3-26-504/2 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-504

Määruse kuupäev

23. veebruar 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

Vertetom Autokool MTÜ kaebus Tõrva valla 18. veebruaril

2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1

õigusvastasuse tuvastamiseks

RESOLUTSIOON

Tagastada Vertetom Autokool MTÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 278 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõrva Gümnaasium (hankija) viis läbi väikehanke „B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus

Tõrva Gümnaasiumile“. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1. veebruar 2026.

2. Tõrva Vallavalitsus tunnistas 18. veebruari 2026. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes

„B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ edukaks ühispakkujate OÜ

Autosõit (registrikood 10835817) ja OÜ Autosõit Tartu (16318307) ühispakkumuse

maksumusega 788,40 eurot ühe õpilase kohta. Hankija sõlmis 18. veebruaril 2026

hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1.

3. Haldusasjas nr 3-26-476 esitas Vertetom Autokool MTÜ (kaebaja) 19. veebruaril 2026

Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-

3/2026/64 ja OÜ Autokooliga sõlmitud lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamiseks.

4. Tartu Halduskohus tagastas 20. veebruaril 2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-476

kaebuse. Riigihangete puhul on ettenähtud kohustuslik kohtueelne menetlus riigihangete

vaidlustuskomisjonis (VAKO), kuid kaebaja ei ole kohtueelset menetlus nõuetekohaselt

läbinud. VAKO jättis kaebaja vaidlustuse õigesti läbi vaatamata riigihangete seaduse (RHS) §

192 lõike 3 punkt 1 alusel, sest vaidlustuse esitamise hetkeks oli hankeleping juba sõlmitud.

Kohus tagastas kaebuse hankelepingu tühistamisnõude osas kaebeõiguse puudumise tõttu.

Kohus selgitas, et kohus ei tühista kehtivat hankelepingut, vaid kohtul on üksnes võimalus

3-26-504

tuvastada hankelepingu tühisus (HKMS § 267 lg 3). Kohtu hinnangul puudus hankelepingu

tühistamiseks ja tühisuse tuvastamiseks alus, kuna õigusaktides ei ole väikehanke puhul

vaidlustatud korralduse tegemise ja hankelepingu sõlmimise vahel ooteaega kehtestatud,

samuti ei ole keelatud sõlmida hankelepingut ooteajal.

5. Kaebaja esitas 22. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse haldusasjas nr 3-26-504,

milles nõuab 18. veebruaril 2026 sõlmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse

tuvastamist. Edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Autosõit Tartu pakkumuse oli esitanud

esindusõigust mitteomav isik. Edukaks tunnistatud pakkumuses ei olnud tõenäoliselt

käibemaksu lisatud, mistõttu on teadlikult esitatud vale pakkumine. Väikehanke

alusdokumendid olid vigased, kuna ainus õppesõiduväljak Valgamaal kuulub kaebajale.

Kaebaja vaiet ei ole lahendatud ning seetõttu on hankeleping sõlmitud õigusvastaselt.

Hankeleping ei ole kehtiv, kuna Tõrva valla dokumendiregistrisse ei ole sõlmitud

hankelepingut lisatud. Riigihankes on tehtud menetluslikke eksimusi, sealhulgas ei ole

hankekomisjon kontrollinud pakkumuste vastavust. Esitatud pakkumus on põhjendamatult

madala maksumusega.

KOHTU SEISUKOHT

6. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kuigi kaebuse pealkirjas on viidatud ka lepingu tühisusele, siis ei nähtu

kaebusest, et kaebaja sooviks lepingu tühisuse tuvastamist. Kaebuse sisu viitab kaebaja

soovile tuvastada hankelepingu õigusvastasus hankemenetluses rikutud menetlusreeglite tõttu.

Seega mõistab kohus, et kaebaja on esitanud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1

õigusvastasuse tuvastamise nõude HKMS § 37 lg 2 p 6 mõttes. Kaebuse puhul on tegemist

hankeasjaga (HKMS § 266 lg 1).

7. Kohus märgib esmalt, et lähtuvalt HKMS § 267 lg-st 1 on hankeleping üks võimalikest

otsustest, mille peale võib kaebuse halduskohtule esitada. Kaebaja oli hankeasjas pakkuja

ning seega on kaebaja eelduslikult asjas kaebuse esitamiseks õigustatud isik, kuna kaebuse

oma õiguste kaitseks hankija tegevuse peale võib esitada pakkuja, taotleja või riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtja (HKMS § 268 lg 1). Siiski seab menetlusseadus

tuvastamisnõude esitamiseks täiendavaid piiranguid.

8. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus

tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

HKMS § 45 lg 2 kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei

leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust

tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus kuulub kaebeõiguse

puudumise tõttu tagastamisele, sest HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad eeldused tuvastamiskaebuse

esitamiseks ei ole täidetud.

9. Tuvastamiskaebuse esitamine on lubatav, kui isikul esineb selleks põhjendatud huvi.

Tuvastamisnõude esitamine ei ole lubatud üksnes haldusorgani tegevuse õiguspärasuse

abstraktseks kontrolliks, kui kaebuse rahuldamine ei tooks kaasa kaebaja õigusliku positsiooni

paranemist. Tuvastamisnõude esitamisel preventiivsel eesmärgil peab esinema reaalne oht, et

haldusorgan võib isiku suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või

3-26-504

ebamõistlikult raske. Üksnes abstraktne oht, et Tõrva vald võib tulevikus sarnases olukorras

hankelepinguid sõlmida ning õigusvastaselt tegutseda, ei ole preventiivsel eesmärgil

tuvastamisnõude esitamiseks piisav (Riigikohtu halduskolleegiumi 9. juuni 2010. a otsus asjas

nr 3-3-1-32-10, p 12; 2. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-101-08, p 28; 4. novembri 2015.

a otsus asjas nr 3-3-1-48-15, p 10; 14. oktoobri 2020. a määrus asjas nr 3-19-882, p 23.1).

Hankeasjades on pakkuja eeldatavaks huviks ning eesmärgiks sõlmida õiguspärane

hankeleping. Ka õiguskirjandus toetab kohtu seisukohta, et isikul puudub hankeasjades

vaidlustamisõigus, kui isegi vaidlustuse rahuldamise korral on vaidlustajaga hankelepingu

sõlmimine välistatud (Simovart, M. A.; Parind, M. (koost.) Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne 2019, § 185, komm. nr 25). Tuvastamiskaebus on väheefektiivne

õiguskaitsevahend, arvestades, et isegi kui kohus menetleks sisuliselt kaebaja esitatud

tuvastamisnõuet ning tuvastaks hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 õigusvastasuse, siis ei

kohustaks see vastustajat sõlmima hankelepingut kaebajaga. Lähtuvalt HKMS § 267 lg 3 ls-st

1 ei tühista kohus kehtivat hankelepingut. Hankelepingu kehtivust ei mõjuta selle võimalik

õigusvastasus. Seega hankelepingu õigusvastasuse tuvastamisel jääks juba sõlmitud

hankeleping jätkuvalt kehtima ning kaebaja ei saavutaks soovitud eesmärgina hankelepingu

sõlmimist.

10. Kohus märgib lisaks, et hankelepingu tühisust ning selle aluseid on kohus kaebajale

selgitanud haldusasja nr 3-26-476 raames (vt Tartu Halduskohtu 20. veebruari 2026. a määrus

asjas nr 3-26-476, p 8.2). Sealhulgas on kohtul tühistamisnõude menetlemisel võimalik

tuvastada ka hankelepingu tühisus (HKMS § 267 lg 3 ja § 41 lg 4). Seega on hankelepingu

tühisuse tuvastamine peaasjalikult haldusasja nr 3-26-476 vaidluse esemeks (HMS § 41 lg 1 ja

HMS § 267 lg 1). Haldusasjas nr 3-26-476 tehtud tagastamise määrus ei ole jõustunud ning

kaebajal on võimalik tugineda määruskaebemenetluse raames võimalikule hankelepingu

tühisusele, sealhulgas esitada väide ooteaja kohaldumisest, tolle menetluse raames. Seega ei

hinda kohus käesolevas asjas eraldiseisvalt hankelepingu tühisuse aluseid. Kohus peab siiski

vajalikuks märkida, et arvestades RHS sätteid, ei ole alla lihthanke piirmäära jääva hanke

puhul eraldi ooteaega kehtestatud ja seeläbi tühisuse alust selles osas ei esine, mistõttu ei

saaks kaebaja sellele hankelepingu õigusvastasuse tuvastamise nõudes eraldi ka tugineda.

11. Tuginedes eeltoodule tagastab kohus Vertetom Autokool MTÜ kaebuse HKMS § 121 lg 2

p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider