3-26-519/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

24. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-519

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Sigrid Pure

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kohtuistung 24.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.04.2026 (k.a).

3. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) taotleb Tallinna Halduskohtult luba Etioopia kodaniku

X. X, sündinud xx.xx.xxxx (edaspidi ka isik) kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse

paigutamiseks kuni kaheks kuuks välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (edaspidi

VRKS) § 36´2 lg 1 alusel, kuna isiku suhtes esineb VRKS § 36´1 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS

§ 36´1 lg 2 p 3, 4 ja 7 sätestatud kinnipidamise alused. Vastavalt VRKS § 36’1 lg 2’1 esineb

väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-s 6’8 p 6 ja 9 nimetatud asjaolud.

2. 22.02.2026 kell 21:35 peatas tööülesandeid täitev piirivalve patrull Tallinna Sadama D –

terminalis, aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn, dokumentide kontrolliks isiku, kes soovis minna

Soome laevale Mystar. Kontrollimisel esitas isik Läti Vabariigi poolt Etioopia kodaniku X. X,

sündinud xx.xx.xxxx nimele väljastatud ID-kaardi numbriga FAxxxxxxx, kehtivusega 13.11.2025

kuni 13.11.2026 (LVA mittekodanikule väljastatav siseriiklik ID-kaart). Lisaks oli isikul telefonis

ette näidata tema nimele väljastatud laevapilet. Rohkem dokumente isikul kontrollimisel esitada ei

olnud. Isik reisis koos kahe teise Etioopia kodanikuga, kelleks olid Y. Y, sündinud xx.xx.xxxx ja F.

F, sündinud xx.xx.xxxx. Kuna isikul ei olnud esitada ühtegi kehtivat reisidokumenti, peeti isik kinni

tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise aluste kontrollimise eesmärgil VSS § 15 lg 1 alusel

22.02.2026 kell 21:35 aadressil Uus-Sadama 24, Tallinn.

3. Isiku kinnipidamisel ja isiku asjade läbivaatamisel tuvastati isiku asjade hulgast Läti Vabariigi

varjupaigakaart nr 4480. Sellest tulenevalt saatis PPA 22.02.2026 isiku kohta päringu Läti

ametivõimudele, et selgitada välja isiku viibimisalus Läti Vabariigis. 23.02.2026 hommikul saadeti

Läti kolleegidele teine, täiendatud ja täpsustav päring. Läti kolleegidelt 23.02.2026 saadud vastuse

kohaselt on isik taotlenud Lätis rahvusvahelist kaitset ja on saanud keelduva otsuse. Isikul on

lubatud pagulaskeskusest viibida eemal kuni kolm päeva, kuid ei ole lubatud lahkuda Lätist. Isikul

on lubatud pöörduda tagasi Liepna pagulaskeskusesse Lätis.

4. PPA on tuvastanud, et X. X saabus Eestisse 22.02.2026 Riia-Tallinn rongiga ja soovis lahkuda

22.02.2026 õhtul laevaga Mystar Soome. Dokumentide kontrollimisel esitas isik Läti Vabariigi poolt

väljastatud siseriikliku ID-kaardi ja lisaks leiti isiku isiklike asjade hulgast Läti Vabariigi varjupaiga

kaart. Antud asjaoludest lähtudes järeldab PPA, et isik on Lätis rahvusvahelist kaitse taotleja. Sellest

tulenevalt pidas PPA vajalikuks muuta kinnipidamise aluseid. 23.02.2026 kell 15:10 peeti isik kinni

VRKS § 36´1 lg 2 p 7 alusel.

5. 23.02.2026 viisid Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalve ametnikud isikuga läbi

vestluse eesmärgil välja selgitada tema Eestisse saabumise ja Eestis viibimise asjaolud ning sooviga

anda isikule võimalus esitada taotlusi ja vastuväiteid. Vestlusel selgitas isik, et lahkus Etioopiast

2025 aasta alguses, sest tundis, et tema elu on seal ohus. Etioopiast lahkus ta läbi Dubai Venemaale

ja sealt edasi Valgevenesse. Valgevenes viibis isik umbes pool aastat ja 2025 aasta suvel liikus

Valgevenest edasi Euroopasse. Talle ei olnud oluline, mis riiki ta Euroopas jõuab, eesmärk oli jõuda

riiki, kus on vaikne ja rahulik. Enda Euroopasse jõudmise eest tasus ta toimetajale 200 000 Etioopia

birri. Valgevenest Lätti jõudes esitas isik rahvusvahelise kaitse taotluse, millele sai hiljuti keelduva

otsuse. Isik vaidlustas küll keeldumise otsuse, kuid otsustas ühtlasi ka Lätist enne asja läbivaatamist

lahkuda kuna kartis, et saab uue keelduva otsuse ja saadetakse kodumaale tagasi. Isik oli teadlik, et

ta ei tohi Lätist lahkuda ja et tal puuduvad reisimiseks vajalikud dokumendid, kuid kolmanda isiku

abiga otsustas ta Lätist lahkuda ja liikuda edasi Soome, et seal uus rahvusvahelise kaitse taotlus

esitada. Lisaks selgitas isik, et ta ei soovi Eestist minna tagasi Lätti kuna kardab, et sealt saadetakse

ta tagasi kodumaale Etioopiasse.

6. VRKS § 36’1 lg 2 p 7 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui isik on vaja

üle anda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb

põgenemise oht. Põgenemisohtu tuleb tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu

seaduse (edaspidi VSS) § 6’8 nimetatud asjaoludega. Kuna isik on rahvusvahelise kaitse taotleja

staatuses Lätis, siis on Läti tema taotluse eest vastutav liikmesriik ja tuginedes Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse nr 604/2013 sätestatud korrale soovib Eesti isiku üle anda Läti Vabariigile.

