2-26-890/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-890

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G. L. vastu võla nõudes

Hagihind

3724,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja: S. R. (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post: jurist@julianus.ee)

Kostja: G. L. (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX)

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi G. L. vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt G. L. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 848,51

eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja viivis põhivõlgnevuselt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast

päevast 21.10.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.02.2026 summas 29,73 ja

edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 24.02.2026 kuni

põhivõlgnevuse (848,51) tasumiseni.

3. Mõista kostjalt G. L. hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 9,54

eurot ja viivis põhivõlgnevuselt lepingujärgses määras 30,45% alates lepingu

ülesütlemisest 24.04.2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 23.02.2026 summas 8,25 eurot

ja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast 24.02.2026 kuni

põhivõlgnevuse (9,54) tasumiseni, kuid edasiulatuv viivis kokku mitte enam kui 1,29

euro ulatuses.

4. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1. Jätta menetluskulud 25% ulatuses kostja ja 75% ulatuses hageja kanda.

5.2. Mõista kostjalt G. L. hageja Osaühing Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 118,75 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (118,75

eurot) tuleb kostjal G. L. tasuda hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 14.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja

G. L. vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 23.01.2026 määrusega menetlusse.

Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-890 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad

selgitused antud Harju Maakohtu 23.01.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. Telia Eesti AS ja G. L. sõlmisid 22.10.2020 seadmete kasutuslepingu nr 1202309, millega

anti kostja kasutusse seade Ruuter Inteno DG200A. Telia Eesti AS ja G. L. sõlmisid

22.10.2020 seadmete kasutuslepingu nr 1202314, millega anti kostja kasutusse seade

Digiboks Arris VIP5305. Kostja kinnitas lepinguid allkirjastades, et Telia on talle seadmete

suhtes rakenduvad kasutustingimused kättesaadavaks teinud, ta on nendega tutvunud ning

kohustub neid täitma. Lepingutes nimetatud seadmed on tema valdusesse üle antud ning tal ei

ole nende suhtes pretensioone.

3. Telia Eesti AS ja G. L. sõlmisid 13.10.2021 järelmaksu müügilepingu 2033430.

Järelmaksuleping oli sõlmitud seadme Apple iPhone 13 Pro 128 GB ostmiseks, mille

maksumus oli 1179,00 ja seadme Apple iPad 10.2" (2020) 32 GB 4 G ostmiseks mille

maksumus oli 519,00 eurot. Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodil 27.10.2021 – 20.10.2025 intressimääraga 21,90 %.

Lepingutasu oli 19,90 eurot, mille eest kohustus kostja tasuma arvete alusel. Lepingu nr

2033430 kohaselt oli krediidi kulukuse määr 29,25% aastas. Krediidi kulukuse määra

arvutamisel võeti arvesse krediidisummat 1717,90 eurot, intressimäära 21,90%, osamaksete

arvu 48, laenulepingu sõlmimise tasu 19,90 eurot ja igakuist lepingu haldustasu.

4. Krediidiandja tugines kostja krediidivõimelisuse hindamisel kostja laenutaotluse andmetele

ja krediidiandja krediidianalüüsile. Krediidiandja selgitas, et tarbijakrediidilepingu

(Järelmaksu) sõlmimise eelduseks oli kliendi maksevõime hindamine, milleks tuli kliendil

täita järelmaksu taotlus enne iga järelmaksulepingu vormistamist. Klient pidi esitama andmed

oma tegevusala, sissetulekute allikate ja sissetuleku suuruse kohta. Samuti tuli teatada

kehtivatest kohustustest ning suurusjärgust. Kliendi riskiprofiilist tulenevalt küsitakse

vajadusel täiendavaid dokumente sissetulekute ja/või kohustuste tõestamiseks.

Kliendi suhtes teostatud esmase taustakontrolli käigus hinnati isik järelmaksu vormistamise

hetkel aktsepteeritava riskiastmega. Kliendi poolt täidetud ja kinnitatud järelmaksu taotluse

menetlemise käigus ei tuvastatud vastuolusid kliendi poolt esitatud andmetes, taotletud ja

eelarvutatud koguriski summa vahel, mistõttu pidasime võimalikuks pakkuda kliendile

krediidilimiiti järelmaksu sõlmimiseks täisautomaatse protsessi käigus taustakontrolli

tulemustele tuginedes, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte esitamise nõudeta.

Taotletud järelmaksu summa, soovitud seadmete liik ja järelmaksu sõlmimise tehingu

sessioon olid Telia hinnangul tavapärased ning taotluse menetlemise käigus ei tuvastatud

asjaolusid, mis takistaksid järelmaksu lepingu sõlmimist või viitaksid kliendi kõrgendatud

riskiastmele.

5. Telia Eesti AS täitis enda kohustused ja esitas kostjale igakuiseid arveid teenuste

kasutamise eest. Kostja kasutas Telia Eesti AS teenuseid nende eest tasumata. Maksetähtaeg,

arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon maksete sooritamiseks oli kirjas Telia

Eesti AS poolt regulaarselt esitatud arvetel.

6. Telia Eesti AS on kostjale edastanud e-kirja teel 10.04.2023 lepingute ülesütlemise

hoiatuse, kuna kostjal olid tasumata tähtaegsed arved ja osamaksed 20.01.2023, 20.02.2023,

20.03.2023, 20.04.2023. Kuna kostja võlgnevust ei tasunud luges Telia sõlmitud lepingud üles

öelduks 24.04.2023.

7. Telia Eesti AS loovutas 08.07.2025 kostja vastased nõude Aktiva Finance Group OÜ-le

koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

8. Hageja nõuab kokku 3724,09 eurot, mis koosneb põhinõudest 1233,13 eurot,

intressinõudest 87,30 eurot, sissenõudmiskuludest 50,00 eurot, lepingutasust 14,12 eurot,

hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõudest 963,92 eurot ja

täiendava viivise nõudest, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise nõudele summas

375,49 eurot.

9. Hageja esitas täiendava dokumendi 22.01.2026 järelmaksulepingu ümberarvestusega.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et

hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse

erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust

koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub

kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta

seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu

hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse

asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima

tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse

edasikaebamiseks.

11. Telia Eesti AS loovutas 08.07.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr 2033430

tuleneva nõude õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 59).

12. Hagi kohaselt sõlmisid Telia Eesti AS ja G. L. 13.10.2021 järelmaksulepingu nr 2033430,

mille alusel sai kostja Apple iPhone 13 Pro maksumusega 1179,00 ja seadme Apple iPad

10.2" maksumusega 519,00 eurot (dtl 19). Kostja kohustus järelmaksu tagastama lepingus

kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 27.10.2021–20.10.2025 makseperioodiga 48

kuud ja intressiga 21,90 % (dtl 19-21).

13. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud. Kostja

oli lepingu nr 2033430 alusel tagasimakseid kokku teinud summas 729,44 eurot (dtl 72).

Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

14. Kohtu hinnangul vastab kostja ja Telia Eesti AS sõlmitud järelmaksuleping nr 2033430

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2

tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine.

Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid

tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab

ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II

(2019), § 401, p 3.1.2.). Lepingu nr 2033430 kohaselt kohustus kostja tasuma 48 osamakset

keskmiselt 50,25 euro suuruses (dtl 20-21). Lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka

igakuist intressi (dtl 20-21). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.

15. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulud ja viivise nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse ja viivise

maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja

vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete

puudumine või nende alusetus.

16. Vastavalt järelmaksu lepingule nr 2033430 on krediidi kulukuse määr 24,36% aastas (dtl

19). Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr

2021. aasta oktoobris (13.10.2021 lepingu sõlmimisel) oli 18,68%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

17. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

18. Lepingu sõlmimise ajal (13.10.2021) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide

1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

19. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr 2033430 kohta

esitas hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule

krediidiandja krediidianalüüsi koos laenutaotlusega (dtl 23-29). Kostja veebitaotlusest nähtub,

et lepingu sõlmimisel avaldas kostja, et tema sissetulek on 2000 eurot (ettevõtlustulu, palk)

ning kohustused on 360 eurot (laenud). Krediidiandja esitas kohtule ka krediidianalüüsi,

milles leidis, et kostjal pole maksehäireid (dtl 24) ja et klient on rahuldava riskiastmega.

20. Krediidiandja ei teinud lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut ja

kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines

kostja enda esitatud teabele ning krediidianalüüsile, mis andis infot ainult maksehäirete kohta.

Senise kohtupraktika põhjal ei saa seda piisavaks lugeda. Oluline on enne tarbijale

krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul

nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei

tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse

vaidluse esemeks olevat järelmaksulepingut sõlmida.

21. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

22. Hageja täpsustas 22.01.2026 esitatud vastuses, et juhul kui kohus asub seisukohale, et on

rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis soovib hageja kostjalt välja mõista

järelmaksu lepingust nr 2033430 tuleneva põhiosa 848,51 eurot ning viivise põhiosalt 848,51

eurolt alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast s.o. alates 21.10.2025 kuni tasumiseni

lepingus kokkulepitud määras 30,45%

aastas. Samuti soovib hageja nõuda

sissenõudmiskulusid vähemalt 40 eurot.

23. Hageja esitas 22.01.2026 kohtule järelmaksulepingu 2033430 tagasimaksete

ümberarvestuse. Kostja soetas järelmaksu müügilepingu 2033430 alusel endale seadmed

Apple iPhone 13 pro ja Apple iPad 10, kokku maksumusega 1698,00 eurot. Kostja tasus

sissemaksena 120,05 eurot ja tasus järelmaksu osamaksed väärtuses 729,44 eurot. Seega

arvestades kõik tagasimaksed põhiosa katteks on tasumata jääk järelmaksu lepingust

tulenevalt 1698-120,05-729,44=848,51 eurot.

24. Kostja ei ole lepingu ülesütlemist vaidlustanud, mistõttu lähtub kohus asjaolust, et Telia

Eesti AS ja kostja vahel 13.10.2021 sõlmitud tarbijakrediidileping 2033430 on lõppenud.

Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 alusel kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset

intressimäära, siis kohaldab kohus sama põhimõtet ka viivisele. Kohus ei nõustu hageja

väidetega, et käesolevas asjas tuleks kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise eesmärk on teha kindlaks, et tarbijakrediidileping sõlmitakse

krediidivõimelise tarbijaga, kes suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuivõrd

krediidiandja ei tuvastanud kostja krediidivõimelisust, siis regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt

ei kohalda kohus lepingujärgset intressimäära. Käesolevas asjas on viivis võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast

21.10.2025

kuni

kohtuotsuse

tegemiseni

23.02.2026

(848,51×(10,15%)/365×72)+(848,51×(10,15%)/365×54)=29,73 eurot.

25. Hageja esitas 20.02.2026 nõude loovutamise teatise, mille kohaselt Telia Eesti AS

loovutas 25.07.2025 lepingutest nr 1202309 ja nr 1202314 tulenevad nõuded kostja vastu

Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid

kõrvalnõudeid.

26. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid esialgne krediidiandja ja kostja 22.10.2020 seadmete

kasutuslepingu nr 1202309 (dtl 16) ja 22.10.2020 seadmete kasutuslepingu nr 1202314 (dtl

18). Hageja lepingust tulenevad nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel.

Põhivõlgnevuse ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema järgmised eeldused: kehtiv

leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse ja viivise maksmiseks (hagis nõutud

määras ja ulatuses), kostja poolne lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis

nõutud ulatuses täitmist välistavate kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

Kohtule esitatud asjaolude põhjal on tegemist seadmete kasutuslepingu nr 1202309 näol üüri-

ja käsunduslepinguga, kuivõrd leping sisaldab nii seadme üüri kui ka teenuse osutamist.

Kostja pole ülesütlemisele vastu vaielnud, seega eeldab kohus, et leping on lõppenud. Ka

lepingu nr 1202314 näol on tegemist üürilepinguga ning ka selle ülesütlemisele pole kostja

vastu vaielnud ja seega on leping lõppenud. Hageja nõuab teenuse eest 6,70 eurot ja üüri eest

2,84 eurot. Hageja võlg nimetatud lepingute alusel on kokku 9,54 eurot. Kuivõrd nende

summade maksetähtaeg oli 20.02.2023, siis on need nõuded muutunud sissenõutavaks (dtl

43). Hageja loeb ülesütlemise kuupäevaks 24.04.2023. Kuni kohtuotsuse tegemiseni

23.03.2026 on kostja viivitanud 1037 päeva ehk viivis 30,45% määraga on 8,25 eurot.

27. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas vähemalt 40

eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

500 euro ja kuni 1000 eurot. Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu 2033430 punktis 16 oli

kirjas, et müüja või kolmanda isiku nõudmisel on ostja kohustatud hüvitama võla

sissenõudmisega seotud kulud vastavalt võlaõigusseaduses toodud hüvise määradele. Kohus

leiab, et see nõue on põhjendatud summas 40 eurotning rahuldab selle.

28. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

järelmaksulepingult nr 2033430 põhivõlgnevuse summas 848,51 eurot, sissenõudmiskulud 40

eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast (21.10.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni (23.02.2026)

summas 29,73 eurot ja edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni

kohase täitmiseni.

29. Lepingutest nr 1202309 ja 1202314 rahuldab kohus hagi summas 9,54 eurot, millele

lisandub lepingujärgne viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga 8,25 eurot ning edasiulatuv

viivis. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, kui viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab

hageja kostjalt edasiulatuvat viivist kõrgemas kui seadusjärgses määras. Hageja ei ole

suurema kahju olemasolu põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

viivise lepingutest nr 1202309 ja 1202314 põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla

summa.

30. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse

kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt

poolte endi kanda.

32. Kuivõrd arvestades hagi hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 25% ulatuses, peab kohus

juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 75% ulatuses hageja ja 25%

ulatuses kostja kanda.

33. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 385 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 723 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 385 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus

on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh

dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja lisade komplekteerimine) 1,5 tunni ulatuses.

Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma

tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja mille koostamisele kuluv aeg peaks olema

tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti

mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas

on tegemist vähekeeruka võlgnevust puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja

mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad

hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja

põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot.

Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 475 (385 + 90) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 118,75 eurot (s.o 475-st

eurost 25%) ning menetluskuludelt (118,75 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja

taotlust, et väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EEXXX viitenumbriga 718633853. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda

kohtuotsuse täitmisse ega piirata kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

34. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal

saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulusid ka kindlaks määrata.

35. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4

on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei

hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik