2-21-126389/29 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-21-126389

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Leanika Tamm

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2026, Pärnu

Tsiviilasja number

2-21-126389

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.L vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

4229,77 eurot

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, §

632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

Hageja lepinguline esindaja:

Kostja Q.L,

Asja arutamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktiva Finance Group OÜ hagi põhivõlgnevuse 1155,07 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 594,07 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise

nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Jätta menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määramata, sest hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Edastada kohtulahend menetlusosalistele.

ASJAOLUD JA VARASEM MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 26.08.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 3654,66 euro saamiseks Kohus tegi 31.08.2021 võlgnikule makseettepaneku, millele

1 (6)

2-21-126389

Q.L esitas 03.09.2021 vastuväite mistõttu Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis Osaühing Aktiva Finantsnõude Q.L vastu üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

2. Osaühing Aktiva Finants esitas 13.10.2021 kohtule hagiavalduse Q.L vastu põhivõlgnevuse

2786,07 eurot, intressi 279,32 eurot, sissenõudmiskulude 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivise 891,49 eurot, samuti viivise alates 14.10.2021 kuni põhinõude summas 2786,07 eurot

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõue tuleneb poolte vahel sõlmitud

laenulepingust KK3431850.

3. Kostja Q.L esitas 06.12.2021, 15.02.2022, 28.03.2022 ja 03.09.2022 vastused hagile, milles võttis

nõude osaliselt õigeks 2097,63 euro ulatuses, millest põhivõlg 1590,01 eurot, intress 279,32 eurot,

võlgade sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis (periood 26.12.2020-

13.10.2021 kohtusse esitamise seisuni ja seadusjärgses viivisemääras so. 8% aastas ehk 0,22%

päevas) kogusummas 178,30 eurot perioodist 26.12.2020-13.10.2021 st. kuni hagi esitamiseni).

4. 06.04.2023 tegi kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse osaotsuse mõttes, millega rahuldas hagi

põhinõude ning mõistis hagi osalise õigeksvõtu alusel Q.L-ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks

välja 2097,63 eurot, millest laenulepingust nr KK3431850 tulenev põhivõlg on 1590,01 eurot,

intress 279,32 eurot, võlgade sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised

kostja poolt õigeks võetud ulatuses 178,30 eurot perioodist 26.12.2020-13.10.2021(hagi

esitamiseni). Samuti rahuldas kohus kostja taotluse ajatamise kohaldamiseks ning ajatas

võlgnevuse kogusumma 2097,63 eurot igakuiste maksetena 60 eurot kuus, jooksva kuu 20-ndaks

kuupäevaks 36 järjestikkuse maksena. Esimene makse tuleb sooritada 20.04.2023. Kohtuotsus

jõustus 12.05.2023.

5. Kohus jätkas 06.04.2023 kohtumäärusega menetlust haginõude põhivõla, summas 1196,06 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise summas 713,19 eurot ja alates 14.01.2021 edasiulatuva viivise

osas.

6. Selles osas tegi kohus lahendi 02.06.2023 ning rahuldas hagi osaliselt – kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40,99 eurot ning jättis rahuldamata hagi põhinõude 1155,07

euro osas. Kohus tuvastas tüüptingimusena kehtestatud lepingujärgse viivise, summas 40% aastas

tühisus ning määras, et poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingule kohaldub VÕS §415 lg 1

alusel seadusjärgne viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Kohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja viivise tasumata põhinõudelt 40,99 eurot VÕS §113 lg 1 ls 2 teises

lauses sätestatud määras. Samuti mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja õigeksvõtuga

rahuldatud põhinõude 1590,01 eurot ajatamise mittenõuetekohase täitmise tõttu sissenõutavaks

muutunud viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks

välja perioodist 14.10.2023- 06.04.2023 sissenõutavaks muutund viivis 193,04 eurot ning

tasaarvestada see hagi õigeksvõtu korras välja mõistetud ülemäärase 73,92 euro suuruses

viivisega. Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjalt välja 119,12 eurot mõistetud

viivisesummale peale tasaarvestuse teostamist välja mõistmisele täiendava viivise.

7. 06.07.2023 esitas hageja apellatsioonkaebuse.

