3-26-423/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-423

Määruse kuupäev

23. veebruar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

B.H esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks

parandada Viru Vangla II üksuse V7 sektori valgustus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde B.H vanglasisese

vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 13. oktoober

2025 kuni 12. veebruar 2026 kohta.

2. Vabastada B.H esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel

riigilõivu tasumise kohustusest.

3. Jätta B.H esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

4. Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse

B.H Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja saadetakse teadmiseks ka

Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. Viru Vanglas kinni peetav B.H esitas 13. veebruaril 2026 B.H Halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada vanglat parandama kõik vigased lambid Viru

Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotluse kohaselt esitas B.H 18. augustil 2022 vanglale

pöördumise nr 3-25/2-2/15022 ja 13. veebruaril 2026 vaide nr 3-26/2-2/2138, milles taotles

lampide parandamist Viru Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotlejal on silmadega probleemid,

kuid vangla ignoreerib taotleja kaebusi ja see kahjustab taotleja tervist. B.H taotleb vanglalt

haldusmenetluse toimiku väljanõudmist. Samuti taotleb ta riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamist maksejõuetuse tõttu.

2. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 19. veebruaril 2026 taotluse asjaoludega

seonduvad materjalid ja oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele.

Vangla selgitas, et esialgset pöördumist ei esitanud taotleja vanglale mitte 18. augustil 2022,

vaid 30. detsembril 2025. Vangla vastas sellele 7. jaanuari 2026. a vastusega nr 2-2/3-

3-26-423

26/9836-2. Vangla käsitles B.H 30. detsembri 2025. a pöördumist märgukirjana, lähtudes

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §

2 lõike 1 punktist 1. Vangla selgitas, et taotleja viibib V7 osakonnas alates 11. septembrist

2025. Vangla tänas märgukirjas toodud asjaoludele tähelepanu juhtimast ja lubas tegeleda

sellega edasi. B.H esitas vanglale 13. veebruaril 2026 vaide, milles taotles Viru Vangla II

üksusele ettekirjutuse tegemist kõikide vigaste lampide viivitamata parandamiseks.

Vangla on seisukohal, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Tegemist ei ole

kinnipeetava tervise kahjustamisega ning vangla hinnangul tuleks jätta taotlus rahuldamata.

Kuna vaidemenetlus on veel pooleli, pole vangla jõudnud kõiki asjaolusid üle kontrollida.

Koridoris pole siiski nii pime, et seal üldse viibida ei saaks. Kui sektoris esineb valgustusega

probleeme, annab üksus sellest haldusteenistusele teada, kes omakorda suhtleb Riigi

Kinnisvara AS-iga, et probleem likvideeritaks.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus mõistab, et B.H taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajaks,

soovides kõikide katkiste lampide parandamist Viru Vangla II üksuse V7 sektoris.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 2 tulenevalt võib esialgse

õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuigi kohtule esitatud

materjalidest nähtuvalt käsitles Viru Vangla taotleja 30. detsembri 2025. a pöördumist

märgukirjana, sisaldus selles taotlus lahendada valgustuse probleem, s.o V7 sektoris paljud

tuled ei tööta. Vangla on kohtule esitatud vastuses kohtunõudele märkinud, et vaidemenetlus

vanglas on pooleli, st B.H 13. veebruaril 2026 esitatud vaie on menetlusse võetud. Seetõttu

peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.

4. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda

riigilõivu 20 eurot. B.H esitas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi

taotluse. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte

taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 13. oktoober 2025 kuni 12. veebruar

2026 kohta. Vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud

asjakohasel ajavahemikul piisavad, et riigilõivu tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1,

Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 19. märtsi

2025. a määrus asjas nr 3-22-2402). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on

kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada B.H

HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse

taotluse esitamisel.

5. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja

esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab

isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on

võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus

asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtule ei nähtu, et B.H-l esineks esialgse õiguskaitse

vajadus. Viru Vangla on kohtueelselt taotlejale ja vastuses kohtule kinnitanud, et juhul kui

vangla II üksuse V7 sektoris esineb valgustusega probleeme, siis see lahendatakse. Kohtule

3-26-423

teadaolevalt viibib taotleja vangla üldkasutatavates ruumides päevakava järgi piiratud aja ning

kohtule ei nähtu ülekaalukat vajadust otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära

põhivaidlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et sellega on sisuliselt saavutatud

vaide eesmärk, saab toimuda vaid siis, kui kaalul on väga kaalukad õigushüved (vt Riigikohtu

22. septembri 2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19-20). Praegusel juhul ei ole sellise

olukorraga tegemist. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks taotlejale tervisekahju tekkimist ebapiisava

valgustuse tagajärjel, ei ole kohtule esitatud. Kuna vaidemenetlus vanglas on pooleli, siis ei

ole praeguseks teada, kas ja millisel määral kaebaja tõstatud probleem sektori

üldkasutatavates ruumides esineb. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et

kaebaja peab taluma teatud ebamugavusi väidetava ebapiisava valgustuse tõttu.

6. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jätab kohus taotluse rahuldamata.

7. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja §

178 lõige 3).

(allkirjastatud digitaalselt)