4-25-3787/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. veebruar 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-3787 (2301,25,000578)

Kohtunik

Mairi Heinsalu

Kohtuistungi sekretär

Irene Valge

Vaidlustatud lahend

Põhja

prefektuuri

operatiivbüroo

liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi

03.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000578,

millega Mike Mägi karistati LS § 223 lg 1 järgi

rahatrahviga 175 trahviühikut, s.o 1400 eurot ja LS §

223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks

Menetlusalune isik

Mike Mägi

isikukood 50310150865, elukoht xxx, töökoht: XXX

xxx, e-post: xxx

Kaitsja

Silver Reinsaar

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri esindaja

Jaak Paju

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134 maakohus

otsustas:

1. Jätta Mike Mägi kaebus rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse kohtuesindusgrupi

03.10.2025 otsus väärteoasjas nr 2301,25,000578, millega Mike Mägi karistati LS

§ 223 lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 1400 eurot ja LS §

223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2

kuuks muutmata.

4-25-3787

2. Rahatrahv 1400 eurot tuleb tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud

tähtaja jooksul ja tingimustel hiljemalt 20.10.2026 Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE932200221023778606 Swedbank, EE891010220034796011 SEB

pank, EE701700017001577198 Luminor Bank või EE777700771003813400 LHV

Pank, märkides ära kohustusliku viitenumbri 10220255072255.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, kui süüdlane ei järgi rahatrahvi tasumise tähtaega,

saadetakse vastavalt VTMS §-le 202 lahendi koopia kümne päeva jooksul

kohtutäiturile, millele on tehtud märge jõustumise kohta.

4. Vastavalt LS § 127 sätetele kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse

jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

5. Otsuse koopia edastada Mike Mägile, tema kaitsjatele Silver Reinsaarele ja

Mileen Arbmale ning Politsei- ja Piirvalveametile.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist

vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK JA VÄÄRTEO ASJAOLUD

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 03.10.2025 otsusega väärteoasjas 2301,25,000578 karistati Mike Mägi LS

§ 223 lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 1400 eurot ning LS § 223 lg 2

alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks. Otsuse

kohaselt juhtis Mike Mägi 31.08.2025 kell 14.52 Tallinnas Vabaduse väljak 5 juures

mootorsõidukit, oli hooletu ega hoidunud oma käitumises kõigest, mis võiks kahjustada teiste

vara. Ta viis sõiduki meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse (driftis), mille

tõttu kaotas sõiduki üle juhitavuse ja kaldus teelt välja vastu betoonrajatist. Oma tegevusega

põhjustas varalist kahju Tallinna linnale ja Holm Bank AS-le, mis on fikseeritud

vaatlusprotokollis ning fotografeeritud.

2. 20.10.2025 esitatud kaebuses Harju Maakohtule leidsid menetlusaluse isiku kaitsjad, et

väärteootsus tuleb tühistada ja menetlus lõpetada, sest väärteoprotokolli pinnalt ei ole

arusaadav, milles seisneb Mike Mägile etteheidetav rikkumine, st millise õigusnormi alusel on

keelatud väärteoprotokollis nimetamata tegevus, mis viis sõiduki sattumise külglibisemisesse

ning kahju tekkimiseni.

3. Menetleja on tõendeid eirates leidnud, et menetlusalune isik viis sõiduki külglibisemisse

tahtlikult ning ei ole sellist seisukohta põhjendanud. Menetlusalune isik taotleb alternatiivselt

karistuse kergendamist selliselt, et lisakaristus jääks kohaldamata ning vähendataks temale

mõistetud rahatrahvi. Olukorras, kus isikule on määratud keskmisest suurem rahatrahv, ei ole

põhjendatud ega õige võtta temalt juhtimisõigus.

4-25-3787

4. Mike Mägile koostatud väärteoprotokollis ei ole viidatud rikkumist sisustavale

õigusnormile. Kuigi LS § 16 lõige 1 sätestab juhi kohustusena hoiduda oma käitumises

kõigest, mis võiks kahjustada teiste vara, on see norm liialt üldine, et sisustada rikutud

hoolsuskohustust ning et see saaks olla aluseks väärteoetteheite tegemisel. Kohtupraktikas on

varasemalt leitud, et LS § 16 lg 1 on abistava iseloomuga norm, milles ei sisaldu konkreetset

käitumise juhist ning see ei kirjelda konkreetset rikkumist, olles abivahend teiste normide

tõlgendamisel. Seega ei ole LS § 16 lg 1 rikkumise sedastamine piisavalt konkreetne, et ainult

sellele viidates saaks sisustada rikutud õigusnormi. Väärteoprotokollis toodud teokirjeldus ei

võimalda tuvastada, millise õigusnormi rikkumist Mike Mägile ette heidetakse. Kaebust

lahendav maakohus on VTMS § 87 kohaselt seotud väärteoprotokolli piiridega, ent selles ei

ole osutatud konkreetsele õigusnormile, mille rikkumist menetlusalusele isikule

etteheidetakse. Seetõttu tuleb Mike Mägi suhtes koostatud väärteootsus tühistada ning

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

5. Kaebuses leitakse ka seda, et Mike Mägi ei ole liiklusreegleid rikkunud tahtlikult. Seetõttu

on kohtuväline menetleja pidanud menetlusaluse isiku süüd põhjendamatult suureks.

Vaidlustatavas Politsei- ja Piirivalveameti otsuses puudub igasugune vastulauses toodud

argumentide ja seisukohtade ning esitatud tõendite analüüs. Kaitsja ei saa aru, milliste

tõendite alusel peab Politsei- ja Piirivalveamet menetlusaluse isiku poolt liiklusreeglite

rikkumist tahtlikuks. Nii on käsitlemata kaitsepoole esitatud tõendid, mis selgitavad sõiduki

külglibisemisse sattumisega seonduvaid põhjuseid, mis viitavad kaalukalt tõenäosusele, et

Mike Mägi poolt juhitud sõiduki külglibisemisesse sattumine ei pruukinud olla tahtlik.

Seejuures on täielikult jäetud arvesse võtmata, et Mike Mägi sai kõnealuse sõiduki enda

kasutusse kõigest kaks päeva varem ning tal puudus vilumus sellise sõidukiga liiklemiseks.

6. Sõiduk, millega menetlusalune isik sõitis, oli 375 kW võimsusega. Sellise võimsusega

autode puhul on juhitavuse kaotus võimalik ka ilma tahtliku tegevuseta – iga väiksemgi

gaasipedaali vajutus võib viia auto külglibisemisse. Välistatud ei ole võimalus, et sõiduk oli

külglibisemisse sattumise hetkel menetlusalusele isikule teadmata tagaveo režiimis, mis

suurendab külglibisemise riski ning muudab sõiduki tunnetuse oluliselt ettearvamatuks.

7. Kaitsja ei vaidle vastu põhimõttele, et juht, kes muudab sõiduki režiimi, peab arvestama

oma sõidukikogemuse ja oskuste tasemega ning rakendama vastavat hoolsust. Samuti on

mõistetav, et teadliku režiimivahetusel tuleb vältida liialt järsku gaasipedaali vajutamist, et

mitte kaotada juhitavust. Menetluses kogutud materjalidest tahtlust ei nähtu, puuduvad

objektiivsed tõendid, mis kinnitaks et menetlusalune isik muutis sõidurežiimi, tegi seda

teadlikult ja teadis, et sõiduki süsteem oli sel hetkel tagaveolisel režiimis.

8. Põhjendamatult on omistatud tähendus juhi läbitud koolitustele. Koolituse läbimine

tõendab üksnes seda, et isikul on üldine teadmiste ja osksute tase ohutuks liiklemiseks, mitte

aga oskus vältida igat ootamatut ja tehniliselt keerulist ette tulla võivat olukorda. Seega ei saa

järeldada, et kuna menetlusalune isik on nõutavad koolitused läbinud, suudab ta juhitavust

kontrollida absoluutselt igas olukorras, eriti sõiduki puhul, mis oli tema jaoks uus, millel on

375kW võimsusega ning millega tal puudus varasem põhjalik sõidukogemus.

9. Kohtuistung toimus Harju Maakohtus 21.01.2026. Kaebuse esitaja jäi kohtuistungil esitatud

kaebuse juurde.

4-25-3787

Kaitsja seisukoht kohtuistungil

10. Väärteoprotokollis ei ole osutatud õigusnormile, mis sisustaks rikkumist. Kaitsja taotleb

lisakaristuse tühistamist. Videosalvestiselt on näha, et gaasi vajutati pöörde peal. Arvesse

tuleb võtta seda, et sõiduk oli menetlusaluse isiku kasutada kõigest loetud päevad. See

selgitab, arvestades sõiduki ebatavapäraseid parameetreid, miks sellises olukorras

menetlusalusele isikule ootamatult sõiduk külglibisemisse sattus. Salvestiselt võib jääda

mulje, et kiirendamine võis olla tahtlik. Video pealt ei saa hinnata, kas külglibisemisse

sattumine oli isiku enda jaoks tahtlik. Videolt on objektiivselt näha, et kiirus suureneb ja

külglibisemine tekib, aga on eraldi teema, kas isik gaasipedaali vajutamise hetkel sisemiselt

tundis selle võimaluse ära, et sõiduk võib külglibisemisse sattuda. Kaitsja hinnangul kogutud

tõendid ei kinnita, et tegevus oleks olnud tahtlik. Andmed puuduvad ka selle kohta, et kahju,

mis sündmuse tagajärjel tekkis betoonpiirdele või avalikele vahenditele, oleks suur. Sõiduki

lõhkumise osas on kaitsja seisukohal, et sõiduk kuulub Holm Bankile ning tegemist on sellise

kahjuga, mis ei peaks põhistama suurt või ranget karistust ning see on liisinguvõtja ja

liisinguandja omavahelise suhte küsimus. Menetlusalune isik on sõiduki korda pidanud

tegema ning kandnud sellest tulenevalt äärmiselt suurt rahalist kulu. Suur finantsiline tagajärg

on see, mis isikut mõjutab edaspidi analoogsetest olukordadest hoiduma. Menetlusalune isik

on noor, tema väärtushinnangut ei pruugi olla tänaseks päevaks täielikult välja kujunenud.

