ja seda tuleb kohaldada iga juhtumi eripärasid silmas pidades

(RKTKo nr 3-2-1-28-08, p 13). Mõistlik aeg peab jääma rikkumise avastamise ja nõude

aegumise vahele ning selle aja kindlaksmääramisel saab lähtuda VÕS §-s 7 sätestatust,

arvestades kõiki asjaolusid ja tehes kindlaks, kas võlgnikul võis hea usu põhimõttest

lähtudes tekkida õigustatud ootus, et temalt leppetrahvi enam ei nõuta (RKTKo nr 3-2-1-

142-11, p 16; nr 2-16-18005, p 13).

25. Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS §

68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud

tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks

kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele

tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi,

loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte

saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse

väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut

rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab

tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p

13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku

viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine

sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo

nr 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud

asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik

tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks, kuid praegusel juhul ei ole kohus

selliste erandlike asjaolude esinemist tuvastanud.

26. Kostja väidab, et hageja ei ole talle kojamehe alla leppetrahvi teadet jätnud ja sellega on

ületatud mõistlik aeg leppetrahvist teadasaamiseks. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohus

tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahviteatise

vahetult pärast rikkumise tuvastamist (dtl 28). Kohtu hinnangul torkab sõiduki parema

kojamehe alla jäetud kiles valge leppetrahviteatis selgelt silma. 30.01.2020 kell 06:31

sõiduki esiklaasist ja kojameestest tehtud fotol seda valget teatist ei nähtu. 30.01.2020 kell

06:22 sõidukist tehtud fotol paistab see aga selgelt välja. Esiklaasile kojamehe alla jäetud

teatisel märgitu täpset sisu ei ole võimalik toimikus olevate fotode põhjal küll tuvastada,

kuid kohtu hinnangul ei ole alust kahelda, et leppetrahviteatisel sisaldus sama

leppetrahvinõue, mis on tõendina lisatud hagile. Hagejal oleks ka objektiivselt raske

sarnastes olukordades oma väiteid teatise sisu osas paremini tõendada. Vähemalt nõuaks

see ilmselt ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud kulutusi.

Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse

edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale

leppetrahvinõudest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

27. Kostja rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja

võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel.

28. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud

lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

Selline kokkulepe võib VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi olla tüüptingimusena ebamõistlikult

kahjustav ja sama paragrahvi esimese lõike alusel ka tühine, kui ette nähtud leppetrahvi

summa on ebamõistlikult suur (vt ka Riigikohtu 25.01.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-

16, p 36). Käesoleval juhul ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, et kostja parkimisala

tingimustes märgitud leppetrahv kuni 35 eurot iga rikkumise kohta on ebamõistlikult suur.

29. Leppetrahv võib olla kokku lepitud kohustuse täitmisele sundimiseks (VÕS § 159 lg 1

esimene lause) või täitmise asendamiseks (VÕS § 159 lg 1 teine lause). Kohus märgib, et

leppetrahvi suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb ühe asjaoluna arvestada, millise

kohustuse täitmise asendamiseks või täitmisele sundimiseks on leppetrahv kokku lepitud

(TlnRKo nr 2-19-123666, p 41-44). Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud

parkimislepingus kokkulepe leppetrahvi tasumiseks on eesmärgiga sundida parkijat

parkimislepingut täitma. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab

suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kohus

leiab, et 35 euro suurune leppetrahv ei ole VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult

suur, eriti arvestades asjaolu, et leppetrahvi on võimalik lihtsasti vältida parkimise eest

tasumisega.

30. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 35 euro suurune leppetrahv kõnealuse parkimisala puhul VÕS §

42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Ka kohtupraktikas on peetud leppetrahvinõuet

30 eurot ja ka 50 eurot mõistlikuks ning seda ka aladel, kus parkimisõiguse annab üksnes

vastav parkimisluba (RKTKo nr 2-15-3430, p-d 14-15.2; TlnRKo tsiviilasjas nr 2-17-

117146 jpt). Leppetrahv 35 eurot ei ületa nimetatud summasid, mistõttu ei ole tegemist

ebamõistlikult suure leppetrahviga. Poolte vahel oli sõlmitud leping, mida kostja rikkus.

Hagejal on kostja vastu 30.01.2020 Ümera 42, Tallinn parkimisalal tekkinud

leppetrahvinõue summas 35 eurot.

31. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt

seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa

Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne

iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

32. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 8,51 eurot perioodi 14.02.2020 – 30.02.2023 eest

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Parkimistrahvis märgitu kohaselt tuli

leppetrahv tasuda 14 päeva jooksul leppetrahvinõude määramise päevast alates (dtl 26).

Hageja poolt kostjale 30.01.2020 väljastatud leppetrahv muutus seega sissenõutavaks

14.02.2020. Kuivõrd kostja on hagejale leppetrahvi tasumisega viivituses, on hagejal

õigus nõuda kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 kohaselt. Seega on hageja nõue hagi esitamise

ajaks sissenõutavaks muutunud viivise osas põhjendatud summas 8,51 eurot. Kohus leiab,

et kuivõrd kostja on leppetrahvide tasumisega viivituses, tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista viivis 8,51 eurot ning ka edasiulatuv viivis põhinõudelt alates 15.02.2023 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte

üle põhinõude summas 35 eurot suuruse.

33. Hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu 1 euro. Sissenõudmiskulu puhul on tegemist

tasuga, mida hagejal tuleb maksta Transpordiametile iga leppetrahvi kohta selle eest, et

saada liiklusregistrist andmeid sõiduki omaniku või vastutava kasutaja kohta. VÕS § 115

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või

selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja

arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu

seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 1 euro

puhul on tegemist hagejale võla sissenõudmisega seoses tekkinud kahjuga. Hageja on

teinud päringu Transpordiametisse sõiduki omaniku andmete kindlakstegemiseks, mille

eest tuli tal tasuda 1 euro. Seega on hagejale tekkinud seoses võlgnevuse sissenõudmisega

kulu 1 euro, mis tuleb kostjalt välja mõista.

34. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi VÕS § 108 lg 1 alusel rahuldada täies ulatuses ja kostjalt

välja mõista leppetrahv 35 eurot, sissenõudmiskulu hüvitis 1 euro, 13.02.2023 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 8,51 eurot ja viivis põhinõudelt (35,00 eurot) VÕS § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 14.02.2023 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte üle põhivõlgnevuse suuruse.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna kohus

rahuldas hagi, siis tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 jäävad menetluskulud kostja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel

vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177

lg 1 järgi.

36. Hageja esitas 11.02.2026 seisukohas menetluskulude nimekirja, milles palub välja mõista

menetluskulud riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 960 eurot (6,40 tundi).

37. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 ja

p 3 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s

218 sätestatu kohaselt.

38. Riigilõiv hagi esitamisel summas 100 eurot on hagejale vältimatult põhjendatud ja vajalik

menetluskulu, kuivõrd riigilõivu mittetasumise korral kohus hagi menetlusse ei võta.

39. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hagejat alates 03.03.2023 esindanud vandeadvokaat

tunnitasuga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohus on varem pidanud advokaatide

põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasuks mh 120 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

02.10.2013 määrus nr 3-2-1-93-13), aga ka nt 205,58 eurot ilma käibemaksuta (Riigikohtu

18.05.2022 otsus nr 2-21-1824, p 13). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole

käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku

määra osas. Kohus arvestades Riigikohtu praktikat, esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat) ja keskmisi turuhindu leiab, et esindaja tunnitasumäär on põhjendatud.

40. Seoses hageja õigusabikuluga leiab kohus, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei

ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses

väljamõistmist. Kohus märgib, et hagiavalduse koostamine on eelduslikult kõige

mahukam toiming menetluses, kuivõrd eeldab asjaoludega tutvumist ja õigusliku

positsiooni kujundamist, ent hagiavalduse koostamise kulu ei ole hageja esindaja kulude

hulka arvatud. Lisaks on kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegu n-ö tüüphagiga, mille

sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid.

Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad

sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad. Sellise hagi koostamisel on

esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad ja komplekteerida hagi

lisad.

41. Kohus leiab, et hageja põhjendatud menetluskulu on seotud kostja 19.02.2023

seisukohaga tutvumise ja sellele vastuse koostamisega kokku kolme tunni ulatuses. Kostja

on vaielnud vastu hagiavalduses toodud asjaoludele, seega pidi hageja koguma

täiendavaid tõendeid, võrdlema kogutuid tõendeid olemasolevatega, ümber lükkama

kostja vastuväiteid, seega on kostja vastuväited põhjustanud täiendava menetluskulu

tekke. Samuti on põhjendatud kulutused kompromissiläbirääkimisteks ja menetluskulude

nimekirja koostamiseks kokku ühe tunni ulatuses. Lõppseisukohas ei lisanud esindaja

midagi uut lisaks varem esitatule.

42. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 700 eurot

(100 + 4*150). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

43. Riigikohus on varasemalt leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu

suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Riigikohus muutis 14.04.2021. a

määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324/42 varasemat seisukohta ja leidis, et ei ole

põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt

väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga, vaid lähtuda

tuleb eelkõige kuludest, mis menetlusosalisel on tekkinud vajadusest teha menetluses

esindaja abil oma õiguste kaitseks vajalikud menetlustoimingud. Põhjendatud ja vajaliku

menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise

esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva

esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks

tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele.

44. Kohtumenetluses tekib paratamatult kulusid ning seda eelkõige siis, kui hageja kasutab

menetluses lepingulist esindajat. Lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kelle

tööaeg maksab. Samuti tuleb TsMS § 139 lg 2 kohaselt menetlustoimingult, mille

tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv, tasuda riigilõivu. Kohus

märgib, et kostjal oli võimalus võlgnevus tasuda juba maksekäsu kiirmenetluses või pärast

hagiavalduse saamist, kui menetluskulud olid oluliselt väiksemad. Seega on kostja enda

tegevusetus käesolevalt viinud olukorrani, kus hageja lepingulisel esindajal on tulnud

vaielda vastu kostja vastuväidetele ning osaleda kohtumenetluses.

45. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik