1-25-2393/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedVolodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervisekahjustamise, Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Volodymyr Babenko
Legislator headnote
AI generated1-25-2393/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: jaanuari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Volodymyr Babenko
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1-25-2393
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
25. veebruaril 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus
Kriminaalasja number
1-25-2393
Kohtukoosseis
kohtunikud Orvi Koik, Janika Kallin ja Sten Lind
Kriminaalasi
Volodymyr Babenko süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2,
3 järgi
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2026. a otsus üldmenetluses
Süüdistatav
Apellatsiooni esitaja
Volodymyr Babenko, isikukood 38103270196, elu- või
asukoht ja aadress: XXX, kontaktid: XXX;XXX,
kodakondsus: Ukraina, haridus: XXX, emakeel: ukraina
ja vene, töökoht või õppeasutus: XXX, karistatus:
puudub, tõkend: ei ole kohaldatud
kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA
RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:
Jätta kaitsja Avo Pärmanni apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna
Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest
teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist
kaitsja vahendusel.
SÜÜDISTUS
1. Volodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervisekahjustamise,
samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis
kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121
lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.
MAAKOHTU OTSUS
1-25-2393
2. Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Volodymyr Babenko
süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74
lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Volodymyr
Babenko ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning
täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 8 märgitud
kohustusi.
2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagi ja menetluskuludega seonduv.
APELLATSIOON
3. Apellatsiooni esitas kaitsja Avo Pärmann. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 22.
jaanuari 2026 otsus ja mõista Volodymyr Babenko talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p
1, 2, 3 järgi õigeks.
4. Kaitsja leiab, et ühe põhjusena alusetute süüdistuste esitamiseks näeb Volodymyr Babenko
naise armukadedust ja vigastuste esinemisel ka nende iseendale tekitamist. Kaitsja märgib, et
mõlema intsidendi puhul rajaneb asjaolude tõlgendamine Volodymyr Babenko kahjuks
praktiliselt üksnes U.Q ütlustel. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja pole süüdistuses toodud
sündmusi ise pealt näinud. Aastaid Eestis elanud Volodymyr Babenko on käitunud kogu
selle perioodi vältel õiguskuulekalt ning karistusregistris puuduvad igasugused andmed
mistahes rikkumiste kohta. Kindlasti iseloomustavad need andmed süüdistatavat ja lisavad
tema ütluste usaldusväärsusele kaalu. Kaitsja asub seisukohale, et kohus eksis Volodymyr
Babenko süüditunnistamisel ja tegelikult ei arvestanud tema poolt toodud väidetega.
KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS
5. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul,
kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohtu
kriminaalkolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, kuivõrd
maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega.
5.1 Kaitsja toodud etteheide, et süüdimõistev otsus baseerub kannatanu ütlustel, ei too
iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks
kannatanu ütlus. Kaitsja seisukohaga nõustudes peaks kannatanu ütlusi alati kinnitama n-ö
muud tõendid ning nende puudumisel ei oleks sõna-sõna-vastu-olukorras võimalik
süüdistatavat süüdi mõista, kuid ometi on selline olukord kohtupraktikas aktsepteeritud (vt nt
RKKKo nr 3-1-1-109-10). Seega ka üksnes kannatanu ütlustele toetudes on võimalik kindlaks
teha, et tegemist oli kehalise väärkohtlemisega. Seejuures on olemas ka tunnistaja ütlused, mis
on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Maakohus tuvastas üheselt tõenditele tuginevalt
süüdistatava süü.
5.2 Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning vastanud sisuliselt kaitsja
tõstatatud küsimustele ja esitatud kaitseversioonidele, sh hinnanud ütluste usaldusväärsust
kooskõlas kohtupraktikaga ning sellega on antud ammendav seisukoht juba apellatsioonis
esitatule (vt tl 131-137). Mingeid uusi argumente kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ning ei
viita ka tõenditele, mis oleks maakohtul tähelepanuta jäänud. Pelgalt enda seisukohtade
kordamine edu ei too ning ei tähenda seda, et esitatud kaitseversioonile ei oleks maakohus
1-25-2393
juba ammendavat hinnangut andnud. Maakohtu põhjendused hõlmavad KarS § 121 lg 2 p 1,
2, 3 süüteokoosseisu objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu ning need põhjendused on
maakohtu otsuses piisavad.
6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt
põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.
/allkirjastatud digitaalselt/