1-25-2393/28 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1-25-2393

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruaril 2026. a, Tallinn, kirjalik menetlus

Kriminaalasja number

1-25-2393

Kohtukoosseis

kohtunikud Orvi Koik, Janika Kallin ja Sten Lind

Kriminaalasi

Volodymyr Babenko süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 1, 2,

3 järgi

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2026. a otsus üldmenetluses

Süüdistatav

Apellatsiooni esitaja

Volodymyr Babenko, isikukood 38103270196, elu- või

asukoht ja aadress: XXX, kontaktid: XXX;XXX,

kodakondsus: Ukraina, haridus: XXX, emakeel: ukraina

ja vene, töökoht või õppeasutus: XXX, karistatus:

puudub, tõkend: ei ole kohaldatud

kaitsja vandeadvokaat Avo Pärmann, RÕA

RINGKONNAKOHUS MÄÄRAB:

Jätta kaitsja Avo Pärmanni apellatsioon kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna

Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest

teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist

kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS

1. Volodymyr Babenko oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tervisekahjustamise,

samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, kui sellega on tekitatud tervisekahjustus, mis

kestab vähemalt neli nädalat, kui see on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121

lg 2 p 1, 2, 3 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

MAAKOHTU OTSUS

1-25-2393

2. Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2025 otsusega üldmenetluses tunnistati Volodymyr Babenko

süüdi KarS § 121 lg 2 p 1, 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat. KarS § 74

lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Volodymyr

Babenko ei pane 2 aasta 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning

täidab KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1, 8 märgitud

kohustusi.

2.1 Sama otsusega lahendati ka tsiviilhagi ja menetluskuludega seonduv.

APELLATSIOON

3. Apellatsiooni esitas kaitsja Avo Pärmann. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu 22.

jaanuari 2026 otsus ja mõista Volodymyr Babenko talle esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 2 p

1, 2, 3 järgi õigeks.

4. Kaitsja leiab, et ühe põhjusena alusetute süüdistuste esitamiseks näeb Volodymyr Babenko

naise armukadedust ja vigastuste esinemisel ka nende iseendale tekitamist. Kaitsja märgib, et

mõlema intsidendi puhul rajaneb asjaolude tõlgendamine Volodymyr Babenko kahjuks

praktiliselt üksnes U.Q ütlustel. Ükski kohtus ülekuulatud tunnistaja pole süüdistuses toodud

sündmusi ise pealt näinud. Aastaid Eestis elanud Volodymyr Babenko on käitunud kogu

selle perioodi vältel õiguskuulekalt ning karistusregistris puuduvad igasugused andmed

mistahes rikkumiste kohta. Kindlasti iseloomustavad need andmed süüdistatavat ja lisavad

tema ütluste usaldusväärsusele kaalu. Kaitsja asub seisukohale, et kohus eksis Volodymyr

Babenko süüditunnistamisel ja tegelikult ei arvestanud tema poolt toodud väidetega.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS

5. KrMS § 326 lg 3 (11. ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni läbi vaatamata juhul,

kui kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Ringkonnakohtu

kriminaalkolleegium, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, kuivõrd

maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega.

5.1 Kaitsja toodud etteheide, et süüdimõistev otsus baseerub kannatanu ütlustel, ei too

iseenesest kaasa maakohtu otsuse tühistamist, sest KrMS § 63 lg 1 kohaselt on tõendiks

kannatanu ütlus. Kaitsja seisukohaga nõustudes peaks kannatanu ütlusi alati kinnitama n-ö

muud tõendid ning nende puudumisel ei oleks sõna-sõna-vastu-olukorras võimalik

süüdistatavat süüdi mõista, kuid ometi on selline olukord kohtupraktikas aktsepteeritud (vt nt

RKKKo nr 3-1-1-109-10). Seega ka üksnes kannatanu ütlustele toetudes on võimalik kindlaks

teha, et tegemist oli kehalise väärkohtlemisega. Seejuures on olemas ka tunnistaja ütlused, mis

on tõendiks KrMS § 66 lg 21 p 2 alusel. Maakohus tuvastas üheselt tõenditele tuginevalt

süüdistatava süü.

5.2 Maakohus on ammendavalt oma seisukohti põhjendanud ning vastanud sisuliselt kaitsja

tõstatatud küsimustele ja esitatud kaitseversioonidele, sh hinnanud ütluste usaldusväärsust

kooskõlas kohtupraktikaga ning sellega on antud ammendav seisukoht juba apellatsioonis

esitatule (vt tl 131-137). Mingeid uusi argumente kaitsja ei ole apellatsioonis esitanud ning ei

viita ka tõenditele, mis oleks maakohtul tähelepanuta jäänud. Pelgalt enda seisukohtade

kordamine edu ei too ning ei tähenda seda, et esitatud kaitseversioonile ei oleks maakohus

1-25-2393

juba ammendavat hinnangut andnud. Maakohtu põhjendused hõlmavad KarS § 121 lg 2 p 1,

2, 3 süüteokoosseisu objektiivset kui ka subjektiivset koosseisu ning need põhjendused on

maakohtu otsuses piisavad.

6. Eeltoodud põhistusel leiab kriminaalkolleegium üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselgelt

põhjendamatu ning tuleb juhindudes KrMS § 326 lg 3 jätta läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/