2-24-129430/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helvia Räägel

Kohtuasja number

2-24-129430

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinn

Kohtuasi

Bondora AS-i hagi F. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

10 247,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo

Lindeberg (e-post XXX)

Kostja: F. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

Istung 28.10.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Bondora AS-i hagiavaldus F. K.’i vastu.

2. Mõista F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja F. K.’i vahel sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2126 eurot, intress summas 165,95 eurot,

haldustasunõue 26,94 eurot, viivis 154,35 eurot ning viivis summalt 2152,94 eurot

alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 24,99% aastas.

3. Mõista F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja F. K.’i vahel sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2126 eurot, intress summas 199,51 eurot,

haldustasunõue 26,94 eurot, viivis 185,23 eurot ning viivis summalt 2152,94 eurot

alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas.

4. Mõista F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja F. K.’i vahel sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 2126 eurot, intress summas 199,51 eurot,

haldustasunõue 26,94 eurot, viivis 185,23 eurot ning viivis summalt 2152,94 eurot

alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas.

5. Mõista F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja F. K.’i vahel sõlmitud

lepingust nr XXX tulenev põhivõlg 531 eurot, intress summas 49,38 eurot,

haldustasunõue 6,67 eurot, viivis 46,26 eurot ning viivis summalt 537,67 eurot alates

27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas.

6. Mõista F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja Bondora AS-i ja F. K.’i vahel sõlmitud

lisateenuste lepingutest ja meeldetuletuskirjadest tulenev võlgnevus 121,92 eurot,

viivis 4,28 eurot ning viivis summalt 121,92 eurot alates 27.11.2024 kuni kohustuse

kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Jätta rahuldamata viivisenõue summas 28,56 eurot.

8. Jätta menetluskulud kostja kanda.

9. Määrata Bondora AS-i menetluskulude suuruseks 1990 eurot (riigilõiv 840 eurot,

menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot ja õigusabikulud 1130 eurot) ja

mõista see summa F. K.´ilt Bondora AS-i kasuks välja. Kostjal tuleb välja mõistetud

menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist

istungil, võib ringkonnakohus lahendada kaebuse kirjalikus menetluses.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Bondora AS (hageja) esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse F. K.’i

(kostja) vastu. 04.11.2024 määrusega anti asi üle Viru Maakohtu menetlusse ning

06.01.2025 kohtumäärusega Harju Maakohtu menetlusse.

2. Hageja esitas 26.11.2024 hagiavalduse, 18.12.2024 vastuses hagi täpsustuse ja 04.03.2025

seisukohas hagi täienduse koos ümberarvestatud nõudega. Hageja esitas 28.11.2025 uue

hagiavalduse tervikteksti ning palus lähtuda üksnes 28.11.2025 esitatud hagiavaldusest.

3. 28.11.2025 hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja järgmised

tarbijakrediidilepingud: 17.04.2024 lepingu nr XXX (krediidi kulukuse määr 39,53%),

17.04.2024 lepingu nr XXX (krediidi kulukuse määr 46,39%), 17.04.2024 lepingu nr XXX

(krediidi kulukuse määr 46,39%), 18.04.2024 lepingu nr XXX (krediidi kulukuse määr

46,31%). Kõnealuste lepingute järgi on hageja väljastanud kostjale krediidisummad

järgmiselt: 17.04.2024 (hagis ekslikult märgitud 17.04.2022) summas 2000 eurot (summa

126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks); 17.04.2024 summas 2000 eurot

(summa 126 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 17.04.2024 summas

2000 eurot (summa 126 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks); 18.04.2024

summas 500 eurot (summa 31 eurot on hageja samuti arvestanud lepingutasu katteks).

4. Lisaks on pooled 17.04.2024 sõlminud lisateenuse lepingud XXX, XXX ja XXX+.

5. Kostja kohustus krediidi koos kõrvalkohustuste täitmisega tagastama lepingutes kokku

lepitud maksegraafikute alusel annuiteetmaksetena, kuid kostja kohustusi nõuetekohaselt ei

täitnud. Hageja edastas tekkinud võlgnevuse likvideerimiseks ülesütlemise hoiatuse, kuid

kostja võlgnevust ei tasunud. Seetõttu oli hageja sunnitud 13.08.2024 ütlema lepingud

erakorraliselt üles ja palus ka täita sissenõutavaks muutunud kohustused.

6. Hageja palub välja mõista:

2/15

6.1. tulenevalt lepingust nr XXX põhinõue (tagastamata laenusumma) 2126 eurot,

intressinõue 165,95 eurot, haldustasunõue 26,94 eurot, viivis hagiavalduse

esitamiseni 154,35 eurot ning viivis määras 24,99% aastas summalt 2152,94 eurot

alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

6.2. lepingust nr XXX põhinõue (tagastamata laenusumma) 2126 eurot, intressinõue

199,51 eurot, haldustasunõue 26,94 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni 199,51

eurot ning viivis määras 29,99% aastas summalt 2152,94 eurot alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

6.3. lepingust nr XXX põhinõue (tagastamata laenusumma) 2126 eurot, intressinõue

199,51 eurot, haldustasunõue 26,94 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni 199,51

eurot ning viivis määras 29,99% aastas summalt 2152,94 eurot alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

6.4. lepingust nr XXX põhinõue (tagastamata laenusumma) 531 eurot, intressinõue

49,38 eurot, haldustasunõue 6,67 eurot, viivis hagiavalduse esitamiseni 46,26

eurot ning viivis määras 29,99% aastas summalt 537,67 eurot alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

