2-23-151788/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

25.02.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-151788

Kohtuasi

Servisauto OÜ hagi Kruusma Veod OÜ vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 01.12.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Kruusma Veod OÜ apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Servisauto OÜ (registrikood 11701196),

lepinguline esindaja Priit Loime

Kostja: Kruusma Veod OÜ (registrikood 14612422),

seaduslik esindaja MK

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda Kruusma Veod OÜ apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud Kruusma Veod OÜ

kanda.

3. Jätta menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-23-151788

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Servisauto OÜ (hageja) esitas 21.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse Kruusma Veod OÜ-lt (kostja) 163,25 euro väljamõistmiseks. Kostja vaidlustas

nõude, mis ületas 50 eurot ning tasus Servisauto OÜ-le vaidlustamata osa. Vastuväite

esitamise tõttu anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 24.01.2024 maakohtule hagi kostjalt 113,25 euro väljamõistmiseks.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt tõi kostja juhatuse liige 24.01.2023 sadulauto poolhaagise hageja

autoremonditöökotta ning esitas tellimuse sõiduki hooldus-remonditöödeks. Kostja tellis

hagejalt parema esitule kontrollimise, haagise tagasiliikuva seina kronsteini remondi ning

haagise tagaosa luugi ülemise pinguti-tala sirgendamise. Töökoja juhataja selgitas kostjale

enne töödega alustamist, et kohapeal ei ole pädevat elektritööde spetsialisti, kes sõiduki

esitule juhtmestikku kontrolliks juhul, kui viga ei ole toiteplokis. Seega oli kostja teadlik, et

toiteploki vea saab küll välistada, aga töö ei pruugi tagada soovitud tulemust.

3. Hageja teostas tellitud töö (mh välistas toiteploki vea) ning väljastas kostjale arve summas

163,25 eurot (sh 3 tundi remonttöid 144 eurot, materjalid 5 eurot, poldid ja mutrid 4,65 eurot

ning pinguti 9,60 eurot). Kostja võttis tööd vastu, kuid teenuse eest ei tasunud.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

5. Kostja ei tellinud arvele märgitud remonttöid ning kõike nendest ka ei tehtud. Hageja

nõuab tegemata teenuse eest arve tasumist, kuigi sama töö eest maksis kostja teises töökojas

uuesti. Kostjale ei näidatud videosalvestust, millelt oleks kõik tehtu näha olnud.

Videosalvestisega tutvumise võimaldamise korral oleks kostja vastavalt tehtule arve tasunud.

Pärast arve saamist võttis kostja telefoni teel ühendust hageja seadusliku esindajaga ning küsis

selgitust arve kohta. Hageja esitatud tööleht ei ole kostja poolt allkirjastatud. Samuti ei ole

kostjale tagastatud varasemalt vahetatud varuosasid, kuigi lubati. Kostja selgitas 23.09.2025

toimunud kohtuistungil, et tasus vaidlusalusest arvest 50 eurot maksekäsu menetluse ajal

koorma pingutusnarre vahetuse ja selle detaili remondi eest, kuhu need materjalid ja poldid

läksid, samuti liikuva seina remondi eest. Kostja ei aktsepteeri tööaega, mis kulus esitule

remondile ja mingite torude painutamisele, kuna pole seda tellinud. Toiteploki vea oli kostja

ise varasemalt välistanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Pärnu Maakohus rahuldas 01.12.2025 otsusega hagi ning mõistis VÕS § 108 lg 1 ja § 635

lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja 113,25 eurot. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 875 eurot.

7. Maakohus kuulas vande all üle kostja seadusliku esindaja ning tunnistajana hageja töökoja

juhataja Kalle Soolinnu. Tõendeid kogumis hinnates asus maakohus seisukohale, et kostja

tellis hagejalt osundatud töö ning on jätnud selle eest alusetult tasumata. Hageja tegi esitule

vea tuvastamiseks ja välistamiseks tööd ning kostja vastuväited on paljasõnalised.

