Legislator Case Law & Legislation
3-25-1823/6 AI generated

3-25-1823/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-25-1823/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

F.K (kaebaja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ületasid kaebaja vanemad 4. juunil 2025 Narvas Eesti piiripunkti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

Legislator headnote

AI generated

3-25-1823/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: F.K (kaebaja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ületasid kaebaja vanemad 4. juunil 2025 Narvas Eesti piiripunkti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

Keywords

AI generated
improved psychological condition psychiatric reassessment medical care requirements psychiatric impairment outpatient or inpatient psychiatric evaluation insurance coverage of psychotherapy
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-25-1823

Määruse kuupäev

25. veebruar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

F.K (F.K) kaebus Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale

RESOLUTSIOON

1. Tagastada F.K Kase kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.K (kaebaja) esitas 5. juunil 2025 Tartu Halduskohtule kaebuse, mille kohaselt ületasid

kaebaja vanemad 4. juunil 2025 Narvas Eesti piiripunkti. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)

olevat küsinud kaebaja vanematelt kaebaja ja tema liikumise kohta isiklikku teavet ning

nõudnud, et järgmisel korral esitaks kaebaja oma sünnitunnistuse koopia. Kaebaja väitel on

tema ja ta isa esitanud dokumendid politseile korduvalt viisade saamisel. Kaebaja peab sellist

nõudmist liigseks ja ebaseaduslikuks. Ta palub kohtul tunnistada sellised tegevused kaebaja

suhtes psühholoogiliseks surveks. Kaebaja esindab oma isa kohtus tema elamisloa asjas.

Kaebaja leiab, et politsei kogub tema teadmata isikuandmeid ja püüab takistada tal kohtumast

oma vanematega Eestis. Samuti takistab politsei kaebaja isal Eestiga kontakti hoidmist.

Kaebaja palub kohtul läbi viia põhjalik uurimine, anda selgitus, karistada süüdlasi ja temalt

vabandust paluda, samuti hüvitada moraalne kahju kohtu äranägemisel määratud summas.

2. Kaebaja esitas 7. septembril 2025 kaebuse täienduse, milles märkis, et täna (7. septembril

2025) ületasid tema vanemad Narvas piiri ja politsei küsis juba kolmandat korda kaebaja

vanematelt notariaalselt kinnitatud dokumente, sealhulgas tema sünnitunnistust. Kaebaja

leiab, et tema õigusi on isikuandmete kogumisega rikutud.

3. PPA esitas 2. jaanuaril 2026 vastuse kohtunõudele koos asjakohaste tõenditega.

4. Kohus jättis 2. veebruari 2026. a määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja

kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebuse täpsustamiseks ning riigilõivu

tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus

kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele,

kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused

takistavad asja läbivaatamist.

6. Kohus jättis kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale

2. veebruari 2026. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja viis päeva selle määruse

kättesaamisest arvates. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 6. veebruaril 2026. Seega hakkas

puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema 7. veebruaril 2026 ning viimane päev puuduste

kõrvaldamiseks oli 11. veebruar 2026. Kaebaja ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses

osutatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud puuduste kõrvaldamiseks

antud tähtaja pikendamist. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus HKMS §-de 37‒39 nõuetele ning

seda ei ole võimalik menetleda. Kaebaja ei ole täpsustanud vaidluse eset. Samuti ei ole

kaebaja tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu ega esitanud menetlusabi taotlust. Eeltoodu

takistab asja menetlusse võtmist.

7. Kuna kaebus ei vasta HKMS §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei kõrvaldanud kohtu määratud

tähtajaks kaebuses esinenud puudusi ja puudused takistavad asja läbivaatamist, siis tagastab

kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lõike 2

kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras

pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse,

et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebuse uuesti esitamisel tuleb järgida seaduses

sätestatud kaebetähtaegu (HKMS §-d 46‒47).

8. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja §

178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)