6.5. lisateenuste ja meeldetuletuskirjade võlgnevus summas 121,92 eurot, viivis

hagiavalduse esitamiseni 4,28 eurot ning viivis VÕS § 13 lg 1 ls 2 määras

lisateenuste ja meeldetuletuskirjade võlgnevuselt 121,92 eurot alates hagi

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

7. Alternatiivselt, kui kohus peaks leidma, et hageja ei ole järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, palub hageja välja mõista:

7.1. tulenevalt lepingust nr XXX põhinõue (väljastatud krediidisumma) 2000 eurot,

viivis kuni hagi esitamiseni summas 70,29 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras põhinõudelt 2000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni;

7.2. tulenevalt lepingust nr XXX põhinõue (väljastatud krediidisumma) 2000 eurot,

viivis kuni hagi esitamiseni summas 70,29 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras põhinõudelt 2000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni;

7.3. tulenevalt lepingust nr XXX põhinõue (väljastatud krediidisumma) 2000 eurot,

viivis kuni hagi esitamiseni summas 70,29 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras põhinõudelt 2000 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni;

7.4. tulenevalt lepingust nr XXX põhinõue (väljastatud krediidisumma) 500 eurot,

viivis kuni hagi esitamiseni summas 17,57 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras põhinõudelt 500 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse

kohase täitmiseni.

8. Kohus toimetas hagiavalduse, 18.12.2024 vastuse kohtunõudele, 06.01.2025 kohtumääruse,

04.03.2025 seisukoha ja alternatiivse nõude ning 06.03.2025 kohtumääruse kostjale kätte

11.04.2025 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. 28.11.2025 uus hagiavalduse terviktekst

koos alternatiivse nõudega on kostjale kätte toimetatud 25.12.2025 väljaande Ametlikud

Teadaanded kaudu. Kostja hagile vastanud ei ole.

3/15

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingutejärgse põhivõla kokku

summas 6909 eurot, intressi kokku summas 641,35 eurot, haldustasu kokku summas 87,49

eurot, lisateenuste ja meeldetuletuskirjade võlgnevuse 121,92 eurot, viivise summas 575,35

eurot. Lisaks mõistab kohus välja edasiulatuva viivise järgmiselt: summalt 2152,94 eurot

alates hagiavalduse esitamisest (28.11.2025) kuni kohustuse kohase täitmiseni määras

24,99% aastas; summalt 2152,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest (28.11.2025) kuni

kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas; summalt 2152,94 eurot alates

hagiavalduse esitamisest (28.11.2025) kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99%

aastas; summalt 537,67 eurot alates hagiavalduse esitamisest (28.11.2025) kuni kohustuse

kohase täitmiseni määras 29,99% aastas; summalt 121,92 eurot alates hagiavalduse

esitamisest (28.11.2025) kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Krediidileping nr XXX

9.1. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 17.04.2024 sõlmitud

krediidileping nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediidisumma 2000

eurot (126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks) (dtl 755). Lepingu

alusel sai kostja krediiti summas 2126 eurot (dtl 760). Hageja nõuab hagis

tulenevalt lepingust nr XXX põhinõuet (tagastamata laenusumma) 2126 eurot,

intressi 165,95 eurot, haldustasu 26,94 eurot, viivist hagiavalduse esitamiseni

154,35 eurot ning viivist määras 24,99% aastas summalt 2152,94 eurot alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 770-771).

10. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

11. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega ega esitanud

tõendina ka laenutaotlust. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva krediidilepingu

(dtl 775). Hageja on hagis välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu sidevahendi abil

krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel

identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas

kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel oma

tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-

koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev info,

mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu täpset

aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka lepingueelse teabe ja tegi oma

veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni (dtl

756). Kohus ei tuvastanud kinnitust krediidilepingu nr XXX viimasel leheküljel, kuid

4/15

tuvastas kinnituse lepingu nr XXX maksegraafiku viimasel lehel kuupäevaga 17.04.2024

kell 22:14:38 (dtl 849).

12. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele

elektroonilise allkirja loomise protsessi ja kohtu tuvastusele kinnituse andmise kohta loeb

kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse

sisuks on lepingudokumendi sisu.

13. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr XXX, et

laen summas 2000 eurot on kostjale välja makstud 17.04.2024 (dtl 843).

14. Hageja väitel ei ole kostja lepingu alusel ühtegi makset teinud, st kostja on kokku

lepingu alusel tasunud 0 eurot (dtl 760). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

15. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 39,53% aastas (dtl 776). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 17,36% = 52,08%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Krediidileping nr XXX

15.1.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 17.04.2024 sõlmitud

krediidileping nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediidisumma 2000

eurot (summa 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks) (dtl 755).

Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 2126 eurot (dtl 761). Hageja nõuab

hagis tulenevalt lepingust nr XXX põhinõuet (tagastamata laenusumma) 2126

eurot, intressi 199,51 eurot, haldustasu 26,94 eurot, viivist hagiavalduse

esitamiseni 199,51 eurot ning viivist määras 29,99% aastas summalt 2152,94

eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 771).

16. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

17. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega ega esitanud

tõendina ka laenutaotlust ennast. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva

krediidilepingu (dtl 792). Hageja on hagis välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu

sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

5/15

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel

oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka lepingueelse teabe ja tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni

(dtl 756). Kohus ei tuvastanud kinnitust krediidilepingu nr XXX viimasel leheküljel, kuid

tuvastas kinnituse lepingu nr XXX maksegraafiku viimasel lehel kuupäevaga 17.04.2024

kell 23:19:54 (dtl 852).

18. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele

elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud

tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

19. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr XXX, et

laen summas 2000 eurot on kostjale välja makstud 17.04.2024 (dtl 844).

20. Hageja väitel ei ole kostja lepingu alusel ühtegi makset teinud, st kostja on kokku

lepingu alusel tasunud 0 eurot (dtl 762). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

21. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 46,39% aastas (dtl 793). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 17,36% = 52,08%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Krediidileping nr XXX

21.1.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 17.04.2024 sõlmitud

krediidileping nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediidisumma 2000

eurot (summa 126 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks) (dtl 755).

Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 2126 eurot (dtl 763). Hageja nõuab

hagis tulenevalt lepingust nr XXX põhinõuet (tagastamata laenusumma) 2126

eurot, intressi 199,51 eurot, haldustasu 26,94 eurot, viivist hagiavalduse

esitamiseni 199,51 eurot ning viivist määras 29,99% aastas summalt 2152,94

eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 771).

22. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma. Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab

tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema selgelt ja

kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

6/15

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski

kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

23. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega ega esitanud

tõendina ka laenutaotlust ennast. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva

krediidilepingu (dtl 809). Hageja on hagis välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu

sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel

oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka lepingueelse teabe ja tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni

(dtl 756). Kohus ei tuvastanud kinnitust krediidilepingu nr XXX viimasel leheküljel, kuid

tuvastas kinnituse lepingu nr XXX maksegraafiku viimasel lehel kuupäevaga 17.04.2024

kell 23:45:25 (dtl 855).

24. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud

elektrooniliseks

allkirjaks).

Tuginedes

hageja esitatu

selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja

on teinud tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi

sisu.

25. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr XXX, et

laen summas 2000 eurot on kostjale välja makstud 17.04.2024 (dtl 845).

26. Hageja väitel ei ole kostja lepingu alusel ühtegi makset teinud, st kostja on kokku

lepingu alusel tasunud 0 eurot (dtl 763). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

27. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 46,39% aastas (dtl 810). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 17,36% = 52,08%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Krediidileping nr XXX

27.1.

Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 18.04.2024 sõlmitud

krediidileping nr XXX, mille alusel on kostjale väljastatud krediidisumma 500

eurot (summa 31 eurot on hageja arvestanud lepingutasu katteks) (dtl 755).

Lepingu alusel sai kostja krediiti summas 531 eurot (dtl 765). Hageja nõuab hagis

tulenevalt lepingust nr XXX põhinõuet (tagastamata laenusumma) 531 eurot,

intressi 49,38 eurot, haldustasu 6,67 eurot, viivist hagiavalduse esitamiseni 46,26

eurot ning viivist määras 29,99% aastas summalt 537,67 eurot alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 771).

28. Tegemist on tarbijakrediidilepinguga. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping

pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste

tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks

isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma

7/15

(krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu

lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Vastavalt VÕS § 402 lg-le 1 on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). VÕS § 408 lg 2 kohaselt muutub käesoleva

seaduse § 404 lõikes 2 või 23 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks,

kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama.

29. Hageja ei ole esile toonud kostja poolt laenutaotluse esitamise aega ega esitanud

tõendina ka laenutaotlust ennast. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks oleva

krediidilepingu (dtl 826). Hageja on hagis välja toonud, et pooled on sõlminud lepingu

sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu

sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas

edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas vastupakkumuse. Kostja andis seejärel

oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud

PIN-koodi. Tahteavalduse andmist (PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev

info, mis sisaldab mh kostja poolt kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu

täpset aega (laenulepingu viimane lk). Hageja edastas kostjale ka lepingueelse teabe ja tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks kogu lepingu dokumentatsiooni

(dtl 756). Kohus ei tuvastanud kinnitust krediidilepingu nr XXX viimasel leheküljel, kuid

tuvastas kinnituse lepingu nr XXX maksegraafiku viimasel lehel kuupäevaga 18.04.2024

kell 00:21:01 (dtl 858).

30. Hageja poolt esile toodud väidetaval elektroonilisel allkirjal saab olla üksnes kostja

tahteavalduse tegemise tõendamise roll (seda ei saa lugeda omakäelise allkirjaga võrdseks

kvalifitseeritud elektrooniliseks allkirjaks). Tuginedes hageja esitatud selgitustele

elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud

tahteavalduse laenu saamiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumendi sisu.

31. Hageja on tõendanud maksekorraldusega, millelt nähtub viide lepingule nr XXX, et

laen summas 500 eurot on kostjale välja makstud 18.04.2024 (dtl 846).

32. Hageja väitel ei ole kostja lepingu alusel ühtegi makset teinud, st kostja on kokku

lepingu alusel tasunud 0 eurot (dtl 765). Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks.

33. Lepingu krediidikulukuse määr oli lepingu kohaselt 46,31% aastas (dtl 827). Eesti

Panga avaldatud andmete kohaselt oli alates 01.01.2024 rakenduva krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36%.

VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3

* 17,36% = 52,08%. VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatud määr kõrgem, kui kostjaga sõlmitud

lepingu krediidikulukuse määr. Seega ei ületanud laenu krediidi kulukuse määr lepingu

sõlmimise ja krediidi andmise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Lisateenuse lepingud

34. Hageja nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 17.04.2024 sõlmitud lisateenuse leping

XXX, mille kohaselt krediidisaajal on võimalik muuta tagasimaksegraafikut läbi e-

keskkonna. Lisaks on pooled sõlminud lisateenuse lepingu XXX, mille kohaselt

krediidiandja saadab teateid seoses laenu tagasimaksetega ja Bondora kontoga. Veel on

8/15

pooled sõlminud ka lisateenuse lepingu XXX+. Eelnimetatud lepingute eest kohustus

kostja tasuma kuutasu vastavalt hinnakirjale (dtl 755).

35. Hageja nõuab hagis tulenevalt lisateenuse lepingutest põhinõuet 111,92 eurot (dtl 766)

ning viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras kuni hagi esitamiseni ja viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2

määras alates hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 771).

36. Hageja on kohtule esitanud nõude aluseks olevad kokkulepped (dtl 859-865). Kohus

on tuvastanud lisateenuse lepingutelt kostja kinnitused kuupäevaga 17.04.2024 kell

23:17:23 (dtl 861), kuupäevaga 17.04.2024 kell 23:07:06 (dtl 863) ja kuupäevaga

17.04.2024 kell 23:07:06 (dtl 865).

37. Tuginedes hageja esitatud selgitustele elektroonilise allkirja loomise protsessi kohta

loeb kohus tõendatuks, et kostja on teinud tahteavaldused lisateenuse lepingute

sõlmimiseks ning tahteavalduse sisuks on lepingudokumentide sisu.

38. Hageja väitel on kostja jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 13.05.2024 kuni

12.08.2024 ehk kokku 4 kuud. XXX igakuine kuumakse on 2,99 eurot; XXX ja XXX+

teenuste eest kohustus kostja tasuma igakuiselt kokku 24,99 eurot. Kostja võlgnevus

lisateenuste eest kokku on 111,92 eurot ((4x2,99) + (4x24,99)) (dtl 766). Kuivõrd kostja ei

ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite

õigeks.

Vastutustundliku laenamise põhimõte

39. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17).

40. Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on

enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks

vajaliku teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et

tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama

hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

41. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hagiavalduse aluseks olevad krediidilepingud on

sõlmitud väga lühikese ajavahemiku jooksul: XXX kuupäeval 17.04.2024 kell 22:14:38 (dtl

849); XXX kuupäeval 17.04.2024 kell 23:19:54 (dtl 852); XXX kuupäeval 17.04.2024 kell

23:45:25 (dtl 855); XXX kuupäeval 18.04.2024 kell 00:21:01 (dtl 858).

42. Eeltoodust tulenevalt analüüsib kohus järgnevalt kõigi nelja tarbijakrediidilepingu osas

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ühiselt.

43. Hageja on hagis selgitanud, kuidas toimus kostja krediidivõime kontroll. Kostja täitis

krediidiküsimustiku, milles hageja on palunud analüüsi teostamiseks mh järgmisi andmeid:

elukoha tüüp; perekonnaseis; ülalpeetavate arv; haridus; tööandja; tööstaaž tööandja juures;

sissetuleku suurus; kohustused; elamiskulude suurus; kulutused hasartmängudele. Lisaks

on kostja edastanud hagejale oma pangakonto väljavõtted ja hageja kontrollis, kas kostja

suhtes on avaldatud maksehäireid. Hageja kontrollis, et kostjal on regulaarne sissetulek

1463,10 eurot (neto) ning tegi kindlaks, et regulaarne sissetulek seisnes töötasus, mida

kostja sai regulaarselt tööandjalt XXX OÜ. Pangakontolt nähtusid regulaarsed kohustused

igakuiselt summas 393,20 eurot (elatis summas 292 eurot, kohustus AS XXX ees summas

73,35 eurot ja krediitkaardi lepingust tulenev intress keskmiselt 27,85 eurot). Analüüsis on

9/15

hageja kostja tarbimiskäitumisi silmas pidades arvestuslike elamiskuludena aluseks võtnud

438 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2024. aasta arvestuslik

elatusmiinimum summas 345,81 eurot ning kostja poolt avaldatud põhivajadustele kuuluv

summa, mille kostja ise oli märkinud. Arvestades sõlmitud laenulepingute XXX, XXX,

XXX, XXX kuumakseid (240,18 eurot), teisi kohustusi (393,20 eurot), arvestuslike

elamiskulusid (438 eurot), jäi kostjal laenude võtmisel igal kuul vaba raha 358,86 eurot (dtl

758-759). Hageja esitas tõendina konto väljavõtte (dtl 946-985).

44. Hageja on palunud 28.11.2025 hagiavalduses lähtuda üksnes 28.11.2025 esitatud

hagiavaldusest, mitte 26.11.2024 hagiavaldusest (dtl 754). Kohus saab hageja avaldusest

aru selliselt, et see puudutab hageja seisukohti, kuid mitte varem esitatud tõendeid ja

kohus hindab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist analüüsides ka varem

esitatud tõendeid.

45. Maakohus, olles hinnanud hageja selgitusi ja esitatud tõendeid, on seisukohal, et hageja

on läbi viinud analüüsi kostja krediidivõime kohta ja on hinnanud kostja krediidivõimet.

45.1.

