3-26-403/6 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-403

Määruse kuupäev

25. veebruar 2026

Kohtunik

Kadri Vool

Kohtuasi

X-i (X) kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks seoses läbiotsimiste teostamisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise kahjustamise

eest.

2. Jätta kaebaja taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-26-403 menetlus osas, milles kaebaja nõuab kahju

hüvitamist inimväärikuse alandamise eest.

4. Jätta kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p-de 1-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15

päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Vangla kinnipeetav X esitas 10. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu

Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses kaebaja suhtes läbiotsimiste teostamsega. Koos

kaebusega esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks ja

taotluse riigi õigusabi saamiseks.

2. Tartu Halduskohus jättis 13. veebruari 2026. a määrusega X-i kaebuse käiguta, andis

selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja ning jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi

saamiseks rahuldamata.

3. Kaebaja esitas 13. veebruaril 2026 puuduste kõrvaldamise avalduse.

4. Vastusena kohtunõudele edastas Tartu Vangla 18. veebruaril 2026 kaebaja kahju

hüvitamise taotluse ja selle kohta tehtud otsuse. Vangla lisas, et kaebaja sai vangla otsuse

kätte 6. jaanuaril 2026.

5. Tartu Halduskohus jättis 18. veebruari 2026. a määrusega kaebuse teist korda käiguta ja

andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 5-päevase tähtaja.

6. Kaebaja esitas 20. veebruaril 2026 puuduste kõrvaldamise avalduse.

KOHTU SEISUKOHT

7. Kohtule arusaadavalt nõuab kaebaja Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist selle

eest, et ajavahemikul 4. oktoober 2024 – 3. juuni 2025 teostati kaebaja suhtes õigusvastaselt

lahti riietumisega läbiotsimisi, millega alandati tema inimväärikust ja kahjustati vaimset

tervist.

8. Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse osas, milles kaebaja nõuab kahju hüvitamist tervise

kahjustamise eest (I), ning seejärel lahendab ülejäänud osas kaebuse menetlusse võtmise

võimalikkuse (II).

I

9. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus

kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust

korrast.

10. HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud.

11. Vangistusseaduse § 11 lg-st 8 tulenevalt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks

kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või

vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju

hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või

tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

12. Tartu Vangla 18. veebruari 2026. a vastusest nähtuvalt esitas kaebaja vanglale

läbiotsimistega seonduva kahju hüvitamise taotluse, mis registreeriti vanglas 6. novembril

2025 numbriga 1-9//2-25/545-1. Viidatud taotluses nõudis kaebaja kahju hüvitamist

inimväärikuse alandamise eest. Vaimse tervise kahjustamist kaebaja esile ei toonud.

13. Kuna kaebaja ei ole vanglalt nõudnud mittevaralise kahju hüvitamist tervise kahjustamise

eest, siis ei ole kaebaja kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast.

14. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise

kahju hüvitamist tervise kahjustamise eest, HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel kohustusliku

kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

15. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt

õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel

loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

II

16. HKMS § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud

tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja

ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise

aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse

kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.

17. Kohus leiab, et kaebaja on esitanud hüvitamiskaebuse osas, milles kaebaja nõuab

mittevaralise kahju hüvitamist inimväärikuse alandamise eest, pärast selleks ettenähtud tähtaja

möödumist.

18. Tartu Vangla 18. veebruari 2026. a vastusele lisatud dokumentidest ilmneb, et vanglas

registreeriti läbiotsimistega seonduv kaebaja kahju hüvitamise taotlus nr 1-9/2-25/545-1 6.

novembril 2025 ning vangla tegi selle kohta otsuse 6. jaanuaril 2026. Kaebaja sai mainitud

otsuse kätte samal päeval. HKMS § 47 lg 2 näeb ette, et kui isik pidas kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva

jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui

seadus ei sätesta teisiti. Ka RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju

hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu

hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse

hüvitise väljamõistmiseks. Seega pidi kaebaja esitama halduskohtule kaebuse hiljemalt 5.

veebruaril 2026, kuid kaebaja esitas kaebuse halduskohtule 10. veebruaril 2026.

19. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud

menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline

ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.

20. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks

põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult

mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole

tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik.

Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes

kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa

tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et

selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb

arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka

subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul

isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja

jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu

isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a

määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17).

Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja

kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku

eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja

huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a

määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).

21. Kaebaja esitas 20. veebruaril 2026 taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, milles põhjendas,

et koostas 6. jaanuaril 2026 kaebuse kohtule esitamiseks, kaebaja unustas selle

dokumendimapi vahele ja avastas kaebuse alles 10. veebruaril 2026. Kaebaja lisas, et tal olid

sellel ajal keerulised ajad, kuna ta käis 2. veebruaril 2026 põlveoperatsioonil ja ta peab

kannatama igapäevaste põlvevalude käes. Need vaevused olid võtnud kogu kaebaja

tähelepanu ja seetõttu oli tal raske igapäevaste toimetustega ilma probleemideta hakkama

saada. Lisaks käis kaebaja alates 5. jaanuarist 2026 iganädalaselt hambaravil ja sellega

kaasnesid erinevad ebamugavused. Seejuures ei ole kaebaja menetluses osalemiseks pädev ja

ta on vajanud menetluses osalemiseks kõrvalist abi.

22. Kohtu hinnangul puuduvad mõjuvad põhjused õigustamaks tähtaegselt kaebuse esitamata

jätmist. Kohus nendib, et kaebuse esitamine võis kaebajale olla ebamugav, kui tal oli

kaebetähtaja jooksul vajalik tegeleda oma terviseprobleemidega, kuid siiski oli kohtu

hinnangul kaebuse esitamine halduskohtule võimalik. Vaatamata sellele, et kaebajal puuduvad

õigusalased teadmised ja ulatuslik varasem halduskohtus osalemise kogemus, oli kaebaja

kaebuse esitamise tähtaja jooksul suuteline pöörduma halduskohtu poole. Nimelt esitas

kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebaja 31. jaanuaril 2026 haldusasjas nr 3-25-1463

taotlusena pealkirjastatud pöördumise. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtule usutav kaebaja

väide, mille kohaselt oli kaebaja terviseseisund selline, mis ei võimaldanud tal kaebuse

tähtaegset esitamist. Kaebaja unustamist mõjuva põhjusena käsitleda ei saa.

23. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul kaebaja kaebetähtaja arvestamisel piisavalt

hoolikas, mistõttu jätab kohus kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ja

lõpetab menetluse osas, milles kaebaja nõuab Tartu Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist

inimväärikuse alandamise eest.

24. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral

samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.

25. Kuna tegemist on lõpplahendiga, siis jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

26. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)