Kaitsja arvates võiks olla alust mõjutada teda õiguskuulekusele ka leebemate meetoditega.

Rahatrahv 1400 eurot on suur ning noorele inimesele koormav. Menetlusalune isik tegeleb

ettevõtlusega ning vajab juhtimisõigust igapäevaste tööülesanne täitmiseks. Olukord on isikut

vaimselt mõjutanud, ta on kandnud rahalisi kohustusi ning 1400 euro suurune trahv on piisav,

et teda õigele teele suunata ning seetõttu võiks juhtimisõiguse äravõtmise osas Politsei- ja

Piirivalveameti otsuse tühistada.

Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht kohtuistungil

11. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul on videosalvestiselt selgelt näha, et teised

liiklejad ei satu külglibisemisse antud kohas. Nende käitumine on erinev kaebaja käitumisest.

See ei ole tavapärane liiklusalane käitumine, kus poole kurvi pealt vajutatakse gaas põhja.

Otsuse tegija on seda otsuses hästi selgitanud, miks selline käitumine ei ole sobilik. Kaebaja

näol on tegemist algaja juhiga, staaž on vaid paar aastat. Kui ta võimsa sõidukiga asub sõitma,

siis ta peab endale selgeks tegema, millised on sõiduki võimed, funktsioonid ja mis võib

juhtuda, kui liiga palju gaasi vajutada. Tahtlus tuleb videost selgelt välja, eriti võrreldes

kaebaja käitumist 3-4 liiklejaga tema ees – nemad sõidavad tavapäraselt ja ei satu libisemisse

ega tekita liiklusõnnetust. Politsei ülesanne on kaitsta vähem kaitstud liiklejaid ja teisi

liiklejaid. On väga suur õnn, et sellel hetkel ei liikunud seal teisi sõidukeid ja jalakäijaid, kui

kaebaja sõiduki üle kontrolli kaotas. Menetleja on arvestanud ka sellega, et kaebajal on kehtiv

karistus sõidukiiruse ületamise eest. Karistuspraktika järgi peab iga järgnev karistus olema

eelnevast rangem. Arvestades rikkumise asjaolusid, varasemat karistust, siis sellest tulenevalt

määrati karistusena rahatrahv veidi üle sanktsiooni keskmise määra ning lisakaristus. Kaebaja

on liiklusest eemaldatud ajutiselt vähem kaitstud liiklejate kaitsmise eesmärgil. Oluline on, et

kaebaja saaks aru, et tema käitumine on vale ja rohkem rikkumisi toime ei paneks. Kui isikut

oleks karistatud vaid driftimise eest, siis ta võib-olla jätkaks seda. Olukorras, kus kaebaja on

sõitnud oma auto ise puruks, kandnud väga suuri kulutusi, kindlustus ei ole seda hüvitanud,

4-25-3787

siis on kaalumise koht, kas kaebaja liiklusest eemaldada või mitte. Menetleja hinnang on

otsuses selge, kuid kohus peab hindama, kas kaebaja kahetsus on siiras. Kohtuvälise

menetleja esindaja hinnangul ei ole rahatrahv ülemäära suur, arvestades, et isik on võimeline

seda autot endale soetama, seda üleval pidama ja parandama. Arvestades, et auto

parandamiseks on läinud kümned tuhanded eurod, siis 1400 euro suurune rahatrahv on

proportsionaalne.

MAAKOHTU SEISUKOHT

12. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse

tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt

lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused.

13. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isiku

süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu

ning kas see on õigesti kvaliftseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva

kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on

järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on

toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu

lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada

karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

14. Mike Mägile esitatud väärteoetteheide seisneb lühidalt selles, et ta viis mootorsõiduki

meelelahutuslikel eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse, mille tõttu kaotas sõiduki üle

juhitavuse ja kaldus teelt välja vastu betoonrajatist, põhjustades varalist kahju Tallinna linnale

ja Holm Bank AS-le. Kohtuvälise menetleja otsuse järgi on tegu kvalifitseeritud LS § 223 lg 1

järgi. Nimetatud sätte kohaselt on karistatav mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine,

kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju. Väärteo protokolli ning vaidlustatud

otsuse kohaselt rikkus Mike Mägi LS §-s 16 lg 1 nõuet. LS § 16 lg 1 kohaselt peab liikleja

olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib

takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Kohtu hinnangul on

Mike Mägile esitatud väärteoetteheide tõendatud järgmiste tõenditega.

15. Sündmuskoha vaatlusprotokollist, milles on 31.08.2025 vaadeldud Vabaduse väljak 5,

Tallinn juures asuvat sõiduteed nähtub, et vaatluse ajal on väljas valge aeg, pilvine ilm ning

teekate on kuiv. Vaatluse all oleval sõidutee lõigul on suurim lubatud kiirus 30 km/h.

Vaadeldud on tee peal asuvaid parempoolse ja vasakpoolse ratta rehvijälgi, mis mõlemad

lõppevad sõiduki BMW M4 Competition registreerimismärgiga XXX juures. Sõiduk ise

seisab sõidusuunaga vabaduse väljak 5 hoone suunas. Sõiduki omanikuna on märgitud Holm

Bank AS. Sõiduki juht Mike Mägi oli kaine, juhiluba oli temale välja antud 06.12.2023.

Kahjudena on kirjeldatud betoonseina. Sündmuskoha vaatlusprotokolli juures asub skeem

sõiduki paiknemise ning mõõtmistulemustega, samuti fotod DVD-plaadil. Fotodelt nähtuvalt

4-25-3787

on kahjustada saanud ka betoonseina küljes olev lamp.

16. Sõiduki vaatlusprotokolli kohaselt on 31.08.2025 vaadeldud sõiduautot BMW M4

Competition M XDRIVE registreerimismärgiga XXX. Vaatlusega tuvastati, et sõiduki parem

külg on tagaosas deformeerunud, tagatiivas metall purunenud ning rebenemisservadega läbiv

ava küljeplekis. Rooli keeramisel pööravad esirattad keeratavas suunas. Piduripedaal avaldab

vajutamisel vastusurvet. Rehvid on survestatud ja vastavad nõuetele. Valgustus, suunatuled,

klaasipuhastajad ja peeglid on olemas. Vaatlusprotokolli juures on fotod sõidukist DVD-

plaadil.

17. Isikusamasuse tuvastamise protokolli kohaselt 31.08.2025 on tuvastatud Xi isikusamasus,

kes osales kõrvalistujana liiklusõnnetuses sõiduautoga BMW M4 registreerimismärgiga XXX.

18. Videosalvestise vaatlusprotokolli salvestistest, mis on saadud Tallinna linnas asuva

Politsei- ja Piirivalveameti Juhtimiskeskuse turvakaamerast, ilmub Pärnu mnt ja Estonia pst

31.08.2025 salvestise 10. sekundil kaadrisse tume sõiduk, mis kaotab juhitavuse ja sõidab

teelt välja. Sõiduki juhi kohalt väljub helehallis riietuses meesterahvas. Vabaduse väljaku

salvestiselt nähtuvalt ilmub salvestise 25. sekundil trammi tagant nähtavale tume sõiduk, mis

aeglustab enne ristmikku ning siis kiirendab, kaotab juhitavuse ja sõidab teelt välja.

19. Sõiduki taustakontrolli andmete kohaselt on sõiduk BMW M4 Competition M XDRIVE

registreerimismärgiga XXX musta värvi, mootori võimsus on 375kW, käigukasti on

automaat, veoskeemina on märgitud nelikvedu, tehnoülevaatus on kehtiv kuni 30.04.2027.

20. Sõiduki BMW M4 Competitioni kohta veebis leitud informatsiooni kohaselt on sõiduki

omadusi ning jõudlust puudutavaid funktsioone võimalik muuta vastavalt eelistustele. Nii on

sõidukil 4WD seadistus, ehk nelikveosüsteem, mis tagab maksimaalse veojõu ja täpse

juhitavuse. Samuti 4WD Sport, mis muuhulgas võimaldab teostada kontrollitud külglibisemist

(drift) ja 2WD, mille puhul on võimsus suunatud vaid tagumistele ratastele ehk tagavedu.

21. Patrullpolitseinike vormikaamera salvestisest nähtub sõiduki asukoht Tallinnas Vabaduse

väljaku tänaval ning Mike Mägi selgitus, et kiirus võis olla enne liiklusõnnetust u 60-70 km/h.

22. Mike Mägi kohtuistungil antud ütluste kohaselt juhtis ta 31.08 mootorsõidukit BMW M4

Vabaduse väljaku juures, kui liiklusõnnetus juhtus. Mike Mägi selgitab, et tal on antud autoga

vähene sõidukogemus ning 375kW sõiduk on suur hüpe sellest, millega ta eelnevalt sõitnud

on. Ta ülehindas sõiduoskusi ning auto käitus tol momendil ootamatult. Ta on olukorda

võtnud suure õppetunnina, see oli traumeeriv ning tekkisid vaimsed probleemid. Ta on väga

õnnelik, et kaassõitja ei saanud vigastada ja tekkis vaid finantsiline kahju. Mike Mägi leiab, et

ei pannud tegu toime tahtlikult – ta kaotas auto üle kontrolli ja üritas seda tagasi saada.

Käesolevaks hetkeks ei ole temale kahjunõuet seoses betoonseina või lambiga esitatud, kuid

on avatud seda maksma. Auto parandusele läks kümneid tuhandeid eurosid. Mike Mägi

ettevõte tegeleb korterite renoveerimisega, mistõttu on tal autot ning juhtimisõigust vaja, et

käia klientidega kohtumas nii Tallinnas kui ka Tallinnast väljas. Vastuseks kohtuvälise

menetleja esindaja küsimusele selgitas Mike Mägi, et ei oska öelda, miks oli selles kohas

gaasi vaja anda. Tal on üks kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Juhistaaž on 3-4 aastat.