Kuigi hageja on esitanud koos 28.11.2025 hagiavaldusega tõendina kostja

konto väljavõtte (dtl 946-985), on esitatud väljavõte raskesti loetav ning näha

ei ole kõigi kannete täpsed kirjeldused ja konto numbrid. 26.11.2024 esitatud

krediidifailist nähtub kostja pangakonto väljavõte täies mahus ning loetavad on

ka kontonumbrid, kannete kirjeldused ja kannetega seotud isikud (dtl 562-697).

Konto väljavõttelt on näha töötasu laekumine XXX OÜ-lt ning

töövõimetushüvitise maksed Tervisekassalt. Eeltoodust tulenevalt on hageja

kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuise sissetuleku.

45.2.

28.11.2025 hagiavalduse kohaselt nähtusid kostja pangakontolt regulaarsed

kohustused summas 393,20 eurot. Hageja on ka selgitanud, mida ta on

regulaarsete kohustuste leidmisel arvesse võtnud (dtl 759). Arvestades eelnevas

punktis välja toodut, on kohus analüüsinud 26.11.2024 hagiavaldusele lisatud

krediidifaili, millelt nähtub, et konto väljavõttelt on tuvastatud igakuised

finantskohustused summas 393,20 eurot (arvesse on võetud elatist summas 292

eurot, kohustust AS-i XXX ees summas 73,35 eurot ning muud

tarbijakrediidiga seonduvat kulu igakuiselt keskmiselt 27,85 eurot). Kohtule

nähtuvalt tasus kostja igakuiselt ka krediitkaardi kuutasu summas 5,99 eurot.

Lisaks nähtub krediidifailist, et kostja on taotlusel deklareerinud kohustusi

kokku summas 409 eurot ning maksevõime analüüsis arvestatud kohustused

koos vaba puhvriga (5,06 eurot) olid 414,06 eurot (dtl 562-697). Seega on

hageja kohtu hinnangul välja selgitanud kostja igakuised finantskohustused

ning lähtunud krediidivõime hindamisel seejuures kostja avaldatud summast

kui suuremast summast.

45.3.

28.11.2025 hagiavalduse kohaselt on hageja aluseks võtnud kostja

tarbimiskäitumisi silmas pidades arvestuslike elamiskuludena 438 eurot, mis

on suurem, kui 2024. aasta arvestuslik elatusmiinimum ning kostja poolt

avaldatud põhivajadustele kuuluv summa. 28.11.2025 hagiavaldusele ei ole

lisatud kostja laenutaotlust, millelt nähtuks, millise summa on kostja oma

elamiskuludena märkinud. 26.11.2024 esitatud krediidifailist nähtub, et kostja

on oma taotlustel deklareerinud elamiskuludena 450 eurot ning maksevõime

analüüsis kasutatud elamiskulusid summas 450 eurot (dtl 562-697). Seega on

hageja kohtu hinnangul analüüsinud kostja igakuiseid elamiskulusid ning

lähtunud oma analüüsis kostja avaldatud summast kui suuremast elamiskulude

summast.

45.4.

Hageja ei ole 28.11.2025 hagiavaldusega koos esitanud kohtule tõendeid

maksehäirete kontrollimise kohta enne lepingute sõlmimist. 26.11.2024

10/15

esitatud krediidifailist nähtub, et krediidiinfo päringu tulemiks oli „isikul

puuduvad maksehäired“ (dtl 562-697). Seega on hageja kohtu hinnangul

kontrollinud kostjal maksehäirete puudumist tarbijakrediidilepingute sõlmimise

eelselt.

45.5.

Hageja 28.11.2025 hagiavalduses on märgitud, et hageja on palunud kostjalt

mh andmeid ülalpeetavate arvu kohta, kuid hagiavaldusele ei lisatud ühtegi

tõendit ülalpeetavate kontrolli kohta. 26.11.2024 esitatud krediidifailist nähtub,

et kostja on märkinud, et tal on 1 ülalpeetav (dtl 562-697). Seega on hageja

kohtu hinnangul kontrollinud kostjal ülalpeetavate olemasolu

tarbijakrediidilepingute sõlmimise eelselt. Samuti on hageja arvesse võtnud

elatise tasumist igakuiste finantskohustustena.

46. Kohus leiab, et hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta esitatud

selgitused on olnud mõneti puudulikud, kuid hageja on analüüsi kostja krediidivõime

kohta läbi viinud, kostja krediidivõimet hinnanud ning ei saa öelda, et kostja oleks olnud

maksevõimetu või et võetud kohustused oleksid võinud olla ülejõukäivad.

47. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus vastutustundliku laenamise põhimõtte antud juhul kõigi

nelja krediidilepingu puhul järgituks.

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõue

48. Kohus kohaldab õigust ise ning kontrollib ise tehingu kehtivust. Seega peab kohus

kontrollima, kas lepingute ülesütlemise eeldused olid täidetud ning üles ütlemine oli

seeläbi kehtiv.

Ülesütlemine on kehtiv, kui: tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt 3 üksteisele

järgneva tagasimaksega; tarbijale on antud edutult vähemalt 2-nädalane täiendav tähtaeg

võlgnetava summa tasumiseks koos avaldusega, et selle tähtaja jooksul summa tasumata

jätmise korral öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla tasumist; ülesütlemisavaldus on

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis; ülesütlemisavaldus on kostja poolt

kätte saadud.

49. Kostjal oli krediidilepingute kohaselt kohustus tagastada lepingute alusel saadud laen

igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule (dtl 760, 762, 763, 765). Kohtule on

esitatud kostja kinnitusega ka maksegraafikud (dtl 847-858). Laenu tagastamine ja intressi

ning haldustasu tasumine algas lepingute järgi alates 13.05.2024 (dtl 847, 850, 853, 856).

Hageja on selgitanud, et kostja ei ole lepingute alusel ühtegi tagasimakset teinud (dtl 760,

762, 763, 765).

50. Hageja on kostjale 12.07.2024 edastanud teavituse, milles teavitas, et kostja on hilinenud

vähemalt kolme järjestikuse maksega ning hageja on sunnitud lepingud nr XXX, XXX,

XXX, XXX lõpetama. Hageja andis kostjale viimase ajapikenduse kõigi kohustuste

täitmiseks. Lõpptähtaeg võla tasumiseks oli 11.08.2024 (dtl 866). 13.08.2024 teavitas

hageja kostjat lepingute ülesütlemisest (dtl 868). Teatised on edastatud kostja e-posti

aadressile XXX (dtl 866, 868).

51. Kohtu hinnangul on eelnevalt viidatud tõenditega tõendatud, et kostja oli kõigi nelja

tarbijakrediidilepingu puhul viivituses vähemalt 3 üksteisele järgneva osamaksega, et talle

oli antud vähemalt kahenädalane tähtaeg kohustuste täitmiseks koos hoiatusega, et tähtaja

jooksul summa tasumata jätmise korral öeldakse lepingud üles. Ülesütlemise hoiatus oli

esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja teatis oli saadetud kostja e-posti

aadressile. Kuivõrd kostja ei ole hageja väidet ega teavituste kättesaamist vaidlustanud,

puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja väite õigeks. Seega oli

ülesütlemine kehtiv.

11/15

52. Kuna lepingud on üles öeldud 13.08.2024 seisuga, tuleb kostjal saadud krediidisummad

tagastada. Kuivõrd hageja on kohtu tuvastatud asjaoludel järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, siis puudub vajadus lähtuda 28.11.2025 esitatud ümberarvestusest ja

kohus lähtub hageja 28.11.2025 hagiavalduses esitatud esialgsest nõudest.

53. Hageja on palunud välja mõista lepingu nr XXX põhivõlgnevuse (tagastamata

laenusumma) summas 2126 eurot; lepingu nr XXX põhivõlgnevuse (tagastamata

laenusumma) summas 2126 eurot; lepingu nr XXX põhivõlgnevuse (tagastamata

laenusumma) summas 2126 eurot; lepingu nr XXX põhivõlgnevuse (tagastamata

laenusumma) summas 531 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja eelnimetatud

lepingutest tuleneva põhivõlgnevuse kokku summas 6909 eurot.

54. Hageja on palunud välja mõista lepingu nr XXX intressi kasutatud krediidilt kuni lepingu

ülesütlemiseni summas 165,95 eurot; lepingu nr XXX intressi kasutatud krediidilt kuni

lepingu ülesütlemiseni summas 199,51 eurot; lepingu nr XXX intressi kasutatud krediidilt

kuni lepingu ülesütlemiseni summas 199,51 eurot; lepingu nr XXX intressi kasutatud

krediidilt kuni lepingu ülesütlemiseni summas 49,38 eurot. Hageja on esitanud lepingute

maksegraafikud (dtl 847-858), millelt nähtuvad intressimaksed perioodil 13.05.2024-

12.08.2024. Pooled on kokku leppinud lepingu nr XXX puhul intressimääras 24,99%

aastas (dtl 775) ning lepingute nr XXX, XXX ja XXX puhul intressimääras 29,99% aastas

(dtl 792, 809, 826). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenud olid välja makstud ja kostja ei ole

teinud ühtegi tagasimakset, siis kuulub hageja intressinõue rahuldamisele kokku summas

614,35 eurot.

55. Hageja on palunud välja mõista lepingu nr XXX haldustasu summas 26,94 eurot; lepingu

nr XXX haldustasu summas 26,94 eurot; lepingu nr XXX haldustasu summas 26,94 eurot;

lepingu nr XXX haldustasu summas 6,67 eurot. Hageja on esitanud lepingute

maksegraafikud (dtl 847-858), millelt nähtuvad haldustasu maksed perioodil 13.05.2024-

12.08.2024. Pooled on kokku leppinud lepingute puhul haldustasu määras 4% aastas (dtl

775, 792, 809, 826). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenud olid välja makstud ja kostja ei ole

teinud ühtegi tagasimakset, siis kuulub hageja haldustasu nõue rahuldamisele kokku

summas 87,49 eurot.

56. Hageja väitel on kostja jätnud lisateenuste eest tasumata perioodil 13.05.2024 kuni

12.08.2024 ehk kokku 4 kuud. XXX igakuine kuumakse on 2,99 eurot; XXX ja XXX+

teenuste eest kohustus kostja tasuma igakuiselt kokku 24,99 eurot. Kostja võlgnevus

lisateenuste eest kokku on 111,92 eurot ((4x2,99) + (4x24,99)) (dtl 766). Kuivõrd kostja ei

ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus selles kahelda ja kohus loeb hageja

väite õigeks ning rahuldab hageja lisateenuste võlgnevuse nõude summas 111,92 eurot.

57. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud summas 10 eurot, mis

koosneb lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade eest esitatud arvetest (dtl

766). Hageja on esitanud hageja poolt kostjale saadetud kirjade arved kuupäevadega

19.05.2024 ja 18.06.2024 (dtl 990-991).