8. 27.09.2023 tegi Tallinna Ringkonnakohus otsuse, millega tühistas Pärnu Maakohtu 02.06.2023

otsuse, milles maakohus:



jättis rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.L vastu põhivõla 1155,07 eurot ja

viivise 594,07 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks;

2 (6)

2-21-126389



tuvastas viivise tüüptingimuse tühisuse ja kohaldas VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise

määra;



jaotas ja määras kindlaks menetluskulud.

Kohus saatis tühistatud osas asja uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse

staadiumis. Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.

9. Ringkonnakohus selgitas, et kohtul on kohustus kontrollida laenuandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (EKo C-679/18, p-d 20-23). Selleks ei pea tarbija

esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Ringkonnakohtu hinnangul ei võta

kohtult seda kohustust ka asjaolu, et kostja on hagi osaliselt õigeks võtnud. Maakohus ei ole

otsuses hinnanud, kas laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalikke kohustusi. Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus

välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus on jätnud välja

selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis

teavet kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta.

Seega rikkus maakohus nii eelmenetluse ülesandeid, jättes täitmata selgitamiskohustuse, kui ka

otsuse põhjendamiskohustust, jättes kontrollimata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise.

10. 03.07.2025 saatis kohus hagejale kohtunõude, milles määras hagejale tähtaja järgmiste asjaolude

selgitamiseks ja tõendite esitamiseks:

-

hagejal on kohustus välja tuua asjaolud, millest nähtub, et laenuandja on täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused, ning neid

asjaolusid tõendada.

-

millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas laenuandja küsis teavet

kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste suuruse jms kohta.

Kohus selgitas, et VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja.

11. 30.07.2025 esitas hageja vastuse, et krediidiandja omandas teabe kostja varalise seisundi,

regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud taotluse, konto

väljavõtte ja avalike andmebaaside abil. Esialgne võlausaldaja tuvastas kostja sissetulekuteks

876,35 eurot/kuus, finantskohustusteks 387 eurot, elamiskuludeks 225 eurot ning uue

laenumakse osamakseks nende andmete pinnalt kujunes 118,12 eurot. Hageja selgitas, et

analüüsitud kontoväljavõtet ei ole võimalik kohtule esitada, sest algne võlausaldaja on selle

KAVS § 47 lg 5 ja § 48 alusel kustutanud. Esialgne võlausaldaja on kasutanud kontoanalüüsi ja

pärimise teenust, mille abil saab laenuvõtja anda oma pangakontode analüüsimiseks tehnilise

ligipääsu teenusepakkujale. Krediidiandja lähtus toona kehtinud põhimõttest, et sissetulekud

peavad olema suuremad kui kohustused.

12. 02.02.2026 esitas kostja omapoolse seisukoha, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Krediidiandja hindas kostja pangakonto

väljavõttel kajastuvaid kohustusi ebaõigesti, jättes kas osaliselt või täielikult arvesse võtmata

kostja tegelikud püsikulud ja varalised kohustused. Kostja igakuine netosissetulek on ligikaudu

850-1050 eurot, samas on talle väljastatud olemasolevatele kohustustele lisaks 3000 euro

ulatuses laenu. Kostja märkis, et juba 50–80% sissetulekust moodustavad krediidimaksed

viitavad kõrgenenud riskile ning olukord, kus krediidimaksed moodustavad 80–100% tarbija

sissetulekust, on tarbija jaoks ebamõistlikult koormav ega ole vastutustundliku laenamise

põhimõttega kooskõlas. Arvestades oma madalat sissetulekut ja väljastatud laenude kogumahtu,

ei ole usutav, et krediidiandja oleks saanud põhjendatult veenduda tarbija suutlikkuses täita

kõiki olemasolevaid ja uusi kohustusi viisil, mis ei ohustaks kostja igapäevast toimetulekut.

3 (6)

2-21-126389

Kostja on vastuse lisana esitanud kontoväljavõtted maksetest, mis on tehtud enne laenulepingu

ülesütlemist ja kohtumenetluses osaliselt välja mõistetud summa osas. Kostja on saanud laenu

3000 eurot, sellest summast on kostja lepingu kehtivuse ajal tagastanud 1573,33 eurot.

