2-25-18737/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

25. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-18737;

Aktiva Finance Group OÜ hagi J.H. vastu

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 11370,83 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479; aadress

XXX)

Hageja esindaja

Ahto Järvela (XXX)

Sigrid Rahkema (XXX)

Kostja

J.H. (isikukood XXX; aadress XXX)

Asja lahendamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista J.H.-lt (J.H.) OÜ Aktiva Finance Group kasuks

lepingu nr L89012714538 alusel põhivõlgnevus 7530,67 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivis 140,31 eurot; välja mõista J.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõudelt

(7530,67 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras alates 26.02.2026 kuni

põhinõude täitmiseni, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

2. Seoses eelnevaga:

5.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 74% ja hageja kanda 26 %;

5.2 välja mõista J.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulu 710,40 eurot;

5.3 välja mõista J.H.-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 710,40

eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras,

kuid kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

5.4 tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks;

5.5 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

5.6 tagaseljaotsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et tagaseljaotsust ei

ole võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest

kostja (rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole

ilmnenud;

6.Selgitada:

6.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

6.2 vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

6.3 vastavalt TsMS § 474 lg-le 2 kui viivitamata täitmisele kuuluvat lahendit muudetakse või

lahend tühistatakse, peab sissenõudja tagastama võlgnikule viivitamatu sundtäitmisega

saadu ja hüvitama võlgnikule sundtäitmise vältimiseks tehtud kulutused. Võlgnik võib

nõuda ka seda ületava kahju hüvitamist;

6.4 TsMS § 415 lg 2 kohaselt on kostjal tagaseljaotsuse peale õigus esitada kaja Tartu

Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva

jooksul; kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada;

6.5 TsMS § 420 lg 1 kohaselt on hagejal tagaseljaotsuse peale õigus esitada

apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule ning TsMS § 632 lg 1 kohaselt on

apellatsioonikaebuse esitamise tähtaeg 30 päeva, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks-

tegemisest;

6.6 apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

6.7 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt AS Inbank Finance ja J.H. sõlmisid 16.06.2023

tarbijakrediidilepingu nr. L89012714538, mille alusel sai kostja laenu 9000 eurot. Lepingu

nr. L89012714538 kohaselt on krediidi kulukuse määr 16,47% aastas ja intressimäär 12,90%

aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 9000 eurot,

intressimäära 12,90%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 20.12.2025, osamaksete arv

30, laenulepingu sõlmimise tasu 180 eurot, igakuine lepingu haldustasu 2,90 eurot. Kostja ei

täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata oli kolm järjestikkust osamakset

20.11.2023, 20.12.2023, 20.01.2024, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 06.02.2024

kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 27.02.2024 saatis esialgne võlausaldaja kostjale

teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja

jooksul. AS Inbank Finance loovutas 29.02.2024 kostja vastase nõude Aktiva Finance Group

OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 29). Hageja palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevus 8131,58 eurot, intress 357,90 eurot, haldustasu 11,60

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1770,78 eurot. Mõista

kostjalt hageja kasuks viivised alates 6.11.2025 kuni põhinõude 8131,58 eurot täitmiseni

lepingujärgses viivisemääras 12,9% aastas. Mõista kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud, sealhulgas riigilõiv 840 eurot ja hageja õigusabikulud 338 eurot. Mõista

kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

2. Hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 17.112025, kostja

tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

4. Vastavalt TsMS §-le 407 lg-le 2 TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut

eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

5. Seoses sellega, et kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb TsMS § 407 lg 1 kohaselt

teha asjas tagaseljaotsus.

6. Tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud, mis tulenevad TsMS § 407 lg-st 5 ja 51,

puuduvad. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõude tulenevalt kostja ja AS Inbank Finance vahel

sõlmitud 16.06.2023 laenulepingu nr. L89012714538 (dtl 13-18, 20-26) laenuga 9000 eurot

(dtl 19).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja hageja vahel oli sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. AS Inbank Finance oli oma majandus- ja

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes

tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5). Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingu üles 27.02.2024 (dtl 27-28). Vaidlust

ei ole, et kostjale on antud laenu 9000 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on

tekkinud lepingu täitmisest võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu

on rahaliste kohustuste täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

9. Kohus on seisukohal, et laenuandjad on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

10. Hagiavalduse kohaselt hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust põhjalikult ja

jõudnud positiivsete otsuseni. Hageja on seisukohal, et on põhjalikult kontrollinud kostja

krediidivõimelisust, teinud kõik endast oleneva kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks

ning ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuivõrd hageja on tuvastanud, et

kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja sissetulekud. Krediidivõimelisuse

hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse.

Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne

võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Nordigeni vahendusel pangakontot. Tarbija

varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest.

Inbank teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi

kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija

tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid

polnud. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel omandanud

teabe, mis võimaldas hinnata, kas krediidisaaja on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud

tingimustel tagasi maksma. Krediidiandja hindas krediidisaaja krediidivõimelisust ja andis

krediidisaajale piisavaid selgitusi, et krediidisaaja saaks hinnata, kas pakutav

tarbijakrediidileping vastab tema vajadustele ja finantsolukorrale. Krediidisaaja poolt

edastatud andmete põhjal ning nende hindamisel vastavalt vastutustundliku laenamise

põhimõtetele, arvestades krediidilepingu krediidisummat, osamaksete suurust ning

lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli krediidisaaja krediidiandja hinnangul

krediidivõimeline.

11. Kohus leiab, et krediidiandjad ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema sissetulekute

ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei ole

piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus. Lisaks

finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda ka enda

ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada tarbija

regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja

selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole

esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või

jätnud nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta,

et krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid

ja finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või

kogunud kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja

finantskohustuste kontrollimiseks.

12. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt

VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei

võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes

intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu

hooldustasu, haldustasu jne).

13. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist.

14. Tarbijakrediidilepingu nr. L89012714538 alusel on kostja teostanud makseid kokku

1469,33 eurot (dtl 75), seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus

7530,67 eurot (9000-1469,33).

15. Juhul, kui rikutud on vastutustundliku laenamise põhimõtet, on selle rikkumise

tagajärjeks, et VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel saab hageja nõuda tagasi kostjalt põhivõla koos

VÕS §-s 94 sätestatud intressiga, st hagi on võimalik osaliselt rahuldada. Kui tarbija on

tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale või tema eriõigusjärglasele

raha, tuleb see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks (vt RKTKm 2-23-116386, p

14.1.4, RKTKm, 2-21-13098/50, p-d 25 ja 26). Seega on õigus nõuda kostjalt intressi

üksnes seadusjärgses madalamas määras. Samas ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 4034 lg 7

teisest lausest hagejale muid tasusid. Seadusjärgse intressi võlgnevus alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast so 21.12.2025 – 25.02.2026 eest on kostjal viivis 140,31

eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuselt 7530,67 eurolt alates

26.02.2026 kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

17. Muude nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

19. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 74% ulatuses kostja ja 26%

ulatuses hageja kanda.

20. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

21. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 840 eurot ning õigusabikuludest

summas 338 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule andmeid, et ta oleks menetluskulusid

käesolevas menetluses kandnud.

Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest,

mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohtu

hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 120 eurot, mis on

tavapärases võlanõude asjas sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks

tasuks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele

tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuludena 960 x 74% = 710,4 eurot.

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et

otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (710,4 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

23. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik