2-25-121602/7 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Avalikult teatavakstegemine

23. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi

nr 2-25-121602;

B2 Impact OÜ hagi K.T. vastu;

võlgnevuse ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks;

tsiviilasja hind 3263,97 eurot

Kohtunik

Kalev Kuningas

Hageja

B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress Mustamäe tee

16, Tallinn 10617 Harjumaa)

Hageja esindaja

Anu Volmer (XXX)

Kostja

K.T. (isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)

Asja lahendamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada hagi osaliselt ja välja mõista K.T.-lt B2 Impact OÜ kasuks lepingu nr

S246616772 alusel põhivõlgnevus 915,55 eurot, lepingu nr S246624105 alusel põhivõlgnevus

885,06 eurot ja lepingu nr S246629643 alusel põhivõlgnevus 735,57 eurot.

2.Seoses eelnevaga:

2.1 jaotada menetluskulud ning jätta kostja kanda 78% ja hageja kanda 22 %;

2.2 välja mõista K.T.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskulu 343,20 eurot;

2.3 välja mõista K.T.-lt B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (s.o 343,20 eurot)

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, kuid

kokku viivist menetluskuludelt mitte rohkem kui menetluskulude ulatuses;

2.4 toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte;

2.5 otsuse tegemisele eelnenud käesoleva tsiviilasja materjalide kättetoimetamise

saavutamiseks tehtud toimingutest ja asjaoludest nähtuvalt on selge, et otsust ei ole

võimalik muul viisil kui avaliku kättetoimetamisega kostjale kätte toimetada, sest kostja

(rahvastiku-) registrikannet ei ole muudetud ja uusi andmeid kostja suhtes ei ole ilmnenud.

3. Selgitada:

3.1 menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS § 178 lg

2);

3.2 vastavalt TsMS § 405 lg 1 p-le 10 tunnistab kohus otsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks;

3.3 TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha;

3.4 TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud

kohtu järeldused, märkimisega;

3.5 TsMS § 444 lg 4 kohaselt kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui

kohus menetleb hagi lihtmenetluses;

3.6 TsMS § 442 lg 10 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib

maakohus märkida, et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus

eelkõige juhul, kui apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu

seisukoha saamiseks mingi õigusnormi kohta; kohus ei anna luba edasikaebamiseks;

3.7 TsMS § 630 kohaselt kohtumenetluse poolel on kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud

kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esita-

misega;

3.8 TsMS § 632 lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest;

3.9 TsMS § 637 lg 21 kohaselt TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit;

3.10

apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil;

3.11

TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Asjaolud

1. Hagiavalduse kohaselt OÜ-l Omaraha on nõue K.T. vastu, mis tuleneb laenulepingust

nr S246616772, laenulepingust nr. S246624105 ja laenulepingust nr. S246629643. Kostja

sõlmis Omaraha OÜ vahendusel 28.04.2024 laenulepingu nr S246616772. Laenusaaja

laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 1080 eurot, perioodiga 3 aastat,

krediidikulukuse määraga 37,1% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1080

eurot, intressimäär 27,17% aastas, lepingu kestus 36 kuud, lepingutasu 21,60 eurot ning kogu

krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Laenusumma 1080 eurot on kostja

arvelduskontole üle kantud 28.04.2024, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest

tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 21,60 eurot, tagatisfondi tasu 43,20 eurot ja

ülekandetasu 1 euro. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena

laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku aluse igakuise maksena 44,18 eurot. Kostja poolt

on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas

98,65 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 20 eurot, intressi katteks 35,81 eurot, viivise

katteks 2,84 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks 40 eurot. Kostja rikkus lepingust

tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jäädes täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse 28.09.2024, 28.10.2024 ja 28.11.2024 osamakse tasumisega,

mistõttu edastas laenuandja kostjale 22.12.2024 iseteenindussüsteemi kaudu e-posti aadressile

karmotutk@hotmail.com teatise, millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest

võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse

tasumisega, edastas laenuandja

iseteenindussüsteemi kaudu e-posti aadressile

karmotutk@hotmail.com avalduse, millega ütles kõik laenulepingust tulenevad nõuded

kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 06.01.2025, loovutades olemasolevad nõuded kostja

vastu hagejale B2 Impact OÜ. Kostja sõlmis Omaraha OÜ vahendusel 06.05.2024

laenulepingu nr S246624105. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas

1090 eurot, perioodiga 5 aastat, intressimääras 28,74% aastas, krediidikulukuse määraga

37,10% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe

punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 1090 eurot, intressimäär 28,74%

aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 21,80 eurot ning kogu krediit võetakse koheselt

kasutusse täies mahus. Laenusumma 1090 eurot on kostja arvelduskontole üle kantud

06.05.2024, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest tingimustest tulenevalt kinni

peetud lepingutasu 21,80 eurot, tagatisfondi tasu 43,60 eurot ja ülekandetasu 1 euro. Kostja

kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud

maksegraafiku alusel igakuise maksena 34,42 eurot. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud

tagasimakseid kokku summas 138,54 eurot, millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on

arvestatud 31,63 eurot, intressi katteks 65,33 eurot, viivise katteks 1,58 eurot ja makse

edasilükkamistasu katteks 40 eurot. Kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes

tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jäädes viivituses vähemalt kolme järjestikuse

06.09.2024, 06.10.2024 ja 06.11.2024 osamakse tasumisega, mistõttu edastas laenuandja kostjale

30.12.2024 iseteenindussüsteemi kaudu e-posti aadressile karmotutk@hotmail.com teatise,

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja,

hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult

viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, edastas laenuandja

iseteenindussüsteemi kaudu e-posti aadressile karmotutk@hotmail.com avalduse, millega ütles

kõik laenulepingust tulenevad nõuded kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 14.01.2025,

loovutades olemasolevad nõuded kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ. Antud teatiste ja hageja

poolt 15.01.2025 nõudekirja edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude

loovutamise toimunuks KIOS § 59 ja VÕS § 170 mõttes. Kostja sõlmis Omaraha OÜ

vahendusel 11.05.2024 laenulepingu nr S246629643. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt

lepiti kokku laenusummas 900 eurot, perioodiga 5 aastat, intressimääras 29,83% aastas,

krediidikulukuse määraga 38,7% aastas. Krediidi kulukuse määr on Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt arvutatud eeldusel, et krediidisumma on 900

eurot, intressimäär 29,83% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingutasu 18 eurot ning kogu

krediit võetakse koheselt kasutusse täies mahus. Laenusumma 900 eurot on kostja

arvelduskontole üle kantud 11.05.2024, millest on laenusaaja laenutingimuste muudest

tingimustest tulenevalt kinni peetud lepingutasu 18 eurot, tagatisfondi tasu 36 eurot ja

ülekandetasu 1 euro. Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena

laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku alusel igakuise maksena 29,02 eurot. Kostja poolt

on lepingu katteks tehtud tagasimakseid kokku summas 109,43 eurot, millest

maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 14,68 eurot, intressi katteks 52,82 eurot,

viivise katteks 1,93 eurot ja makse edasilükkamistasu katteks 40 eurot. Kostja rikkus

lepingust tulenevat kohustust, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed, jäädes viivitusse

vähemalt kolme järjestikuse 11.10.2024, 11.11.2024 ja 11.12.2024 osamakse tasumisega,

mistõttu edastas laenuandja kostjale e-posti aadressile karmotutk@hotmail.com teatise,

millega andis kostjale täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Kuna

kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning

oli täielikult viivituses enamgi kui kolme järjestikuse osamakse tasumisega, edastas

laenuandja e-posti aadressile karmotutk@hotmail.com avalduse, millega ütles kõik

laenulepingust tulenevad nõuded kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 20.01.2025,

loovutades olemasolevad nõuded kostja vastu hagejale B2 Impact OÜ. Antud teatiste ja

hageja poolt 15.01.2025 nõudekirja edastamisega kostjale, saab lugeda võlgniku suhtes nõude

loovutamise toimunuks KIOS § 59 ja VÕS § 170 mõttes. Hageja palub välja mõista kostjalt

hageja kasuks laenulepingust nr. S246616772, laenulepingust nr. S246624105 ja

laenulepingust nr. S246629643 tulenev põhivõlgnevus 3003,69 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivised 260,28 eurot. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskuluna kokku

summa 440 eurot, mis koosneb maksekäsu kiirmenetluse kulust 20 eurot ja menetluses kokku

tasutud riigilõivust summas 420 eurot. Välja mõista kostjalt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu 2.12.2025.

