2-23-130383/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Anneli Roonet Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu Tsiviilasja number 2-23-130383 Kohtuasi Coop Pank AS-i hagi G.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Menetlustoiming Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Coop Pank AS (registrikood 10237832), lepinguline esindaja Margit Saar Kostja G.B (isikukood XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-23-130383 Coop Pank AS-i loobumine hagist G.B vastu. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-23-130383. 3. Jätta menetluskulud Coop Pank AS-i kanda. 4. Jätta rahuldamata G.B menetluskulude kindlaksmääramise avaldus. 5. Rahuldada osaliselt Coop Pank AS-i taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast kohtumääruse jõustumist Coop Pank AS-ile 09.10.2023 tasutud riigilõivust 125 eurot. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei 1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD 1. Coop Pank AS (hageja) esitas 31.07.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse G.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ja andis määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 2. Hageja esitas 09.10.2023 kohtule hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhinõude 1501,01 eurot ja viivise 180,23 eurot. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise tasumata põhinõudelt (1501,01 eurot) alates 10.10.2023 kuni selle kohase tasumiseni määraga 18% aastas. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 28.01.2023 vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu nr VKK-55345 krediidilimiidiga 5000 eurot, intressiga 18% aastas. Viivisemääraks oli 18% aastas. Kostja kandis enda arvelduskontole järgmised summad (kokku 6870 eurot): lepingu sõlmimise päeval 3*1000 eurot ja 1*1870 eurot, kokku 4870 eurot; 06.02.2023 võttis kostja ATM-ist 2*1000 eurot, kokku 2000 eurot. Kostja tagastas summasid järgmiselt (kokku 5548,74): 04.02.2023 summas 2300 eurot; 10.02.2023 summas 2695,75 eurot; 30.05.2023 summas 552,99 eurot. Lepingu sõlmimisel on kliendil võimalik valida kolme erineva variandi vahel, kuidas ta soovib kasutatud krediidilimiiti tagastada. Kostja valis lepingu sõlmimisel tagasimakse viisiks kogu kasutatud krediidilimiidi automaatse tagasimakse iga kuu 10-ndal kuupäeval. Kuna kostja ei tagastanud krediidilimiiti vastavalt kokkulepitule, saatis hageja 13.06.2023 lepingu ülesütlemise teate ning andis kostjale 14-päevase tähtaja lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud, ütles hageja 30.06.2023 lepingu erakorraliselt üles. Viivisenõue perioodi 10.03.2023–09.10.2023 eest on 180,23 eurot. Hageja on seisukohal, et laenu väljastamisel on järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet. 3. Kohus võttis 26.10.2023 määrusega hagi menetlusse ja kohustas kostjat hagile vastama. Kostja vastas hagile 03.11.2023 ja 26.11.2023. 4. Hageja esitas 11.02.2026 Tartu Maakohtule avalduse hagist loobumiseks ning palus tagastada pool tasutud riigilõivust. 5. Kohus määras kostjale tähtaja loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja teatas kohtule, et ta nõustub hagist loobumisega. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja. KOHTU SEISUKOHT 6. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist loobunud. 2 (4)

7. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostja teatas kohtule, et ta nõustub hagist loobumisega. Kostja esitas oma menetluskulude nimekirja. 8. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse. 9. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et kostja oleks menetluse ajal võlgnevuse ära tasunud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda 10. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Lõike 3 kohaselt hagist loobumise tõttu ei tagastata maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 1877,04 eurot, millelt kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 315 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduselt riigilõivu 65 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu 250 eurot. Hageja taotleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 157,50 eurot. Alates 1. veebruarist 2023 jõustus TsMS § 150 lg 3 muudatus. 3 (4)

TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Hagist loobumise tõttu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 125 eurot tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotlus jääb rahuldamata 32,50 euro ulatuses. 11. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 teine lause sätestab, et lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Lepinguline esindaja peab tehtud toimingute ajal vastama TsMS § 218 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Seega saab kohus välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja kulud, mitte esindaja kulusid, kelle osalemist menetluses ei nähtu. Lepingulise esindaja kulude hüvitamise reegel kaitseb vastaspoolt selle eest, et menetluskuludena ei kajastataks erinevaid kulusid, mille kontrollimine ei ole võimalik. Samuti tuleb arvestada, et nõustaja kulusid ei hüvitata (TsMS § 175 lg 2 teine lause). Menetluses nähtavalt osaleva esindaja kvalifikatsioon ja õigusabiteenus on kontrollitav kohtule esitatud menetlusdokumentide näol. Kostjal ei ole käesolevas menetluses lepingulist esindajat olnud, mistõttu jätab kohus rahuldamata kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. 12. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roonet kohtunik 4 (4)