3-26-423/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Vanglas kinni peetav B.H esitas 13. veebruaril 2026 B.H Halduskohtule esialgse Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotluse kohaselt esitas B.H 18. augustil 2022 vanglale
Legislator headnote
AI generated3-26-423/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: veebruaril 2026 B.H Halduskohtule esialgse Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotluse kohaselt esitas B.H 18. augustil 2022 vanglale
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-26-423
Määruse kuupäev
23. veebruar 2026
Kohtunik
Maria Lõbus
Kohtuasi
B.H esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks
parandada Viru Vangla II üksuse V7 sektori valgustus
RESOLUTSIOON
1. Võtta asja materjalide juurde B.H vanglasisese
vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 13. oktoober
2025 kuni 12. veebruar 2026 kohta.
2. Vabastada B.H esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel
riigilõivu tasumise kohustusest.
3. Jätta B.H esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
4. Asendada määruse avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse
B.H Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates.
Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejale ja saadetakse teadmiseks ka
Viru Vanglale.
ASJAOLUD
1. Viru Vanglas kinni peetav B.H esitas 13. veebruaril 2026 B.H Halduskohtule esialgse
õiguskaitse taotluse, milles palub kohustada vanglat parandama kõik vigased lambid Viru
Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotluse kohaselt esitas B.H 18. augustil 2022 vanglale
pöördumise nr 3-25/2-2/15022 ja 13. veebruaril 2026 vaide nr 3-26/2-2/2138, milles taotles
lampide parandamist Viru Vangla II üksuse V7 sektoris. Taotlejal on silmadega probleemid,
kuid vangla ignoreerib taotleja kaebusi ja see kahjustab taotleja tervist. B.H taotleb vanglalt
haldusmenetluse toimiku väljanõudmist. Samuti taotleb ta riigilõivu tasumise kohustusest
vabastamist maksejõuetuse tõttu.
2. Vastusena kohtunõudele esitas Viru Vangla 19. veebruaril 2026 taotluse asjaoludega
seonduvad materjalid ja oma seisukoha esialgse õiguskaitse taotluse põhjendatusele.
Vangla selgitas, et esialgset pöördumist ei esitanud taotleja vanglale mitte 18. augustil 2022,
vaid 30. detsembril 2025. Vangla vastas sellele 7. jaanuari 2026. a vastusega nr 2-2/3-
3-26-423
26/9836-2. Vangla käsitles B.H 30. detsembri 2025. a pöördumist märgukirjana, lähtudes
märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §
2 lõike 1 punktist 1. Vangla selgitas, et taotleja viibib V7 osakonnas alates 11. septembrist
2025. Vangla tänas märgukirjas toodud asjaoludele tähelepanu juhtimast ja lubas tegeleda
sellega edasi. B.H esitas vanglale 13. veebruaril 2026 vaide, milles taotles Viru Vangla II
üksusele ettekirjutuse tegemist kõikide vigaste lampide viivitamata parandamiseks.
Vangla on seisukohal, et taotlejal ei esine esialgse õiguskaitse vajadust. Tegemist ei ole
kinnipeetava tervise kahjustamisega ning vangla hinnangul tuleks jätta taotlus rahuldamata.
Kuna vaidemenetlus on veel pooleli, pole vangla jõudnud kõiki asjaolusid üle kontrollida.
Koridoris pole siiski nii pime, et seal üldse viibida ei saaks. Kui sektoris esineb valgustusega
probleeme, annab üksus sellest haldusteenistusele teada, kes omakorda suhtleb Riigi
Kinnisvara AS-iga, et probleem likvideeritaks.
KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus mõistab, et B.H taotleb esialgse õiguskaitse kohaldamist vaidemenetluse ajaks,
soovides kõikide katkiste lampide parandamist Viru Vangla II üksuse V7 sektoris.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikest 2 tulenevalt võib esialgse
õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal. Kuigi kohtule esitatud
materjalidest nähtuvalt käsitles Viru Vangla taotleja 30. detsembri 2025. a pöördumist
märgukirjana, sisaldus selles taotlus lahendada valgustuse probleem, s.o V7 sektoris paljud
tuled ei tööta. Vangla on kohtule esitatud vastuses kohtunõudele märkinud, et vaidemenetlus
vanglas on pooleli, st B.H 13. veebruaril 2026 esitatud vaie on menetlusse võetud. Seetõttu
peab kohus esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
4. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 järgi tuleb esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasuda
riigilõivu 20 eurot. B.H esitas riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks menetlusabi
taotluse. Kohus võtab haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtte
taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost ajavahemiku 13. oktoober 2025 kuni 12. veebruar
2026 kohta. Vanglasisese isikukonto väljavõttest nähtuvalt ei ole taotleja sissetulekud
asjakohasel ajavahemikul piisavad, et riigilõivu tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1,
Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15 ja Riigikohtu 19. märtsi
2025. a määrus asjas nr 3-22-2402). Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on
kasinad, peab kohus menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt mõistlikuks vabastada B.H
HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse
taotluse esitamisel.
5. HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal
algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui
vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või
võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse
tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja
esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab
isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on
võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu halduskolleegiumi 27. juuni 2017. a määrus
asjas nr 3-3-1-19-17, punkt 15). Kohtule ei nähtu, et B.H-l esineks esialgse õiguskaitse
vajadus. Viru Vangla on kohtueelselt taotlejale ja vastuses kohtule kinnitanud, et juhul kui
vangla II üksuse V7 sektoris esineb valgustusega probleeme, siis see lahendatakse. Kohtule
3-26-423
teadaolevalt viibib taotleja vangla üldkasutatavates ruumides päevakava järgi piiratud aja ning
kohtule ei nähtu ülekaalukat vajadust otsustada esialgse õiguskaitse kohaldamisega ära
põhivaidlus. Esialgse õiguskaitse kohaldamine selliselt, et sellega on sisuliselt saavutatud
vaide eesmärk, saab toimuda vaid siis, kui kaalul on väga kaalukad õigushüved (vt Riigikohtu
22. septembri 2014. a määrus nr 3-3-1-59-14, p 19-20). Praegusel juhul ei ole sellise
olukorraga tegemist. Ühtegi tõendit, mis kinnitaks taotlejale tervisekahju tekkimist ebapiisava
valgustuse tagajärjel, ei ole kohtule esitatud. Kuna vaidemenetlus vanglas on pooleli, siis ei
ole praeguseks teada, kas ja millisel määral kaebaja tõstatud probleem sektori
üldkasutatavates ruumides esineb. Esialgse õiguskaitse vajadust ei tingi pelgalt asjaolu, et
kaebaja peab taluma teatud ebamugavusi väidetava ebapiisava valgustuse tõttu.
6. Kuna taotlejal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, siis jätab kohus taotluse rahuldamata.
7. Kohus asendab avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lõige 3 ja §
178 lõige 3).
(allkirjastatud digitaalselt)