Kostja tähtaegselt vastanud ei ole.

Kohtu põhjendused

3. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

4. Hagi hind on 3263,97 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt

TsMS § 405 lg-le 1.

5. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava

osa. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

6. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded tulenevalt kostja ja OÜ Omaraha vahel

sõlmitud 28.04.2024 laenulepingu nr S246616772, 06.05.2024 laenulepingu nr S246624105

11.05.2024 laenulepingu nr S246629643.

7. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja OÜ Omaraha vahel oli sõlmitud

tarbijakrediidilepingud võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. OÜ Omaraha oli oma

majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele

isikule, kes tegi tehingu, mis ei seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg

5). Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et laenuandja ütles lepingud üles vastavalt lepingutele

6.01.2025, 14.01.2025 ja 20.01.2025. Vaidlust ei ole, et kostjale on antud krediiti kokku

2536,18 eurot. Samuti ei ole vaidluse all asjaolu, et kostjal on tekkinud lepingu täitmisest

võlgnevus, millise täitmist hageja antud vaidluses nõuab. Tegu on rahaliste kohustuste

täitmise nõudega VÕS § 108 lg 1 mõttes.

8. Kohus on seisukohal, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Hagiavalduse Omaraha OÜ on krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud

teavet kliendilt endalt ja teinud kliendi poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad

päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse andmekogudesse. OÜ Omaraha poolt

teostatakse enne Kliendile laenu andmist laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine ning

kontrollitakse Kliendilt saadud andmeid asjakohastest andmebaasidest. Hageja juhib

tähelepanu asjaolule, et hagi aluseks olevate väikelaenulepingute puhul ei ole tegemist

elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidiga vaid lühiajalise ja väikses mahus oleva

tarbijakrediidiga. Krediidivõimelisuse hindamisel on nende kahe krediidi osas erinevad

parameetrid ja erinev on tarbija kohta kogutava informatsiooni maht.

10. Krediidiandja lähtub teabe kontrollimise ulatusel proportsionaalsuse printsiibist,

lähtudes kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg 2 sätestatust, millest tulenevalt

võib krediidiandja hindamistoimingute ulatuse kindlaks määrata vastavalt

tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava

rahalise kohustuse suurusele.

11. Tarbijal lasub lepingueelsetes läbirääkimistes aususkohustus, sh kohustus teatada

tõesed andmed oma sissetulekute ja väljaminekute kohta ning muud asjaolud, mis omavad

tähtsust laenu taotluse analüüsi tegemiseks (VÕS § 14 lg 1 ja 2). Lepingut sõlmides kinnitas

kostja enda esitatud andmete tõesust. Sellest tulenevalt vastutab kostja lepingu sõlmimisel

esitatud andmete tõele vastavuse eest. Laenuandja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei

ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14

tulenevate nõuete ja hea usu põhimõtte vastaselt.

12. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid.

