3-25-1519/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

23.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1519

Haldusasi

X. X ja Y. Y kaebus Tallinna Haridusameti 16.05.2025

käskkirja nr T-7-1/25/243 osaliseks tühistamiseks ning

Tallinna linna kohustamiseks määrama X. X

elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium

Menetlusosalised

Kaebajad – X. X ja Y. Y, esindajad v.adv Martin Triipan,

v.adv Ants Nõmper, Siim Vahtrus

Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Terje Krais ja Liisa

Feldmann

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada kohtuotsuse avaldamisel kaebajate ja nende pereliikmete nimed ning

otsuses kajastatud elukoha aadressi ja kauguse koolidest tähemärkidega.

KOHTU SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 25.03.2026

(HKMS § 181 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele ja sellega

ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg-d 1 ja 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, siis tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p

9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 16.05.2025 käskkirjaga nr T-7-1/25/243 määrati X. X

elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool (TSK).

2. X. X (kaebaja 1) ja tema seaduslik esindaja Y. Y (kaebaja 2) esitasid

22.05.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse nõuetes

3-25-1519

tühistada Tallinna Haridusameti käskkiri nr T-7-1/25/243 ja kohustada Tallinna linna

määrama X. X elukohajärgseks kooliks Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1)

Tallinna Haridusamet ei arvestanud pere spetsiifiliste asjaoludega. Sama pere vanema

lapse osas on olnud vaidlus asjas nr 3-23-1272, mis lõppes kompromissiga viisil, et lapse

koolikohaks sai GAG. Kaebaja 1 ja tema õe ühiseks elukohaks on Xxxx-Xxxxx xx x-x. xxxx.

a-l esitas kaebaja 1 õe seaduslik esindaja taotluse koolikoha määramiseks, milles märgiti

eelistatud elukohajärgseks kooliks GAG. 19.05.2023 käskkirjaga nr T-7-1/237179 määrati

kaebaja 1 õe elukohajärgseks kooliks TSK. 08.06.2023 esitati halduskohtule kaebus Tallinna

Haridusameti 19.05.2020 käskkirja tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata kaebaja 1 õe

elukohajärgseks kooliks GAG. 13.06.2023 sõlmisid pooled kompromissi, mille Tallinna

Halduskohus kinnitas 16.06.2023 määrusega. Kompromissi kohaselt nõustus ja kohustus

haridusamet määrama kaebaja 1 õe elukohajärgseks kooliks GAG-i. Alates xxxx. a sügisest

asuski kaebaja 1 õde õppima GAG-i ning õpib seal ka käesoleval ajal. Perel on põhjendatud

ootus, et noorema lapsega laheneks asi samamoodi. Sõnamurdlik on taganeda sama perega

sõlmitud kompromissist.

2)

Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-20-925 juhtinud tähelepanu, et kuna seadus

ei sätesta, kumb asjaolu on olulisem – kas lapse elukoha lähedus koolile või pere teiste laste

õppimine samas koolis −, tuleb eeldada, et need asjaolud on võrdse tähtsusega ning amet peab

igal konkreetsel juhul otsustama, kumba neist eelistada. Jääb arusaamatuks, kuidas on

praegusel juhul kõiki tähtsust omavaid asjaolusid kogumis kaaludes jõutud vaidlustatud

otsuseni. Kui vanemale lapsele koha määramise kontekstis täpselt sama elukoha osas xxxx. a

juba vaieldi ning jõuti seisukohale ja kokkuleppele, et põhjendatud on määrata lapsele

koolikoht GAG-i, võiks olla eeldus, et täpselt samasuguse olukorra hindamisel ja sealjuures

„õdede-vendade“ kriteeriumi lisandumisel kaks aastat hiljem jõutakse samasugusele

lõpptulemusele ning kaebajad ei pea sama vaidlust uuesti ette võtma.

3)

Haridusamet on ebaõigesti sisustanud „elukoha läheduse“ kriteeriumit. Mõiste „elukoha

lähedus“ on määratlemata õigusmõiste, mida peab sisustama, lähtudes konkreetsest olukorrast.

Haldusakti andmisel, kus tuginetakse määratlemata õigusmõistetele, peab haldusorgan esitama

tavapärasest põhjalikuma motivatsiooni, mis võimaldaks haldusakti adressaadil mõista akti

sisu. Vaidlustatud käskkirjast on ilmne, et otsuse tegemisel on lähtutud ainult sellest, milline

kool on n-ö linnulennult (kahe aadressipunkti vahelise sirgjoonena) kaebajate elukohale kõige

lähemal. Sealjuures ei ole põhjendatud, miks ei ole „elukoha läheduse“ tõlgendamisel

arvestatud ka muid, lapse heaolu vaatest kaalukamaid asjaolusid. Kaebajatele teadaolevalt

tuvastatakse elukoha lähedus koolile geograafilise infosüsteemi (GIS) rakenduse abil. GIS-

süsteemi kohaselt on Xxxx-Xxxxx xx x aadressile lähim elukohajärgselt komplekteeritav

munitsipaalkool GAG (7.-12. klass, 425,99 m), seejärel TSK (844,56 m) ja siis GAG (1.-6.

klass, 942,51 m). GIS-süsteemi alusel tuvastatud sirgjooneline geograafiline kaugus kahe

aadressipunkti vahel ei anna aga infot selle kohta, kui palju aega tegelikult kooli jõudmiseks

kulub ja kui pikk on koolitee tegelikkuses.

Esiteks, isegi GIS-süsteemist ilmneb, et kõige lähem munitsipaalkool on tegelikult GAG, mis

asub Xxxx-Xxxxx xx x asukohast vaid 425,99 m kaugusel võrreldes TSK-ga, mis asub

844,56 m kaugusel ehk sisuliselt kaks korda kaugemal. Kuigi tegemist on 7.-12. klassi

õppimiseks mõeldud hoonega, on GAG-i aadress just selles koolihoones. Igal juhul tuleb seda

koolihoonet käsitleda koos GAG-i 1.-6. klassi koolihoonega, mis asub 942,51 m kaugusel.

2(10)

3-25-1519

Ideaalis õpib laps samas koolis kõikides põhikooli astmetes (1.-9. klass). Arvestades, et laps

hakkaks erineval koolitee perioodil õppima mõlemas koolihoones, tuleks GAG-i erinevaid

õppehooneid käsitleda ühe koolina. Kuivõrd GAG-i üks koolihoonetest on lapse elukohale

kõige lähemal, on see kool kahe koolimaja arvestuses ühtlasi kaebajale 1 kõige lähemal asuv

munitsipaalkool. Teiseks, GIS-süsteem ei arvesta tegelikku kooliteed ja selle pikkust, sh nii

geograafilist pikkust kui ajalist kestust. TSK-sse jõudmiseks peaks kaebaja 1 Xxxx-Xxxxx xx

x aadressilt kõndides ületama mitu tiheda liiklusega maanteed ja ristmikku (sõltuvalt valitud

teekonnast, kas Pärnu maantee või Estonia pst). Samal ajal saaks kaebaja 1 GAG-i kõndida

mööda vanalinna tänavaid, mis on määratud õuealaks ja kus suurim lubatud sõidukiirus on 20

km/h, ja kasutada saab tunnelit ehk kaebaja 1 ei peaks ületama ühtegi suure liikluskoormusega

teed ega ristmikku. Lapse jaoks on teekond GAG-i oluliselt lihtsam ja teekond kooli ka

ajaliselt lühem. Kolmandaks tuleb kooli läheduse tuvastamisel arvestada ka koolitee

turvalisusega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus nr 3-20-926). Lapse

kooliteekond kulgeks TSK-ni üle mitme tiheda liiklusega tänava või maantee, mis tekitaks

lapsele igapäevaselt suuremat stressi ning kujutaks lapse elule ja tervisele suuremat ohtu,

võrreldes alternatiivse kooliteega GAG-i koolihoonetesse. Samuti tuleb arvestada, et vanema

õe õppimine GAG-is lihtsustaks oluliselt kaebaja 1 kooli minekut ja sealt tulekut, kuivõrd õel

ja vennal oleks võimalik koos koolis käia. Selliste väikeste kauguste erinevuste puhul on

ühtlasi asjakohane koolikoha määramisel arvestada õe-venna kriteeriumit. Tallinna

Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse munitsipaalkooli määramise

tingimused ja kord“ (määrus nr 132) kohaselt on esmajärgus oluline elukohalähedus koolile

koosmõjus õdede ja vendade õppimisega samas koolis. Seega on need kriteeriumid

samaväärsed, vastustaja on aga õe õppimise koolis üldse kõrvale jätnud. Esmaseks

tingimuseks ei ole see, et kool peaks olema lapse elukohale kõige lähem. Elukohalähedus ei

tähenda ka automaatselt lähimat.

4)

Asjaolule, et elukoha läheduse puhul ei saa arvestada üksnes geograafilist kaugust, viitab

ka sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja

õppekorraldusele“ § 7 lg 1, mille järgi koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi

olla pikem kui 3 km. Paljudes kohalikes omavalitsustes (nt Tartus, Pärnus, Saaremaal)

lähtutakse elukohajärgse kooli määramisel just lapse poolt jalgsi läbitavast teekonnast, mitte

jäigalt geograafilisest kaugusest. Seega ei saa geograafilise kauguse andmetele tuginemist

õigustada suurem halduskoormus, kuna mitmed suure elanikkonnaga kohalikud omavalitsused

on suutelised sisustama elukoha läheduse kriteeriumit, arvestades õpilase tegelikku

jalgsikäimise kooliteed. Juba seaduse tasandil on kohalikule omavalitsusele seatud kohustus

kindlustada õpilasele võimalikult ligipääsetav koolitee, sõltumata selle geograafilisest

kaugusest (PGS § 7 lg 3). Käskkirjast ei selgu, kuidas on võimalik kontrollida viidatud

kohustuse täitmist olukorras, kus kooli määramisel juhindutakse pelgalt GIS-süsteemi

andmetel tuvastatavast sirgjoonelisest kooli kaugusest.

5)

Tallinna Haridusamet ei ole uurinud, millised võimalused on kaebajal 1 erinevate

potentsiaalsete munitsipaalkoolideni jõudmiseks ja kas mõne munitsipaalkoolini jõudmine

võib tulenevalt kooli asukohast või kaebajate individuaalsetest erinevustest olla lihtsam.

6)

Tallinna Haridusamet on jätnud täielikult arvestamata „õdede-vendade“ kriteeriumiga.

Kaebaja 1 vanem õde õpib GAG-is. Sellest hoolimata ei ole amet seda otsuse tegemisel

arvesse võtnud ja on rikkunud kaalutlusõiguse põhimõtteid. Haldusasjas nr 3-20-926 tehtud

kohtuotsustest nähtub selgelt, et sama pere teiste laste õppimist samas koolis peab

esmajärjekorras otsuse tegemisel arvestama. Haridusametil ei ole õigust seda kriteeriumit

täielikult kõrvale jätta, nagu antud juhul on tehtud. Õiguskantsleri hinnangust nähtub, et

haridusamet on ka ise pidanud sama pere laste õppimist samas koolis esmatähtsaks, viidates,

et seadusandja tahe on olnud põhimõte, et sama pere lapsed saaksid käia samas koolis. Nagu

3(10)

3-25-1519

ka kohtud on viidanud, on „õdede-vendade“ kriteeriumi legitiimne eesmärk peresidemete

tugevdamine, vanemate töö- ja pereelu ühitamine ja lapse abistamine koolieluga kohanemisel.

Sealjuures ongi need asjaolud just eriti tähtsad algklasside laste puhul. Antud juhul on tegu

eriti markantse näitega, kus vanem õde on 2025. a sügisel minemas GAG-i 3. klassi ehk

mõlemad lapsed võiksid olla koos GAG-i algklassides. See tähendab, et enamjaolt oleks lastel

võimalik koos kooli minna ja koos koolist tulla, mis ongi olnud sellise regulatsiooni

kehtestamise ja kriteeriumite loomise eesmärk. Samal aadressil elavate sama pere

algklassilaste määramine kaheaastase vahega erinevatesse koolidesse ei ole põhjendatud ega

kooskõlas regulatsiooni ja selle eesmärgiga.

7)

Vanemate soovidega ei ole arvestatud. Vanemate valik on põhiseaduslik väärtus, mida ei

saa haldusmenetluses täiesti tähelepanuta jätta. Minimaalselt pidi põhjendama, miks on jäetud

vanemate soovidega arvestamata. Käesoleval juhul ei ole Tallinna Haridusamet isegi kaebaja

1 vanematega ühendust võtnud ega püüdnud ühildada lapsevanemate soove muude

kaalutlustega. Vanemad on teinud ise pingutusi Tallinna Haridusametiga ennetavalt suhelda,

mis samuti vastuseta jäi ja mida ei arvestatud. Käskkirjast ei nähtu, et amet oleks tuginenud

muudele kaalutlustele peale GIS-süsteemis tuvastatud formaalse geograafilise kauguse. Suur

halduskoormus ei õigusta uurimis- ja põhjendamiskohustuse täitmata jätmist.

8)

Kui kohus tühistab käskkirja, tuleb elukohajärgseks kooliks määrata GAG. Sealjuures

tuleb arvestada, et kui kooli on soovijaid rohkem, kui koolil on õppekohti, siis arvestatakse

isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle

registrikanne on varasem. Kaebaja 1 elukoht Xxxx-Xxxxx xx x on kantud

rahvastikuregistrisse juba xx.xx.xxxx ehk Xxxx-Xxxxx xx x on olnud kaebaja 1 registreeritud

elukohaks tema sünnist saadik. Seega, kui GAG-i soovijaid on rohkem, kui koolil on

õppekohti, tuleks eelistada kaebajat 1 tulenevalt varasemast rahvastikuregistri kandmise ajast.

9)

Kaebajad selgitasid täiendavalt, et kohtumenetluse jätkamine on vajalik olenemata

kaebaja 1 õppima asumisest Tallinna Inglise Kolledžisse (TIK), kuna vaidlustatud käskkirja

õigusvastasus ei ole sellega ära langenud. Asjaolu, et vanemad otsustasid lapse panna TSK

asemel TIK-i, ei mõjuta seda, et linna kaalutlused koolikoha määramisel olid ebaõiged ja

asjakohaseid kriteeriume kohaldati valesti. Tallinna Haridusameti tegevuse tulemusel on

tekkinud olukord, kus õde ja vend ei saa käia samas koolis.

2. Tallinna linn palub vastuses jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel.

1)

X. X elukohaks on rahvastikuregistri andmetel Xxxx-Xxxxx xx x-x. Lähim eesti

õppekeelega kool kaebaja elukohale on TSK (844,56 m). GAG ei ole kaebaja elukohale lähim

kool.

2)

Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määrati GAG 2025/2026. õppeaastal,

arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu,

elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAG-i soovis enda taotluses oma lapse elukohajärgseks

kooliks 207 lapsevanemat. Vastustajal ei olnud võimalik arvestada kaebaja vanemate soove

ning pakkuda kaebajale õppekohta GAG-i, sest selleks ei ole vajalikul arvul õppekohti.

3)

Vastustaja ei ole elukoha läheduse kriteeriumi sisustanud valesti. Vastustaja kasutab kõigi

laste puhul sama kaardirakendust. Tallinna Ringkonnakohus on Tallinna linnas kasutatavat

meetodit analüüsinud ning asunud seisukohale, et see on PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas seni,

kuni koolitee n-ö linnulennult mõõdetud elukohalähedasse kooli on lapse jaoks mõistlikult

läbitav (12.03.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1884). Koolitee TSK-sse on kaebajale 1

mõistlikult läbitav ning kooskõlas ka sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36

„Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele“ § 7 lg-ga 1.

4(10)

3-25-1519

4)

GIS-süsteemi kohaselt asub GAG 7.-12. klasside õppehoone (aadressil Suur-Kloostri tn

16) küll lähemal (425,99 m elukohast) kui TSK, kuid elukohajärgset kooli määratakse selle

järgi, kus toimub 1. klasside õppetöö (aadressil Vana-Kalamaja 9). PGS § 10 lg 1 eesmärgiga

oleks vastuolus lähtuda kooli asukoha määramisel Suur-Kloostri õppehoonest. Õppehoone

Vana-Kalamaja tänaval asub kaebaja elukohast 942,51 m kaugusel ehk kaugemal kui TSK. Ka

kohtupraktikas on leitud, et 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli määramisel on õiguspärane

lähtuda Kotzebue majast Vana-Kalamaja tänaval (30.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1960).

5)

Kuigi vastustaja ei määranud ühelegi lapsele elukohajärgset kooli Google Maps

rakenduse pinnalt, nähtub, et ka selle rakenduse kohaselt on TSK kaebajale kõige lähim kool.

Google Maps rakenduse kohaselt on koolitee 16 minuti pikkune (sama pikk kui teekond

GAG-i), kuid 1,1 km pikk ehk 100 m lühem kui teekond GAG-i.

6)

Samuti on väär kaebaja väide, mille kohaselt on vastustaja jätnud täielikult arvestamata

„õdede ja vendade“ kriteeriumi. Õdede ja vendade õppimine koolis ei ole kõige tähtsam

kriteerium. PGS § 10 lg-st 1, aga ka Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-st 6 tulenevalt

tuleb elukohajärgse kooli määramisel Tallinnas kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse

elukoha lähedust koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis ning mõlemat kriteeriumit

on arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed, kellele

see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus haldusasjas nr 3-20-026, p 11).

7)

Kaebaja õe elukoht asus xxxx. a samuti Xxxx-Xxxxx x aadressil ning ka kaebaja õe

elukohale oli faktiliselt lähimaks kooliks TSK. Vastustaja hinnangul anti kaebaja õele toona

GAG-i koolikoht ekslikult. GAG-i koolikohtade vähest ressurssi silmas pidades peab neid

jagama seaduslikult. Tallinna Linnavalitsuse määrus nr 132 kehtestab selged reeglid, mida

koolikohtade määramisel järgitakse. Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on

see kool elukohale kõige lähedamal asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib.

Juhtudel, kui kooli soovijaid on rohkem kui koolil õppekohti, arvestatakse määruse nr 132 § 6

viimase lause kohaselt isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades

neid, kelle registrikanne on varasem. Seega on metoodika läbipaistev ning selle rakendamist

saab igal ajahetkel kontrollida. Vastustaja ei oleks tohtinud ka xxxx. a anda vabanenud

koolikohta kompromissi korras kaebuse esitanud isikule, vaid oleks pidanud vabanenud

koolikohta pakkuma koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas järgmisele lapsele. Käesoleval

juhul ei ole vastustajal võimalik anda GAG-i õppekohta vaidluse vältimise eesmärgil lapsele,

kellele GAG ei ole lähim kool, sest see ei ole metoodika õiguspärane rakendamine. Seejuures

ei ole vahet, et kaebaja on selles elukohas elanud sünnist saati. Vastustaja kohtleb kõiki lapsi

ja lapsevanemaid võrdselt. Näiteks peab vastustaja tihti tegelema lapsevanemate pahameelega,

sest lapsevanemad eeldavad, et kõik pere lapsed saavad automaatselt koha samasse kooli

sõltumata nende elukohast. Kui vanem laps on ka õiguspäraselt saanud elukohajärgse

koolikoha GAG-i, ei anta GAG-i koolikohta automaatselt nooremale lapsele, kui pere on

vahepealsel ajal kolinud Piritale. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega määruses nimetamata

kriteeriumeid (näiteks ei võeta nimekirja koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps

käinud, kas laps on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes, kas

lapsevanemad on vilistlased jms).

8)

Käesoleval juhul ei saa kaebajal olla õiguspärast ootust sellest, et koha saab ka noorem

laps, sest vastustaja on xxxx. a kaebaja õe osas, võimaluse tõttu ning vaidluse ärahoidmise

eesmärgil teinud vea. 2025/2026 õppeaastal jäi sarnaselt kaebajaga koolikohast ilma veel 7

last, kelle õde/vend käib juba GAG-is, aga kellele GAG ei ole faktiliselt kõige lähim kool.

Kaebaja poolt vaidlustatud otsus järgib seega võrdse kohtlemise põhimõtet.

5(10)

3-25-1519

9)

Kaebaja väited TSK-sse pikast ja stressirohkest kooliteekonnast ei ole asjakohased ega

realiseeru, kuivõrd kaebaja on kinnitanud õppekoha TIK-is, elukohast 323,38 m kaugusel.

Tõepoolest ei ole TIK „elukohajärgne kool“ määruse nr 132 § 7 lg 3 mõttes ning Tallinna

Haridusamet ei määra seda kooli kellelegi elukohajärgseks kooliks. See ei muuda fakti, et tegu

on Tallinna linna munitsipaalkooliga ning kaebaja on selle kooli õppekoha kinnitanud.

Kaebajal ja lapsevanemal on olnud valikuvabadus ning nad on enda valiku teinud – nad on

loobunud (elukohajärgse kooli) TSK õppekohast. Kaebaja teekond TIK-i oleks ühtlasi ca 2,5

korda lühem teekonnast pere poolt soovitud GAG-i.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Selles asjas on vaidluse all Tallinna Haridusameti 16.05.2025 käskkiri nr T-7-

1/25/243 osas, millega määrati X. X elukohajärgseks kooliks TSK. Ehkki praeguseks

on kaebaja 1 asunud õppima TIK-i, hindab kohus tühistamisnõude lahendamisel

haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2).

Kohustamisnõude puhul tuleb vajadusel hinnata ka kohtuotsuse tegemise ajaks

muutunud faktilisi asjaolusid ja õiguslikku olukorda.

4. Kaebajate hinnangul on vastustaja esiteks sisustanud valesti elukoha läheduse

kriteeriumi, lähtudes üksnes sirgjoonelisest geograafilisest kaugusest ning jättes

arvestamata nii teekonna ajalise pikkuse ja turvalisuse, erinevad transpordivõimalused

kui ka GAG-i 7.–12. klassi maja asukoha; teiseks jätnud täielikult arvestamata „õdede-

vendade“ kriteeriumiga, kuivõrd pere teine laps õpib GAG-is, mille Tallinna

Haridusamet talle samal aadressil elades elukohajärgseks kooliks määras; ning

kolmandaks jätnud arvestamata vanemate valiku kui põhiseadusliku väärtusega.

5. Vaidlustatud käskkirja andmise ajal kehtinud PGS § 10 lg 1 sätestas, et vald või

linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna

haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Riigikohus on selgitanud, et

kui kohalik omavalitsus on taganud munitsipaalkoolide kaudu kõigile

elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse omandada põhiharidus, on

kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-

1-26-14, p 59).

