Legislator Case Law & Legislation
2-25-15156/34 AI generated

2-25-15156/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-25-15156/34
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tuvastada, et korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa Vabastada korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa XXX)

Legislator headnote

AI generated

2-25-15156/34 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Tuvastada, et korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa Vabastada korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa XXX)

Keywords

AI generated
bank charges bankruptcy claim financial hardship credit mandate bank resolution bank guarantee claim event
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-15156

Tsiviilasi

R.Y hagi Z.D ja OÜ GS Core vastu vara ühisuse

tuvastamise ja vara aresti alt vabastamise nõudes

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.Y (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja I: Z.D (isikukood XXX)

Kostja III: GS Core OÜ (registrikood 16183586)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Tuvastada, et korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa

XXX) ning kinnistule aadressil XXX seatud hoonestusõigus (katastritunnus XXX,

registriosa XXX) kuuluvad R.Y (isikukood XXX) ja Z.D (isikukood XXX)

ühisomandisse.

3. Vabastada korteriomand aadressil XXX (katastritunnus XXX, registriosa XXX)

ning kinnistule aadressil XXX seatud hoonestusõigus (katastritunnus XXX,

registriosa XXX) täiteasjas nr XXX aresti alt.

4. Tühistada Viru Maakohtu 16.09.2025 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõu, millega täitemenetlus täiteasjas nr XXX osaliselt peatati.

5. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).

6. Jätta menetluskulud võrdsetes osades Z.D ja OÜ GS Core kanda.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-25-15156

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui hageja ei

taotle selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning

tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

(AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302

(Luminor Bank AS), nr EE567700771003819792 (AS LHV Pank) või nr

EE604204278601694436 (Coop Pank AS). Riigilõivuna tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. R.Y (hageja) esitas Viru Maakohtule 13.09.2025 hagi Z.D (kostja I), Holm Bank AS

(kostja II) ja OÜ GS Core (kostja III) vastu vara ühisuse tuvastamiseks ja vara aresti alt

vabastamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Tatjana Afanasieva menetluses täiteasi

nr XXX võlgnik Z.D suhtes. Hageja ja võlgnik (kostja I) on abielus alates 17.03.1990. Hageja

ja kostja I abielu ajal osteti korteriomand asukohaga XXX ja hoonestusõigus aadressil XXX.

Korteriomandi ja hoonestusõiguse omanikuna on kinnistusraamatusse kantud üksnes kostja I,

kuid korteriomand ning hoonestusõigus on hageja ja kostja I ühisvara. Täiteasi nr XXX on

algatatud kostja I vastu kostja III avalduse ja Pärnu Maakohtu 02.04.2024 määruse tsiviilasjas

nr 2-24-106556 alusel. Täitemenetluse raames on korteriomand ja hoonestusõigus arestitud.

Hageja ei ole andnud nõusolekut kostja I vastu esitatud nõude täitmiseks ühisvara arvelt.

Hageja palub kohtul tunnistada, et korteriomand ja hoonestusõigus on ühisvaraga ja vabastada

need aresti alt.

2. Kohus rahuldas 16.09.2025 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja peatas Narva

kohtutäituri Tatjana Afanasieva menetluses olev täitemenetluse täiteasjas nr XXX osaliselt,

s.o osas, millega viiakse läbi sundvõõrandamist ja muid täitetoiminguid seoses

korteriomandiga aadressil XXX (registriosa nr XXX) ning kinnistule seatud

hoonestusõigusega aadressil XXX (registriosa nr XXX), kuni tsiviilasjas nr 2-25-15156

tehtava kohtulahendi jõustumiseni.

3. Kohus rahuldas hageja menetlusabi taotluse ja võimaldas hagejal tasuda riigilõivu viie

osamaksena. Hageja on riigilõivu nõuetekohaselt tasunud. Kohus võttis 16.10.2025

hagiavalduse menetlusse ning edastas hagimaterjalide kostjatele vastuste esitamiseks.

2 (4)

2-25-15156

4. Tähtajaks vastas kostja II Holm Bank AS, kes teatas, et tema on nõude enne hagi

esitamist loovutanud kostjale III. Seega ei ole Holm Bank AS menetluses kostjaks ja kostja II

palus jätta hagi tema suhtes läbi vaatamata. Teised kostjad ei ole oma seisukohti esitanud ega

hagile vastanud. Kohus edastas Holm Bank AS-i vastuse hagejale seisukoha esitamiseks, kuid

hageja seisukohta ei avaldanud.

5. Kohus jättis 15.01.2026 määrusega hagiavalduse kostja II Holm Bank AS-i suhtes läbi

vaatamata. Määrus jõustus 30.01.2026. Kostja I Z.D ja Kostja III GS Core OÜ ei ole

tähtaegselt ega ka käesoleva tagaseljaotsuse koostamise ajaks vastuseid hagile esitanud.

KOHTU SELGITUSED

6. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis

või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1).

7. Kostjale I Z.D-le on hagimaterjalid isiklikult kätte toimetatud e-toimiku kaudu

25.10.2025 ning tähitud kirjaga isiklikult allkirja vastu 30.10.2025. Kostjale III GS Core OÜ-

le on hagimaterjalid 16.10.2025 e-toimiku kaudu saadetud, kuid e-toimikus kostja III

menetlusdokumente vastu ei võtnud. Kohus edastas 16.10.2025 kostjale III hagimaterjalid

äriregistris olevale e-posti aadressile koos hoiatusega, et tulenevalt TsMS § 3111 lg-st 51

loetakse äriühingule saadetud menetlusdokument kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes

registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. Seega luges kohus hagimaterjale

kostjale III kättetoimetatuks 23.10.2025.

8. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et kostjad, kellele hagi on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud

asjaolud kostjate poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust.

Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

9. Kohus tuvastas, et hageja R.Y ja kostja I Z.D abielu sõlmiti 17.11.1990 (dtl 12).

Korteriomand asukohaga XXX omanikuks on Z.D alates 2003. aastast ja korteriomandile on

seatud keelumärge kohtutäitur Tatjana Afanasieva kasuks (dtl 62-63). Hoonestusõigus

kinnistule asukohaga XXX on seatud 2004. aastal ja selle omanikuna on kinnistusraamatusse

kantud Z.D (dtl 13). Hoonestusõigusele on seatud keelumärge kohtutäitur Tatjana Afanasieva

kasuks (dtl 15). Kostja I Z.D suhtes on algatatud täitemenetlus nr XXX, mille algatamise

aluseks on Pärnu Maakohtu 02.04.2024 määrus tsiviilasjas nr 2-24-106556 ja sissenõudja GS

Core OÜ avaldus (dtl 21).

10. Kuna kostjad ei ole hagile vastanud, on nad hagiavalduses toodud asjaolud omaks võtnud.

Seega loeb kohus tuvastatuks, et korteriomand asukohaga XXX ja kinnistule asukohaga XXX

seatud hoonestusõigus kuuluvad hageja ja kostja I ühisomandisse. Tulenevalt

perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg-te 1 ja 2 ning PKS1995 § 14 lg 1 alusel on abielu kestel

abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara (vt nt RKTKo 19.06.2024, 2-17-15677, p

17). Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel esinevad alused kõnealuse ühisvara

aresti alt vabastamiseks, sest TMS § 14 lg-st 1 tulenevad eeldused sissenõude pööramiseks

abikaasade ühisvarale ei ole täidetud. TMS § 222 lg 4 kohaselt vabastab hagi rahuldamise

korral kohtutäitur vara aresti alt ja esitab avalduse registrile keelumärke kustutamiseks.

3 (4)

2-25-15156

11. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad

kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui

isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta

aluseks osalemise ulatuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 165 lg-st 1 jätab kohus

menetluskulud võrdsetes osades kostjate I ja III kanda. Kohus määrab menetluskulud

rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse jõustumist.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 468 lg 1 p 2).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud

aluse esinemise korral.

Kajalt tasutud riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see

arvatakse riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte nõuetekohaselt, sh

avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada (TsMS § 150 lg 3¹).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja

esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

4 (4)