Vastuseks kohtu küsimustele selgitab, et ta on sõiduki kasutaja. Sõiduk oli tema kasutuses

loetud päevad, kuid hinnanguliselt oli sellega 7 tundi sõitnud. Sõiduki tehnilistest aspektidest

4-25-3787

ta nii palju ei teadnud, kuid teadis, et see on võimsam kui keskmine. Meeldis sõiduki välimus,

hääl, kuid sõiduki aspektidesse nagu mootori võimsus ei süvenenud. Autol oli

kaskokindlustus, kuid kulu ei hüvitatud, sest leiti, et tegevus oli tahtlik. Remont läks maksma

30 000 euro kanti, mida maksis kinni firma alt ning enda säästudest. Mõned tunnid hiljem

jõudis kohale, mis juhtus – pani ohtu inimeste elud, mis kõrvalistujaga oleks juhtunud ning

millised on parandamiskulud. Ei oska öelda, kas kontrollis, mis režiimis sõiduk oli. Teadis, et

mingid nupud teevad sõiduki valjemaks ja see on peamine – roolil oli 2 punast nuppu.

Tähelepanu sellele ei pööranud, millised veosüsteemid sõidukil olid. Kokkuvõttes oli see

Mike Mägi jaoks auto, millega sõita punktist A punkti B.

23. Hinnates eeltoodud tõendeid kogumis, on võimalik tulla ühesele järeldusele, et 31.08.2025

kella 14.52 ajal Vabaduse väljak 5, Tallinn juures juhtis menetlusalune isik Mike Mägi

mootorsõidukit BMW M4 Competition M XDRIVE, andis kurvis parempööret tehes gaasi,

kaotas juhitavuse ning sõitis selle tagajärjel vastu betoonrajatist. Menetlusalune isik on

eeltoodut ise tunnistanud ja selles puudub vaidlus.

24. Väärteotoimiku materjalide kohaselt on mootorsõiduki BMW M4 Competition M

xDRIVE omanikuks Holm Bank AS. Arvestades menetlusaluse isiku poolt kohtus antud

ütluseid sõiduki parandamisele kulunud summa kohta ning fotodelt nähtuvaid sõidukile

tekitatud kahjustusi, samuti purunenud betoonrajatist ning rajatise küljes juhtmetel rippuvat

lampi, on üheselt tuvastatud varalise kahju tekkimine nii sõiduki omanikule kui ka Tallinna

linnale. Seega on väärteoasjas kogutud tõenditega tuvastatud, et tegemist on liiklusõnnetusega

LS § 2 p 32 mõttes.

25. LS § 223 lg 1 ettenähtud väärteokoosseisu tuvastamiseks tuleb tuvastada ka

mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, mis oli põhjuslikus seoses teisele isikule

varalise kahju tekitamisega. Väärteo protokolli ning vaidlustatud otsuse kohaselt rikkus Mike

Mägi LS §-s 16 lg 1 nõuet.

26. Kaitsja seisukoha järgi on kohtupraktikas varasemalt leitud, et LS § 16 lg 1 on abistava

iseloomuga norm, milles ei sisaldu konkreetset käitumise juhist ning see ei kirjelda

konkreetset rikkumist, olles abivahend teiste normide tõlgendamisel. Seega ei ole LS § 16 lg 1

rikkumise sedastamine piisavalt konkreetne, et ainult sellele viidates saaks sisustada rikutud

õigusnormi. Kohus kaitsja sellise käsitlusega ei nõustu.

27. Nimelt on Riigikohtu kriminaalkolleegium 03.03.2016 kohtuotsuses asjas nr 3-1-1-12-16

leidnud, et LS § 14 lg-s 2 ja LS § 16 lg-s 1 sisalduv nõue ohtliku ja teisi liiklejaid kahjustava

käitumise vältimiseks on piisavalt konkreetne, et teha arusaadavaks süüdistusaktis sisalduv

karistusõiguslik etteheide ning tagada süüdistatava kaitseõigus. Seda seisukohta on Riigikohtu

kriminaalkolleegium 03.12.2025 lahendis n 4-25-631 korranud märkides, et menetlusaluse

isiku vastutust LS § 242 lg 1 järgi ei välista ka asjaolu, et talle tehtud etteheide sisaldas viidet

üksnes n-ö üldistele liikleja kohustustele (LS § 16 lg 1). Kuigi viimati mainitud Riigikohtu

lahendiks oli menetlusalusele isikule etteheidetav LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu,

siis leiab kohus, et ka Mike Mägile etteheidetava LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo

puhul tuleb lähtuda Riigikohtu seisukohast, et LS § 16 lg 1 sisalduv käitumisnõue on

küllaldane ja piisavalt konkreetne. Seega on kohtu hinnangul menetlusalune isik rikkunud LS

4-25-3787

§ 16 lg 1 kohustust. Juhul, kui kaebuse esitaja oleks eelviidatud kohustust järginud, oleks

liiklusõnnetuse tekkimine olnud välditav.

28. Kohus leiab, et Mike Mägi põhjustas liiklusõnnetuse vähemalt kaudse tahtlusega. KarS §

16 lg 4 alusel paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks

süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Nii on turvakaamera

salvestistelt nähtav, kuidas menetlusalune isik esmalt enne ristmikku aeglustab, kuid siis

kiirendab parempöörde tegemise ajal ning kaotab seejärel koheselt sõiduki juhitavuse. Ka

kaitsja möönis kohtuistungil, et gaasi vajutati pöörde ajal. Kohtu hinnangul on igale

inimesele, kes on autokooli läbinud ja omandanud juhtimisõiguse selge, et kurvis olles ja

samal ajal sõidukit kiirendades võib see hõlpsasti sattuda külglibisemisse isegi suviste

teeolude puhul, kui teekate on kuiv. Seda enam, et Mike Mägile oli teada, et tema kasutuses

on keskmiselt võimsama, kui mitte öelda, et väga võimsa (375kW) mootoriga sõiduauto.

Kohtuistungil selgitas Mike Mägi, et tema jaoks oli tegemist autoga, millega sõita punktis A

punkt B ning et sõiduki tehnilistest aspektidest nii palju ei teadnud, kuid teadis, et tegemist oli

keskmiselt võimsama sõidukiga. Samuti oli talle teada, et roolil oli kaks punast nuppu, mis

tegid sõiduki valjemaks. Samas ei osanud ta öelda, kas kontrollis, mis režiimis sõiduk oli.

29. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et niivõrd võimsa ja keskmiselt kallima auto

kasutajana ei tundnud Mike Mägi huvi selle vastu, millised on sõiduki funktsioonid, mis

puudutavad sõidudünaamikat, sh sätted esi- ja tagaveo kohta, mida on antud sõiduki puhul

võimalik valida ja muuta. Kohus märgib, et ka mootorsõiduki kindlustusettevõtte keeldus

mootorsõiduki parandamisele kulunud rahasumma hüvitamisest, sest leidis, et Mike Mägi on

käitunud tahtlikult kahjustuste tekitamisel. Arvestades sõiduki märkimisväärselt suuremat

liikumiskiirust võrreldes videosalvestiselt nähtavate teiste sõidukitega, kurvis kiiruse lisamist

ning Mike Mägi teadlikkust sõiduki võimusest, pidi ta võimalikuks pidama, et tema käitumise

tagajärjel, s.o gaasi vajutamisel kurvis, võib sõiduk sattuda külglibisemisse ning seeläbi

ohustada nii inimesi kui ka vara.

30. Väärteoasja materjalidest ei nähtu süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. Ühtlasi

on Mike Mägi süüvõimeline, kuivõrd ta oli teo toimepanemise ajal täisealine ning kohtul pole

alust kahelda tema süüdivuses.

31. Kohtu hinnangul ei hoidunud Mike Mägi ilmselgelt sõidukit juhtides kõigest, mis võiks

kahjustada vara, rikkudes sellega LS § 16 lg-s 1 sätestatud kohustust. Kokkuvõtlikult on

kohtuväline menetleja Mike Mägi poolt toimepandu õigesti kvalifitseerinud LS § 223 lg 1

järgi ehk mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumisena, millega tekitati teistele isikutele

varalist kahju. Kuivõrd alust väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 või § 30 lg 1

alusel ei esine, tuleb Mike Mägile mõista antud väärteo toimepanemise eest karistus.

Karistus

32. LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga

kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Ühe

trahvühiku suurus vastavalt KarS §-le 47 lg 1 on 8 eurot. Seega võib maksimaalne mõistetav

rahatrahv olla 2400 eurot. LS § 223 lg 2 alusel võib nimetatud süüteo eest kohaldada

lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

4-25-3787

33. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma

süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

33. Kohtuväline menetleja on karistanud Mike Mägi LS § 223 lg 1 eest rahatrahviga 175

trahviühikut, s.o 1400 eurot ja LS § 223 lg 2 alusel lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega 2 kuuks. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et Mike

Mägi puhul ei esine kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid KarS § 57 ja 58 mõttes. Kohus

nõustub sellega. Mike Mägi on kohtuistungil avaldanud, et sündmus on teda vaimselt

mõjutanud, ta on olukorda võtnud suure õppetunnina ning on õnnelik, et tekkis vaid

finantsiline kahju ja et kaassõitja ei saanud vigastada. Tagasi mõeldes oli see väga ebameeldiv

ning toob halbu emotsioone üles. Ta mõistab, et seadis inimeste elud ohtu ning tegi kahju

Tallinna linnale. Sellegipoolest ei esine avaldatus kohtu hinnangul puhtsüdamlikku kahetsust

kui karistust kergendavat asjaolu, mis väljendub kohtu hinnangul eelkõige selles, et ka

kohtuistungil üritas Mike Mägi oma süüd pisendada teadmatusega sõiduki võimekusest ja

funktsioonidest. Ka teisi kergendavaid või raskendavaid asjaolusid KarS §-de 57 ja 58 mõttes

antud juhul ei esine.