7. Käesoleval hetkel käsitleb PPA isikut kui Läti varjupaigataotlejat. Kuna 48 tunni jooksul ei ole

võimalik Läti ametivõimudelt täit selgust isiku varjupaigataotluse seisundist saada ja isiku

väljasaatmine 48-tunni jooksul ei oleks ka võimalik, taotleb PPA kohtult luba isiku paigutamiseks

kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks. Samuti esineb isiku suhtes esineb põgenemisoht. PPA

põhjendab isiku põgenemisohtu VSS § 6’8 punktidega 6 ja 9. PPA järeldab isiku hoiakutest ja

käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Isik on lahkunud, ilma loata, kolmandate isikute

abi kasutades teisest Schengeni liikmesriigist Lätist, esmalt ebaseaduslikult Poola ja seejärel ka

Eestisse. Vastavalt Euroopa Liidu rahvusvahelise kaitse reeglistikule ei olnud isikul õigust Lätist

lahkuda, kuid isik tegi seda siiski ja korduvalt. Arvestades isiku Euroopasse saabumise asjaolusid,

näitab isiku käitumine, et ta on võimeline kasutama ebaseaduslikke võimalusi Schengeni alal

liikumiseks, sh leidma isikuid, kelle abi selleks kasutada. Võttes arvesse isiku senist käitumist, leiab

PPA, et VRKS § 29 sätestatud leebemad järelevalvemeetmed (elamine kindlaksmääratud kohas;

ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; PPA teavitamine elukohast eemal

viibimisest kauem kui kolm päeva) ei ole käesoleval juhul piisavad ega taga eesmärki, milleks on

isiku kättesaadavuse tagamine tema Läti Vabariigile üleandmiseks. Seda enam, et isiku suhtes

esineb põgenemisoht, tal puuduvad isikut tõendavad dokumendid, seaduslik alus riigis viibimiseks

ning ta on sisenenud riiki ebaseaduslikult ja näidanud üles soovi reisida ebaseaduslikult edasi

teistesse Euroopa riikidesse. Olukorras, kus isik vabastatakse kinnipidamiskeskusest, on tõenäoline,

2(4)

et isik hakkaks end varjama ametivõimude eest, kuna ta tema varasem käitumine viitab sellele. PPA-

l ei ole põhjust arvata, et isik vabatahtlikult ja vabaduses olles hakkaks korraldama enda lahkumist

Lätti. Pigem vastupidi, isik otsib võimalusi edasi liikumiseks järgmisesse liikmesriiki. Isiku suhtes

samaaegselt mitme erineva järelevalvemeetme kohaldamine PPA poolt eeldab isiku suhtes usaldust,

millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017

määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13). Samuti on Riigikohus 29.01.2015 kohtuasjas nr 3-3-1-48-14

leidnud, et põgenemisohu tuvastamisel ei suuda leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine

põgenemist eelduslikult ära hoida. Arvestades Schengeni alal kehtivat liikumisvabadust ja

piirikontrolli puudumist, oleks isikul ka ilma kehtiva reisidokumendita lihtne Eestist lahkuda ja

Euroopas ringi liikuda. Selleks, et tagada isiku jõudmine Lätti, peab PPA vajalikuks isiku

liikumisvabaduse piiramist Eestis. PPA rõhutab, et põgenemisohu hindamise näol on tegemist

prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas

ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. PPA taotleb isiku kinnipidamist kuni kaheks

kuuks. Isiku Lätti tagasisaatmise korraldamine nõuab aega. Võttes aluseks Dublini III määruses

sätestatud üleandmise tähtajad, arvestades asjaoluga, et Lätil ei ole kohustust vastata PPA päringule

kiiremini kui kahe nädala jooksul ja et isikul on 10 päeva aega otsus vaidlustada, leiab PPA, et

sellise pikkusega kinnipidamise tähtaja määramine on põhjendatud ja proportsionaalne. Hinnanud

tõendeid ja kaalunud faktilisi asjaolusid kogumis, leiab PPA, et isiku kinnipidamine ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamine on proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku

üleandmiseks Läti Vabariigile.

8. PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus

isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskuses paigutamine ei

ole vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Isikule on kinnipidamiskeskuses tagatud

meditsiiniline abi ning vajadusel ka psühholoogiline abi. PPA-le teadaolevalt ei esine isikul sellist

meditsiinilist seisukorda, mis välistaks tema kinnipidamise kinnipidamiskeskuses.

9. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud ning et

taotluse sisu on isikule ka tõlgi vahendusel enne kohtuistungit selgitatud.

10. X. X midagi küsida ega lisada ei soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

11. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt

esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

12. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

13. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada nimetatud paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib

taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra

kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane

liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud

võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et

ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema

3(4)

tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).

VRKS 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.

14. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 nimetatud asjaolude

esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks

vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega

seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu

hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat

käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul

esineb jätkuvalt põgenemisoht. Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane, mistõttu puudub

alus isikut usaldada.

15. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isik on juba kaks korda loata Läti majutuskeskusest lahkunud sooviga reisida muusse

riiki Euroopas edasi. Eelnev kogumis annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud

isik rahvusvahelise kaitse menetluse ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks

tõenäoliselt end varjata ning võimalusel Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku

kinnipidamine, tagamaks tema kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks.

16. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on

tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel

ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu.

17. Kohus rahuldab PPA taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 24.04.2026 (k.a.).

18. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)