6. Kaebaja 1 seaduslik esindaja taotles praegusel juhul koolikohta küll GAG-i, ent

vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba vaid siis, kui soovitud

koolis on vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause). Seega ei olnud kohalik

omavalitsus seotud lapsevanema poolt taotluses märgitud eelistusega. Ka PS § 37 lg-st

1 ei tulene subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases

munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või lapsevanem saaks nõuda

hariduse andmist kindlas koolis, mida nad ise eelistavad. PGS-ist tulenes seega

kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada igale koolikohustuslikule lapsele

kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, mis aga ei tähenda üldjuhul lapse ega

lapsevanema subjektiivset õigust nõuda kohta mingis konkreetses koolis.

7. Kaebajatel on õigus nõuda, et elukohajärgse kooli määramine toimuks

õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaid

valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt

rakendades. Seega analüüsib kohus järgnevalt, kas vastustaja on kaebajale 1

elukohajärgse kooli määramisel järginud PGS § 10 lg-s 1 ja määruse nr 132 §-s 6

sätestatut.

6(10)

3-25-1519

8. Elukohajärgse kooli määramise tingimused olid vaidlustatud korralduse

andmise ajal reguleeritud PGS § 10 lg-s 1. Selle sätte kolmandas lauses nimetati

elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele kuuluvate kaalutluste osas järgmist:

valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena

(1) esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist

samas koolis ja (2) võimaluse korral vanemate soove. Sarnaselt sätestab Tallinna

Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6, et elukohajärgse kooli määramise olulised asjaolud

on esmajärjekorras õpilase elukoha lähedus koolile, sama pere teiste laste õppimine

samas koolis ja võimaluse korral arvestatakse seaduslike esindajate soove.

9. Kui nendele tingimustele vastavaid lapsi on rohkem kui koolis kohti, ei ole

kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks aga

võimalik. Olukorras, kus kool on lähimaks, lähedaseks või eelistatud kooliks

rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb kohalikul

omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga kooskõlas

olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja arusaadavat

rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi jagatakse.

Puudub vaidlus, et praegusel juhul esitati GAG-i sooviavaldusi rohkem, kui oli koolis

kohti – vastustaja on välja toonud, et määras GAG-i elukohajärgseks kooliks 96

lapsele, samas kui seda kooli oli enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks

kooliks 207 lapsevanemat. Vastustajal ei olnud seega võimalik arvestada vanemate

soove ning pakkuda kõigile soovijatele õppekohta GAG-i, sest selleks ei olnud

vajalikul arvul õppekohti.

10. Kohus ei nõustu kaebajate arvamusega, et vastustaja oleks praeguses asjas

sisustanud elukoha läheduse kriteeriumi valesti. Tallinna Ringkonnakohus selgitas

12.03.2025 otsuse nr 3-24-1884 p-s 19, et seadus ei sätesta kriteeriume, mille alusel

tuleb kooli lähedust lapse elukohale mõõta, ning on jätnud elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra kohaliku omavalitsuse otsustada

(PGS § 10 lg 1 teine lause). Määruse nr 132 § 6 kohaselt arvestatakse Tallinna õpilase

elukoha lähedust koolile, mida praktikas mõõdetakse n-ö linnulennult. Lisaks on

Tallinna Ringkonnakohus varem leidnud, et elukoha lähedust koolile tuleb sisustada

kui lapse elukohale lähimat, s.o geograafiliselt kõige lähemat kooli (01.07.2020 otsuse

nr 3-19-1394, p 18; 12.03.2025 otsus nr 3-24-1884, p 19). Ringkonnakohus pidas

Tallinna kasutatavat meetodit PGS § 10 lg-ga 1 kooskõlas olevaks seni, kuni koolitee

n-ö linnulennult mõõdetud elukohalähedasse kooli on lapse jaoks mõistlikult läbitav.

11. Asja materjalidest nähtuvalt oli vastustaja kasutatud GIS-süsteemi kohaselt

Xxxx-Xxxxx xx x aadressile lähim elukohajärgselt komplekteeritav munitsipaalkool

GAG (7.-12. klass, 425,99 m), seejärel TSK (844,56 m) ja siis GAG (1.-6. klass,

942,51 m).

12. Nõustuda ei saa kaebajate arvamusega, justkui oleks elukohajärgse kooli

määramisel tulnud arvesse võtta GAG-i peamaja asukohta või lähtuda kahest

õppehoonest koos. PGS-st ei tulene, et koolina tuleks arvestada üksnes kooli juriidilist

aadressi, jättes arvestamata tegeliku õppetegevuse koha. Vastustaja on õiguspäraselt

arvestanud 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli määramisel seda õppehoonet, kus

valdav osa õppetööst tegelikult toimub. Vastustaja selgitustest nähtuvalt määratakse 1.

klasside õppekohad selle järgi, kus toimub 1. klassi õppetöö (GAG-i puhul aadressil

Vana-Kalamaja 9). Õppehoone Vana-Kalamaja tänaval asub kaebajate elukohast

942,51 m kaugusel, seega kaugemal kui TSK. Olukorras, kus valdav osa algklasside

õppetegevusest ei toimu GAG-i peamajas, oleks pigem peamaja aadressist lähtumine

7(10)

3-25-1519

kooli asukohana vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Nagu vastustaja märgib, on ka

senises kohtupraktikas leitud, et 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli määramisel on

õiguspärane lähtuda Kotzebue majast Vana-Kalamaja tänaval (Tallinna Halduskohtu

30.08.2024 otsus haldusasjas nr 3-24-1960).