Kohtumenetluse raames, mille osas kohtuotsus jõustus, on kostja tasunud hagejale veel 2037,63

eurot. Seega on kostja hagejale tasunud kokku 3610,96 eurot. 2037,63 eurot sisaldab ka

kohtukulusid, intresse ja viiviseid ning sellest moodustab põhiosa 1590,01 eurot, seega on kostja

hagejale tasunud 3163,34 eurot. Kostja leiab, et on hagejale tagastanud põhiosana kokku

3163,34 eurot, mis ületab kostjale faktiliselt väljastatud laenusumma.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

13. Kohus, hinnates asjas esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et esitatud hagi nõude osas, mis

on käesolevalt kohtu menetluses, tuleb jätta rahuldamata.

14. Kostja sõlmis Placet Group OÜ-ga 03.07.2019 tähtajatu krediidikonto lepingu nr KK3431850,

mille kohaselt sai kostja laenu limiidiga 3000 eurot, intressimääraga 40% aastas ning krediidi

kulukuse määraga 49%, krediit tuli tagastada iga kuu 10. kuupäevaks, kokku 60 osamakset (dtl

25, üldtingimused dtl 50 - 54). Vaidlust ei ole selles, et viidatud krediidikonto leping on

tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 järgi. Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja

seadnud krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas

lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg

7) tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS §

406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida krediidiandja

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (RK 24.11.2023. a määrus

tsiviilasjas nr 2-21-13098).

15. VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Sõlmitud lepingu

krediidikulukuse määr oli 49% aastas. Lepingu sõlmimise ajal oli Eesti Panga avaldatud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 03.07.2019 seisuga 19,37% aastas. Leping ei ole VÕS §

406² lg 3 järgi tühine.

16. VÕS § 403⁴ lg 1 sätestab krediidiandja kohustuse järgida vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning samuti, et krediidiandja on kohustatud 1) omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi

krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab,

et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

VÕS § 403⁴ lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403⁴ lg 13 kohaselt tõendab

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist vaidluse korral

krediidiandja. VÕS § 403⁴ lg 3 teine lause sätestab, et tarbija peab esitama krediidiandjale õige

ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Kuigi kostjal on

kohustus esitada tõesed ja täielikud andmed oma krediidivõimelisuse hindamiseks ning

krediidiandja võib neist lähtuda, ei tähenda see, et krediidiandjal ei ole vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks kohustust esitatud andmeid kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada.

4 (6)

2-21-126389

17. Kostja laenutaotlusest (dtl 379) nähtub, et tema sissetuleku suuruseks on 1050 eurot,

finantskohustuste suuruseks 478 eurot (eluasemelaen ja tarbijalaen, väikelaen),

majapidamiskulude suuruseks on märgitud 0 eurot. Esitatud tõenditest nähtuvalt on

krediidiandja teinud päringu Nordigen tarkvara abil kostja SEB kontole ning kostja

sissetulekuteks on 876,35 eurot, finantskohustusteks 387 eurot, creditinfo.ee päringu kohaselt

kostjal maksehäired puudusid, majapidamiskuludeks on arvestatud 225 eurot ning käesoleva

hagiavalduse aluseks oleva laenulepingu osamakse suuruseks 118,12 eurot (dtl 381). Hageja on

selgitanud, et kostja kontot on analüüsitud automatiseeritud tarkvara abil. Käesoleval ajal ei ole

hagejal kostja pangakonto väljavõtet esitada, sest algne krediidiandja säilitas seda kolm aastat.

Kostja konto väljavõtet ei ole kohtule esitatud ka algse hagiavaldusega, mis esitati kohtusse

13.10.2021.

18. Krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet

tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud

krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Seega tuleb üldjuhul laenutaotlejalt nõuda tema pangakonto

väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata adekvaatselt tema

krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, sest need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv.

19. Kohus on seisukohal, et krediidiandja on formaalselt laenutaotluse saamisel kogunud kostja

krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ja neid ka automatiseeritult analüüsinud. Teisalt ei

ole kohtu hinnangul andmeid analüüsitud piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist

kontrolli, et veenduda kostja tegelikus krediidivõimelisuses. Kohtule esitatud andmetest nähtub,

et kostjal oli samaaegselt veel teisigi tarbimislaene, mille pinnalt võib tekkida kahtlus, et kostja

võib vajada laenuraha oma igapäevaste baasvajaduste rahuldamiseks, nt kostja on ka praeguse

lepingu puhul märkinud, et laenu KK3431850 eesmärk on igapäevaste kulutuste katmine (dtl

379).