2-23-151788

Apellatsioonkaebus

8. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega

hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude

jaotust ega rahalist suurust kostja ei vaidlusta.

9. Kaebuse kohaselt toimus tööde vastuvõtt ja üleandmine suuliselt, ühtegi dokumenti tööde

kohta ei vormistatud. Kostjale ei näidatud, pakutud ega väljastatud töölehte. Kostja toob välja,

et hageja teeb remondi ja esitab peale seda arve ning kliendi pretensioonidega ei arvesta.

Sageli on ainus dokument tööde kohta arve, mis saadetakse pärast seda, kui auto on töökojast

ära viidud. Tegemist ei ole hageja esimese sarnase kohtuvaidlusega. Kostja ei tellinud torude

painutamist ning liikuva seina liikumisega ei olnud probleeme. Esitule remonti puutuvalt

märgib kostja, et palus töökojal tuvastada põhjus miks esituli ei tööta ning andis

informatsioon, et kõrgepinge plokk on proovitud ning see on ka autos olemas, kuid viga ei ole

selles ning see ei ole autos selleks, et see paigaldada, või vahetada. Tööde vastuvõtja ütles, et

elektriga tegelevat meest ei ole majas, kuid vaatavad üle. Väide, et tulega tegeleti 45 minutit,

et saada aru, et tulele ei tule voolu, ei saa vastata tõele kuna pistiku tagant voolu mõõtmiseks

ei kulu selline aeg.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja

jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (TsMS § 2). Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.

11. TsMS § 405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat,

mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja esitas maakohtule hagi,

milles nõudis kostjalt 113,25 eurot. Kuna tegemist on rahalise nõudega, mille hind ei ületa

arvestatuna põhinõudelt 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot, on tegemist TsMS §

405 lg-s 1 nimetatud asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt saab ringkonnakohus TsMS § 405 lg-s

1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

12. Maakohus ei andnud oma otsuses luba selle edasi kaebamiseks. Otsuses on märgitud küll

edasikaebamise kord, kuid see ei ole samastatav edasikaebamise loa andmisega TsMS § 637

lg 2¹ tähenduses. Tegemist on seadusest tuleneva nõude täitmisega. Edasikaebamise korda

tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest

edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel (RKTKm

08.05.2017, 3-2-1-29-17, p 11).

13. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, sh maakohtu lahendi ja

apellatsioonkaebusega ning asjas esitatud tõenditega, leiab, et maakohus ei ole otsuse

tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust

2-23-151788

või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud. Seega ei kerki küsimust võimalike rikkumiste

mõjust lahendile. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8).

14. Apellant esitab kaebuses suures osas samu väiteid, mis on maakohtule esitatud ning

millele maakohus on hinnangu andnud. Praegusel juhul pöördus töövõtja kohtu poole tellija

vastu lepingu täitmise nõudega. VÕS § 635 lg 1 järgi kohustub tellija maksma töövõtjale

tehtud töö eest tasu. Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud

tõendeid TsMS § 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus tuvastas, et

kostja tellis vaidlusalused tööd, hageja teostas need, tasunõue on muutunud sissenõutavaks

ning kostja vastuväited on tõendamata. Asjaolu, et apellant maakohtuga ei nõustu, ei anna

alust järeldada vastupidist. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

15. Ringkonnakohus selgitab, et tulenevalt menetlusökonoomia põhimõttest ei pea TsMS §

637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist pikemalt põhjendama

(RKTKm 21.02.2024, 2-22-100795 p 11).

16. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt, kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust

menetlemast, ei toimeta ta kaebust vastustajale kätte ning tagastab selle apellandile koos

lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega. Kuna apellant esitas

apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi

loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

17. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel, koosmõjus § 639 lg-ga 1, kaebuse esitaja s.o

kostja kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja ei edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt välja

mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas kindlaksmääratavad

menetluskulud.

18. Kostjal on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel

taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele ja millisele

arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)