13. Praegusel juhul ei kinnita esitatud asjaolud seda, et kaebajale 1 elukohajärgseks

kooliks määratud TSK ei asunuks tema kodust mõistlikus kauguses või polnuks talle

mõistlikult läbitav, sh jalgsi ligipääsetav. Arvestada tuleb küll ka koolitee turvalisuse

ja tegeliku keerukusega, ent kaebuses esitatud väited, justkui vajadus ületada

linnakeskkonnas tiheda liiklusega tänavat/ristmikku (sõltuvalt valitud trajektoorist kas

Pärnu maanteel või Estonia puiesteel) tekitaks lapsele stressi ning kujutaks tema elule

ja tervisele suuremat ohtu kui liikumine GAG-i, on selgelt ülepaisutatud. Kaebuses

esitatud Google Maps teekonna väljavõtetest nähtuvalt oleks jalgsiteekond kaebajate

kodust TSK-sse sõltuvalt trajektoorist 1,1 km või 1,2 km (mõlemal juhul kestusega 17

minutit) ning kummalgi juhul tuleks ületada üks tihedama liiklusega, kuid reguleeritud

ristmik. Samas esineks tiheda liiklusega tee ületamise vajadus ka kaebaja kirjeldatud

1,2 km pikkusel (16 minutilise kestusega) jalgsiteekonnal GAG-i (vt kaebuses esitatud

ekraanipildid dtl 6). Ainuüksi see, et teekond mõnda muusse kooli oleks kaebajate

hinnangul olnud turvalisem või meeldivam, ei kinnita teise kooli viiva teekonna

ebaturvalisust. Ühtlasi ei nõudnud PGS laste vahel valiku tegemisel alternatiivse

koolitee kaalumist. On tõsi, et Tallinnas kasutatav meetod erineb kaebajate viidatud

Tartus kasutatavast meetodist koolitee pikkuse arvestamisel, ent eelnevast tulenevalt ei

nähtu kohtule, et praeguses asjas oleks kaebajate kodu ja elukohalähedase kooli

vahelise kauguse mõõtmine n-ö linnulennult kaebajate õiguseid rikkunud.

14. Seega ei ole vastustaja, määrates kaebajale 1 elukohajärgseks kooliks TSK kui

tema elukohale kõige lähemal asuva kooli, lähtunud õigusvastasest metoodikast ega

eksinud enda kehtestatud korra rakendamisel. Kuna kaebaja elukohale lähim kool ei

olnud GAG, ei riku tema õiguseid asjaolu, et GAG-i tema elukohajärgseks kooliks ei

määratud.

15. Lisaks tuginevad kaebajad asjaolule, et vastustaja on elukohajärgse kooli

määramisel jätnud arvestamata pere spetsiifiliste asjaoludega, ennekõike sellega, et

pere teine laps juba õpib GAG-is, olles saanud vastava õppekoha haldusasjas nr 3-23-

1272 esitatud kaebuse tulemusel sõlmitud kompromissi tagajärjel. Kaebajate

hinnangul on õdede-vendade õppimine samas koolis elukohalähedusega võrdne

kriteerium, võimaldades sama pere lastel koos koolis käia ning ühtlasi aidates kaasa

peresidemete tugevdamisele, vanemate töö- ja pereelu ühitamisele ja lapse

abistamisele koolieluga kohanemisel. Kaebajate arvates on sõnamurdlik nüüd

toonasest kompromissist taganeda.

16. Kohus nõustub, et nimetatud argumendid seoses õdede-vendade samas koolis

õppimisega on iseenesest kaalukad, ent ei nendest, PGS-st ega Tallinna Linnavalitsuse

21.12.2011 määrusest nr 132 ei tulene siiski igal juhul subjektiivset õigust nõuda

teisele lapsele kohta samas koolis, kus õpib vanem õde või vend.