Omaraha OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta,

maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Enne lepingu sõlmimist esitas kostja

taotluse krediidi saamiseks, esitades järgnevad andmed: sissetulek (1600 eurot),

majapidamiskulud (320 eurot), finantskohustused (200 eurot), ülalpeetavate arv (0). Peale

mida kontrollis Omaraha OÜ kostja andmeid avalikest andmebaasidest, tehes päringu AS-ile

Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister ning tegi krediidiskooringu kontrolli kostja

maksevõime hindamiseks. Skoori määramisel arvestatakse andmeid Krediidiinfo,

Krediidiregistri andmebaasis. Kehtivaid maksehäireid kostjal ei olnud. Keskmise igakuise

sissetuleku kontrollimiseks tehakse Omaraha OÜ poolt päring Maksu- ja Tolliametisse alati

viimase kuue kuu kohta. Päring tehti Omaraha OÜ poolt 23.04.2024 ja isiku viimase kuue kuu

keskmiseks sissetulekuks saadi 1033,61 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt

menetlusandmetes toodud arvutustele ja Omaraha arvestas laenusaaja sissetulekuna 1240,33

eurot. Kohustustena arvestati 520,00 eurot: - Igakuine finantskohustuste suurus taotlusel: 200

eurot; - Igakuine majapidamiskulude suurus taotlusel: 320 eurot. Omaraha OÜ on

krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil küsinud teavet kliendilt endalt ja teinud kliendi poolt

öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringud kolmandate isikute poolt peetavatesse

andmekogudesse. OÜ Omaraha poolt teostatakse enne Kliendile laenu andmist laenusaaja

krediidivõimelisuse hindamine ning kontrollitakse Kliendilt saadud andmeid asjakohastest

andmebaasidest.

13. Kohus leiab, et krediidiandja ei ole kontrollinud kostja esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta piisaval määral. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks ei ole piisav tuvastada üksnes isiku sissetuleku ja tema finantskohustuste suurus.

Lisaks finantskohustuste täitmisele peab tarbijal pärast laenu võtmist olema võimalik kanda

ka enda ja enda ülalpeetavate igapäevased kulud (toit, riided, eluase jms). Kohustus arvestada

tarbija regulaarseid majapidamiskulusid tuleneb KAVS § 49 lg 1 p-st 4. Seega on hageja

vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 neljas lause

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärgede kohaldamise üksnes juhul, kui

tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle

tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtule ei ole esitatud

asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks esitanud hagejale valeandmeid või jätnud

nõutud andmed esitamata. Hageja ei ole esitanud tõendeid ega põhjendusi selle kohta, et

krediidiandjad oleks tegelikult välja selgitanud ja kontrollinud kostja majandamiskulusid ja

finantskohustusi. Puuduvad andmed selle kohta, et krediidiandja oleks nõudnud või kogunud

kostja pangakonto väljavõtet, mis on ainus usaldusväärne viis laenutaotleja finantskohustuste

kontrollimiseks.

14. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et laenuandja ei ole veendunud kostja

krediidivõimelisuses ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS

§ 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja

muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu

jne).

15. Hageja on hagiavalduses täpsustuses välja toonud, et esitab lepingu suhtes

alternatiivse nõude viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise põhikohustuse

katteks, ei arvesta kuni laenulepingu ülesütlemiseni väljastatud krediidilt intressi, mitte ka

VÕS § 94 sätestatud määras (alates krediidi väljastamisest) ega nõua muid lepingujärgseid

tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja haldustasu).

16. Seoses eeltooduga saab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise

tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla tasumist. Hagiavalduse kohaselt väljastati kostjale krediiti

vastavalt lepingute alusel 1014,20 eurot, 1023,60 eurot ja 845 eurot. Kostja on hageja andmetel

teostanud makseid 98,65 eurot, 138,54 eurot ja 109,43 eurot.

17. Kohus leiab seega, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt ning kohus mõistab kostjalt

hageja kasuks välja lepingu S246616772 alusel põhivõlgnevuse 915,55 eurot (1014,20-98,65),

lepingu nr S246624105 alusel põhivõlgnevuse 885,06 eurot (1023,60-138,54) ja lepingu nr

S246629643 alusel põhivõlgnevuse 735,57 eurot (845-109,43).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses

hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

19. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 440 eurot.

20. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 78% ulatuses kostja

ja 22% ulatuses hageja kanda. Kohus mõistab nimetatud kuludest kostjalt hageja kasuks välja

78%, st 343,20 eurot.

21. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul

on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

(228,04 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

22. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kalev Kuningas

Kohtunik