34. Lisaks karistust kergendavatele ja raskendavatele asjaoludele peab kohus hindama ka teisi

Mike Mägi süü suurust mõjutavaid asjaolusid. Nii on karistusandmetest nähtuvalt Mike Mägi

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri 27.05.2025 otsusega asjas nr 26302500207

(jõustus 12.06.2025) karistatud LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 59 trahviühikut ehk 472

eurot. Süüteo toimepanemise kuupäevaks on märgitud 27.05.2025. Seega süüdistatakse Mike

Mägi vaid umbes kolm kuud pärast seda, kui ta ületas mootorsõidukijuhina suurimat

sõidukiirust 21-40 kilomeetrit tunnis, uue väärteo toimepanemises. Seega eripreventiivsetel

kaalutlustel ei saa karistus olla alla sanktsiooni keskmise määra, arvestades et Mike Mägi on

oma korduvate õigusrikkumistega üles näidanud hoolimatust ühiskonnas ning liikluses

kehtivate reeglite suhtes.

35. Teine oluline süü suurust mõjutav asjaolu on see, et Mike Mägi pani väärteo toime

pühapäeval kell 14.52 Tallinna kesklinnas Vabaduse väljak 5 juures. Videosalvestiselt

nähtuvalt oli liiklus aktiivne ning on ka eluliselt usutav, et antud piirkonnas võib liikuda

nimetatud ajal rohkem inimesi. Videosalvestiselt nähtuvalt liikles mitmeid inimesi Vabaduse

väljaku kõrval kõnniteel. Lisaks seisis inimesi Vabaduse väljaku tn ääres olevas

bussipeatuses, mille suunas sõiduk külglibisemise ajal hoogsalt liikus. Kohtu hinnangul

põhjustas kõige märkimisväärsema ohu Mike Mägi nii endale kui ka kaasreisijale, kuid see

oht oli olemas ka teiste liiklejate suhtes. Mootorsõiduk on liikluses suurema ohu allikas,

mistõttu on sõiduki juhtimine allutatud kindlatele reeglitele. Juhtimisõiguse saamiseks peab

isik vastama liiklusseaduses sätestatud mootorsõidukijuhile esitatavatele nõuetele ning

juhtimisõiguse säilitamiseks täitma sõidukijuhi kohustusi. Üheks selliseks kohustuseks on LS

§ 16 lg-s nimetatu, et sõidukijuht peab arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises

hoiduma kõigest, mis võib mh ohustada või kahjustada inimesi või vara. Hoolimatu

suhtumine sellistesse kohustustesse võib viia traagiliste tagajärgedeni. Mike Mägi kui

suurema ohu allika valdaja süüd ei vähenda kuidagi asjaolu, et ta ülehindas oma sõiduoskust,

sõiduk käitus ootamatult tundlikult või et tal oli antud sõiduki juhtimise kogemus lühiajaline,

vaid pigem vastupidi. Mootorsõiduki juht peab enne sõitu olema teadlik sõiduki omadustest ja

4-25-3787

funktsioonidest ning veenduma, et ta suudab sõidukit ohutult juhtida. Ka kaitsja ei vaielnud

kaebuses vastu põhimõttele, et juht, kes muudab sõiduki režiimi, peab arvestama oma

sõidukikogemuse ja oskuste tasemega ning rakendama vastavat hoolsust. Samuti on kaitsja

hinnangul mõistetav, et teadliku režiimivahetusel tuleb vältida liialt järsku gaasipedaali

vajutamist, et mitte kaotada juhitavust. Seega oli Mike Mägi, kui sõiduki juhi kohustus olla

veendunud sõiduki omadustest, funktsioonides ning võimekusest ja ta oli kohustatud valima

sõidukiga liiklemiseks sobiva sõiduviisi ja – kiiruse vastavalt ka oma sõidukogemusele. Neid

nõudeid Mike Mägi ei järginud. Kokkuvõttes oli teoga põhjustatud oht nii Mike Mägile

endale kui ka tema kaasreisijale, samuti oli olemas potentsiaalne oht kaasliiklejatele ning see

omakorda suurendab Mike Mägi süü suurust.

36. Süü suurust hinnates arvestab kohus ka sellega, et nii Tallinna linnale kui ka Holm Pank

AS-le on Mike Mägi käitumise tagajärjel tekitatud kahju. Kuigi kohtuistungil kõlanud

selgituste kohaselt ei ole Tallinna linna poolt Mike Mägi suhtes kahju hüvitamise nõuet

esitatud, ei tee see olematuks seda, et kahju sellegipoolest tekitati. Lisaks sellele otsustatakse

VTMS § 7 kohaselt väärteo toimepanemisega tekitatud kahju hüvitamine tsiviilseadustes

sätestatud alusel ja korras. Seega ei ole välistatud, et kahju hüvitamise nõue esitatakse Mike

Mägile hiljem.

37. Kaitsja hinnangul puuduvad andmed selle kohta, et kahju, mis sündmuse tagajärjel tekkis

betoonpiirdele või avalikele vahenditele, oleks suur. Sõiduki lõhkumise puhul on tegemist

sellise kahjuga, mis ei peaks põhistama suurt või ranget karistust, sest see on liisinguvõtja ja

liisinguandja omavahelise suhte küsimus.