58. VÕS § 1132 lg 1 sätestab, et lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga

sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest

summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Nimetatud hüvitist on

võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe

tasuta meeldetuletuse.

59. Kohtule ei ole esitatud tõendeid tasuta ega tasuliste meeletuletuskirjade saatmise kohta.

Arve ei ole tõend selle kohta, et meeldetuletuskirjad kostjale saadeti, kuid kuna kostja ei

ole hageja väidet vaidlustanud, puudub kohtul alus kahelda meeldetuletuskirjade

12/15

saatmises ja sellega seotud kulude tegemises ning kohus loeb hageja väite õigeks. Kohus

rahuldab hageja sissenõudmiskulude nõude summas 10 eurot.

60. Hageja on palunud kostjalt välja mõista lepingust nr XXX tuleneva viivise hagiavalduse

esitamiseni arvutatuna määras 24,99% aastas summalt 2152,94 eurot (s.o põhinõude ja

haldustasu nõude summalt) kokku summas 154,35 eurot; lepingust nr XXX tuleneva

viivise hagiavalduse esitamiseni arvutatuna määras 29,99% aastas summalt 2152,94 eurot

(s.o põhinõude ja haldustasu nõude summalt) kokku summas 199,51 eurot; lepingust nr

XXX tuleneva viivise hagiavalduse esitamiseni arvutatuna määras 29,99% aastas summalt

2152,94 eurot (s.o põhinõude ja haldustasu nõude summalt) kokku summas 199,51 eurot;

lepingust nr XXX tuleneva viivise hagiavalduse esitamiseni arvutatuna määras 29,99%

aastas summalt 537,67 eurot (s.o põhinõude ja haldustasu nõude summalt) kokku summas

46,26 eurot; viivise lisateenuste ja meeldetuletuskirjade võlgnevuselt summas 121,92

eurot kuni hagi esitamiseni VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras summas 4,28 eurot (dtl 771).

Kohtule on esitatud viivisearvestused koos viivise arvestamise aluseks olevate

summadega, perioodidega (14.08.2024-26.11.2024) ja viivisemääradega (dtl 986-989,

992). Lepingutes on välja toodud viivisemäärad aasta- ja päevamääradena (dtl 776, 793,

810, 827). Kuivõrd kohus tuvastas, et laenud olid välja makstud ja kostja ei ole teinud

ühtegi tagasimakset, lepingud on 13.08.2024 üles öeldud ja lepingus on välja toodud

viivisemäärad aasta- ja päevamääradena, siis kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

Seejuures on kohus tuvastanud, et lepingute nr XXX ja XXX osas ei ole perioodil

14.08.2024-26.11.2024 sissenõutavaks muutunud viivis 199,51 eurot (nagu hageja on

välja mõistmist taotlenud), vaid mõlema lepingu puhul 185,23 eurot vastavalt hageja

esitatud viivisearvestustele (dtl 987, 988). Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus välja

viivise summas 575,35 eurot (154,35 + 185,23 + 185,23 + 46,26 + 4,28).

61. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

62. Hageja on palunud välja mõista tulenevalt lepingust nr XXX viivise määras 24,99% aastas

summalt 2152,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

lepingust nr XXX viivise määras 29,99% aastas summalt 2152,94 eurot alates

hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni; lepingust nr XXX viivise

määras 29,99% aastas summalt 2152,94 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni

kohustuse kohase täitmiseni; lepingust nr XXX viivise määras 29,99% aastas summalt

537,67 eurot alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni;

lisateenuste ja meeldetuletuskirjade võlgnevuselt viivise VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras alates

hagi esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni (dtl 771).

63. Hageja on palunud viivise välja mõista hagiavalduse esitamise päevast, kuid kuna

sissenõutavaks muutunud viivise on hageja arvestanud 26.11.2024 seisuga, mõistab kohus

välja edasiulatuva viivise alates hagiavaldusele järgnevast päevast ehk alates 27.11.2024.

64. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise võlgnevuselt

2152,94 eurot alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 24,99% aastas;

viivise võlgnevuselt 2152,94 eurot alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni

määras 29,99% aastas; viivise võlgnevuselt 2152,94 eurot alates 27.11.2024 kuni

kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas; viivise võlgnevuselt 537,67 eurot

alates 27.11.2024 kuni kohustuse kohase täitmiseni määras 29,99% aastas; viivise

võlgnevuselt 121,92 eurot alates 28.11.2025 kuni kohustuse kohase täitmiseni VÕS § 113

lg 1 ls 2 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

13/15

65. Hageja esitas 28.11.2025 täiendatud menetluskulude nimekirja, mis on kostjale kätte

toimetatud 25.12.2025. Kohus andis kostjale tähtaja menetluskulude nimekirja osas

seisukoha esitamiseks, kostja vastanud ei ole.

66. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

67. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

68. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks muu hulgas riigilõiv. Kohtuvälised kulud on

TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse

kulud.

69. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt

nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

70. Hageja on märkinud, et hageja menetluskulud käesolevas tsiviilasjas on kokku 2590 eurot

(780 + 440 + 600 + 770). Hageja varasema esindaja EFTA Legal OÜ osutatud

õigusteenuste eest on hageja kokku tasunud 440 eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks on

EFTA Legal OÜ tasunud riigilõivu summas 600 eurot. Esindaja Advokaadibüroo

LINDEBERG on osutanud õigusteenust kokku summas 780 eurot (dtl 769). Lisaks on

hageja välja toonud, et hagi esitamisel tuli tasuda riigilõivu summas 770 eurot, mille

hageja on tasunud (dtl 770).