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja

krediidivõimelisuses. Kohus leiab, et hageja ei ole piisaval määral kontrollinud kostja esitatud

teavet tema sissetulekute ja kohustuste ning ülalpeetavate kohta. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes kostja sissetuleku ja tema

finantskohustuste suurus. Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist

olema võimalik jooksva sissetuleku arvelt kanda ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased

kulud (toit, riided, eluase jms). Asjaolu, et krediidiandja on teinud päringud riiklikesse

registritesse ning teostanud automatiseeritud analüüsi kostja kodupanga konto väljavõttest,

kusjuures kohtule on teadmata, millise perioodi kohta on analüüs teostatud, ei tähenda veel, et

krediidivõime hindamiseks on piisavalt tehtud. Samuti on hageja esitatud andmed kohati

vastuolulised kostja finantskohustuste suuruse osas – eluasemelaenuks on märgitud 178 eurot

ning tarbimislaenuks/väikelaenuks 300 eurot (dtl 379), teisalt hageja esitatud „otsuse tegemise

aluseks olevate päringute“ lahtris ei ole eluasemelaenu üldse kajastatud (dtl 381). Kui ilmnevad

asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu

tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), peab krediidiandja

küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et seda oleks

tehtud.

21. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et krediidiandja on rikkunud vastustundliku

laenamise põhimõtet, kuna on jätnud krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe

5 (6)

2-21-126389

omandamata. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on lepingu osaline

tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 403⁴ lg 7 järgi loetakse sellisel juhul

intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Samuti ei võlgne kostja tulenevalt VÕS § 403⁴ lg 7 teisest lausest

hagejale muid tasusid. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed ja

tagasimaksete tegemise tähtaja uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

22. Hageja esitatud ümberarvestusest (dtl 405 - 408) nähtub, et kostja oleks hagejale pidanud tagasi

maksma kokku 3061,06 eurot. Käesolevaks hetkeks on kostjaga sõlmitud leping lõppenud

seoses krediidiandja poolse lepingu ülesütlemisega mitte varem kui 24.01.2022, sest

hagimaterjalid koos lepingu ülesütlemise teatega toimetati kostjale kätte 24.11.2021. Kohus

selgitab, et kostjaga sõlmitud leping oli tähtajatu ning VÕS § 414¹ lg 2 kohaselt võib

krediidiandja tähtajatu tarbijakrediidilepingu korraliselt üles öelda, kui selline võimalus on

lepinguga ette nähtud. Lepingule kohalduvate üldtingimuste (dtl 94 - 98) p 12.2 järgi on

laenuandjal õigus teavitada lepingu lõpetamise soovist ette vähemalt 2 kuud. Kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt saatis laenuandja kostjale teate lepingu nr KK3431850 ülesütlemise

kohta 10.12.2020 (dtl 55). Mil viisil on teade kostjale saadetud, asja materjalidest täpsemalt ei

selgu. Ehkki teate ülaosas on kostja aadress, ei ole kohtule esitatud kinnitust, et kostja oleks ka

selle ülesütlemise teate kätte saanud. VÕS § 414¹ lg 3 järgi kui isiku suhtes kasutatakse lepingu

ülesütlemise õigust, loetakse kokkulepitud tähtaega tema kahjuks mittejärgiv ülesütlemine

jõustunuks kokkulepitud tähtaja möödumisel ülesütlemise avalduse esitamisest.

23. Kostja on kohtule esitanud andmed, et on teinud algsele krediidiandjale enne käesolevat

kohtumenetlust tagasimakseid kokku 1493,33 euro ulatuses (kaks makset kokku 80 eurot on

kostja kontole tagastatud seoses ebaõige konto numbriga (konto väljavõtted dtl 435 – 437) ning

käesoleva kohtumenetluse jooksul on kostja hagejale tasunud veel 2037,63 eurot, mis mh

sisaldab kohtukulusid ja intresse ning millest põhiosa moodustab 1590,01 eurot (dtl 433 – 434).

Seega on kostja hagejale teinud tagasimakseid kokku 3530,96 eurot, mis on rohkem kui hageja

esitatud ümberarvestuse kohaselt kostja oleks pidanud tagasi maksma. Eeltoodust tulenevalt

leiab kohus, et hagi tuleb jätta selles ulatuses, mis see on menetluses rahuldamata, sest kostjal

puudub hageja ees võlgnevus.

MENETLUSKULUD

24. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja, eelduslikult ei ole kostjal menetluskulusid tekkinud.

Seega jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata, kuna hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

6 (6)