17. Puudub vaidlus, et GAG on olnud juba aastaid elukohajärgseks

munitsipaalkooliks ning oli seda ka ajal, kui kooli läks pere vanem laps. See tähendab,

et koolikohtade jagamisel on pikka aega lähtutud ja endiselt lähtutakse GAG-i puhul

eelkõige elukohalähedusest ning see pidi olema kaebajatele teada, sh juba pere vanema

lapse kooli minemise ajal. Samuti oli kaebajatele konkreetsel juhul juba pere vanema

8(10)

3-25-1519

lapse kooli minemise ajal haldusasjast nr 3-23-1272 nähtuvalt teada, et vastustaja

kasutatava metoodika järgi ei loetud GAG-i nende elukohale lähimaks koolis.

18. Ka kompromissi sõlmimist haldusasjas nr 3-23-1272 arvestades ei saanud

kaebajatel tekkida õiguspärast ootust õppekoha saamiseks GAG-i pere teisele lapsele.

Kohtule ei nähtu haldusasja nr 3-23-1272 materjalidest, et vastustaja oleks tunnistanud

või kohus tuvastanud eksimuse elukohajärgse kooli määramisel 11.05.xxxx

käskkirjaga pere vanemale lapsele. Tolles asjas kohaldas kohus asja erakorralist

kiireloomulisust arvestades 09.06.xxxx määrusega esialgset õiguskaitset viisil, et

GAG-i tuli pärast 10. juunit teiste lapsevanemate poolt elukohajärgse kooli õppekoha

vastuvõtmisest või sellest loobumisest teavitamist jätta võimalike vabaks jäänud

kohtade komplekteerimisel vabaks vähemalt üks koht, mille osas jääks koolile vaba

otsustusõigus määruse nr 132 § 8 lg 4 alusel. Ka kompromissi kinnitades selgitas

kohus 16.06.xxxx määruses, et arvestades 09.06.xxxx määruse punktis 4 toodut, sai

kool alates 11. juunist täita vabu kohti enda korra kohaselt. Seega ei nähtu, et

vastustaja oleks sama metoodikat kasutades määranud samal aadressil elavatele sama

pere lastele õppekoha erinevalt, vaid kaebaja 1 õele on õppekoht kompromissi korras

määratud pärast seda, kui õppekohtade komplekteerimise alus muutus ning vabaks

jäänud õppekohti sai komplekteerida kooli vastuvõtu tingimuste ja korra järgi.

19. Alusetu on kaebajate etteheide vastustaja kompromissist taganemise kohta.

Kaebajad pidid arvestama, et saavutades kompromissi sõlmimise ühe lapse puhul, ei

pruugi see siiski õnnestuda järgmisel korral. Riigikohtu 06.12.2004 otsuse nr 3-3-1-53-

04 p-s 13 on selgitatud, et kuigi haldusorgan võib oma praktikaga anda aluse

õiguspärase ootuse tekkimiseks, ei saa usalduse kaitset kohaldada eesmärgil jätkata

ebaõiget halduspraktikat. Ebaõige halduspraktika jätkamist või laiendamist ei saa

nõuda ka võrdse kohtlemise põhimõttele toetudes. Samuti on Riigikohtu

halduskolleegium 06.05.2004 otsuses asjas nr 3-3-1-19-04 leidnud, et võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist, kui haldusorgan ei korda isiku

kasuks viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul.

20. Praegusel juhul on vastustaja selgitanud ja põhjendanud enda toonast eksimust

koolikoha pakkumisel kompromissi korras edasise kohtuvaidluse vältimiseks,

nõustudes, et tegelikult oleks tulnud vabanenud koolikohta pakkuda koolikohast ilma

jäänud laste nimekirjas järgmisele lapsele, st kohelda kõiki lapsi ja lapsevanemaid

võrdselt. Viimase seisukoha põhjendatust on praeguseks kinnitatud ka kohtupraktikas

(nt Tallinna Halduskohtu 12.02.2025 otsus nr 3-24-1959, p 19; 30.08.2024 otsus nr 3-

24-1960, p 29). Lisaks on vastustaja selgitanud, et 2025/2026 õppeaastal jäi sarnaselt

kaebajatele koolikohast ilma veel 7 sellist last, kelle õde/vend käis juba GAG-is, kuid

kellele GAG ei olnud faktiliselt kõige lähem kool.

21. Eelnevat kokku võttes ei nähtu, et vaidlustatud käskkirja andmisel ei oleks

järgitud PGS § 10 lg-s 1 ja määruse nr 132 §-s 6 sätestatut või et see oleks

põhjendamatu või ilmsete kaalutlusvigadega. Seega puudub käskkirja osaliseks

tühistamiseks alus. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka

kohustamisnõude rahuldamiseks.

22. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebajate menetluskulud HKMS §

108 lg 1 alusel nende enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude kandmise kohta

kohtule andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud

HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema endi kanda.

9(10)

3-25-1519

23. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja 4 alusel kaebajate ja nende pereliikmete

nimed ning elukoha aadressi ja kauguse koolidest tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)