71. Kulud on esitatud ilma käibemaksuta summades ja hageja on kinnitanud, et on

käibemaksukohustuslane, mistõttu kuuluvad menetluskulud hüvitamisele ilma

käibemaksuta summas.

72. Tulenevalt TsMS § 4842 on lepingulise esindaja kulu maksekäsu kiirmenetluses summas

20 eurot, põhjendatud ja vajalik.

73. Ebaselgeks jääb hageja viide, et varasem esindaja on tasunud riigilõivu summas 600 eurot

(dtl 769) ning käesoleva hagi esitamisel kuulus tasumisele riigilõiv summas 770 eurot (dtl

770). Ühtlasi nähtub esitatud menetluskulude väljamõistmise taotlusest, et hageja on

palunud välja mõista mõlemad viidatud riigilõivu summad. Kohus märgib, et on

menetlusse võtnud hagi tsiviilasja hinnaga 10 247,91 eurot, millelt kuulub tasumisele

riigilõiv summas 840 eurot. Riigilõivu on hageja tasunud seaduses ettenähtud suuruses,

s.o 840 eurot (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus) ja kohus mõistab selle kostjalt hageja

kasuks välja.

74. Esindaja EFTA Legal OÜ (Elari Arjakas) õigusabikulu oli 26.11.2024 hagiavalduse

kohaselt 240 eurot: hagiavalduse ning selle lisada komplekteerimine, dokumentide

esitamine ja riigilõivu tasumine – 2 tundi, tunnitasuga 120 eurot/tund. Lisaks palus hageja

välja mõista TsMS § 172 lg 9 ja 4842 alusel kostjalt välja 20 eurot kindlaksmääratud

menetluskulu, mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses (dtl 388).

75. Esindaja EFTA Legal OÜ (Elari Arjakas) täiendav õigusabikulu oli 04.03.2025

dokumendi kohaselt 180 eurot: kohtunõudega tutvumine, seisukoha koostamine, nõude

ümberarvestuse tegemine ja kohtule esitamine – 1,5 tundi tunnitasuga 120 eurot/tund (dtl

712).

14/15

76. Esindaja Advokaadibüroo LINDEBERG (Keijo Lindeberg) õigusabikulu on 780 eurot

(tunnitasu 90 eurot/tund) ning toimingud on järgmised: kohtu poolt nähtavaks tehtud e-

toimiku materjalidega tutvumine (26 minutit, 39 eurot); e-toimiku materjalidega

tutvumine (5 minutit, 7,50 eurot); kohtukutsega tutvumine (7 minutit, 10,50 eurot); e-

toimiku materjalidega tutvumine, menetlusliku olukorra analüüsimine enne kohtuistungit

(29 minutit, 43,50 eurot); hagi tervikteksti koostamine (7 tundi 13 minutit, 649,50 eurot);

menetluskulude nimekirja koostamine (20 minutit, 30 eurot), kokku 8h ja 40 minutit.

77. Kohtu hinnangul on hageja esindajate toimingud olnud põhjendatud ja vajalikud.

78. Hagejat esindasid menetluses TsMS § 218 lg 1 tingimustele vastavad lepingulised

esindajad, magistrikraadiga õigusteadmistega isik – jurist ja vandeadvokaat.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja Elari Arjakas’e tasumäär 120 eurot tunnis

(ilma käibemaksuta) ja Keijo Lindeberg’i tasumäär 90 eurot tunnis.

79. Maakohus vähendab hageja lepingulise esindaja Elari Arjakas´e (EFTA Legal OÜ)

tunnitasu. Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks peetakse kohtupraktikas 60–

100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks (Tallinna RK 28.09.2023 otsus tsiviilasjas

nr 2-2215592, p 60). Arvestades, et käesoleval juhul ei esindanud menetluse alguses

hagejat advokaat ja asi ei olnud keerukas, on kohtu hinnangul põhjendatud tunnitasu

määraks antud juhul 100 eurot. Kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 alusel kostjalt hageja

kasuks välja lepingulise esindaja Elari Arjakas’e kulu 3,5 * 100 = 350 eurot.

80. Hageja lepingulise esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg’i tunnitasu 90 eurot ei ole

ülemäärane.

81. Arvestades lepingulise esindaja põhjendatud tunnihinda, on hageja õigusabikulu kokku

1150 eurot ilma käibemaksuta (3 tundi ja 30 minutit × 100 eurot, 8 tundi ja 40 minutit x

90 eurot, lisaks 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses).

82. Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 1990 eurot, millest 840 eurot on

riigilõiv, 20 eurot menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses ja 1130 eurot on lepingulise

esindaja kulu.

83. Kostjal tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine

84. Kostjale on hagiavaldus, menetlusse võtmise määrus ja muud kättetoimetamist vajavad

dokumendid kätte toimetatud avalikult. Kostja elu- ega viibimiskoht ei ole kohtule teada.

Kohus üritas menetlusdokumente kätte toimetada avaliku e-toimiku vahendusel,

elektronpostiaadressil ning kostja võimalikel elukoha aadressidel, kuid tulemusteta.

Rahvastikuregistris kohtu poolt läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Kohtuotsuse

tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata

kontaktandmed puuduvad.

85. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks

tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte avaldamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)

Helvia Räägel kohtunik

15/15