38. Kohus märgib, et vastavalt VTMS § 69 lg 2 p-le 5 peab varalise kahjuga seotud

väärteoasjas koostatav väärteoprotokoll sisaldama ka teavet põhjustatud kahju kohta (RKKK

05.04.2013, 3-1-1-32-13, p 7). Väärteoprotokollis tuleb näidata, milles kõnealune kahju

seisnes. See ei tähenda kahju rahalise suuruse kindlaksmääramist, reegeljuhtumil piisab

tekkinud kahjustuste äranäitamisest (RKKK 10.12.2004, 3-1-1-117-04, p 7).

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik sõiduki meelelahutuslikel

eesmärkidel tahtlikult külglibisemisse, mille tõttu kaotas sõiduki üle kontrolli ning kaldus

teelt välja vastu betoonrajatist, millega tekitas varalise kahju Tallinna linnale ja Holm Bank

AS-le. See on fikseeritud vaatlusprotokollis ning on fotografeeritud. Seega on teisele isikule

tekitatud kahjule väärteoprotokollis ja selle lisaks olevates materjalides selgelt viidatud.

Seejuures ei pea LS § 223 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteokoosseisu realiseerimiseks

tekitatud kahju olema suur, piisab sellest, et varaline kahju on tekitatud. Arvestades sõidukile

tekitatud kahju, selle parandamisele kulunud summat ning ka betoonääre purustusi võib öelda,

et kahju on tekitatud kahele eraldisesivale isikule sellisel määral, mis suurendab Mike Mägi

süü suurust.

39. Menetlusalune isik taotleb alternatiivselt karistuse kergendamist selliselt, et lisakaristus

jääks kohaldamata ning vähendataks temale mõistetud rahatrahvi. Olukorras, kus isikule on

määratud keskmisest suurem rahatrahv, ei ole põhjendatud ega õige võtta temalt

juhtimisõigus.

40. Kohus sellega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei oleks vaid põhikaristuse kohaldamine Mike

Mägi puhul piisav, et mõjutada teda hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Seda just

4-25-3787

sellepärast, et ta pani kolme kuu jooksul toime kaks liiklusalast rikkumist. Kuigi käesolevalt

ei ole Mike Mägile kiiruse ületamist ette heidetud, siis iseloomustab Mike Mägi käitumist ka

tema poolt patrullpolitseinikele öeldu, mis nähtub vormikaamera salvestisel, et tema poolt

juhitud sõiduki kiirus oli umbes 60-70km/h. Ka linnakaamerate salvestustelt nähtub, et Mike

Mägi poolt juhitaval sõidukil on teiste autodega võrreldes suurem sõidukiirus. Kohus märgib,

et antud kohas oli maksimaalne lubatud sõidukiirus 30 km/h. Arvestades, et kiiruse ületamise

eest oli Mike Mägi ka hiljuti enne käesolevat tegu karistatud, ei pea kohus otstarbekaks

lisakaristuse kohaldamisest loobumist. Täiendavalt märgib kohus, et KarS § 481 lg 2 kohaselt

ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et Mike Mägil oleks liikumispuue,

mistõttu on tema suhtes võimalik karistusena kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist.

41. Kohus peab oluliseks ka märkida, et põhjendatud ei ole ka rahatrahvi vähendamine.

Üksnes asjaolu, et Mike Mägi on pidanud kandma varalist vastustust sõiduki remontimise

eest, ei saa mõjutada kuidagi määratavat karistust liiklusnõuete rikkumise eest, mis sellise

lisakahju menetlusalusele isikule endale täiendavalt kaasa tõi. Seda enam, et Mike Mägi enda

sõnade kohaselt tasus osaliselt remondi eest tema ettevõte ehk juriidiline isik. Seetõttu ei ole

kohtu hinnangul ka rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses ehk 1400 eurot ebaproportsionaalne,

mis käiks menetlusalusele isikule üle jõu. Arvestades, et maksimaalne rahatrahv nimetatud

süüteo toimepanemise eest on 2400 eurot, siis jääb Mike Mägile määratud rahatrahv

sanktsiooni keskmise määra lähedale, mis vastab kohtu hinnangul tema süü suurusele.

42. Üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise huve silmas pidades märgib kohus, et normi

kehtivust ja järgimise vajadust näitab teistele ühiskonnaliikmetele juba see, kui isiku

toimepandud tegu avastatakse, menetletakse ning teda teo toimepanemise eest ka vastavalt

süü suurusele ning tema individuaalsele eripreventiivsele vajadusele karistatakse.

Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega

on tekitatud teisele isikule varaline kahju, karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses

kohusetundlikumad ja hoolikamad. Kohtu hinnangul on kohtuvälise menetleja määratud

karistus proportsionaalne toimepandud teoga. Karistuse kergendamiseks alus puudub. Seega

jätab kohus muutmata Politsei- ja Piirivalveameti otsuse Mike Mägi karistamises LS § 223 lg

1 järgi 175 trahviühiku ulatuses ehk 1400 eurot suuruse rahatrahviga ning LS § 223 lg 2 alusel

lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kaheks kuuks.

43. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või

materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele

minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või

tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud

otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning seetõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata.

44. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt on Mike Mägi 07.10.2025 esitanud kohtuvälisele

menetlejale taotluse lükata rahatrahvi täitmisele pööramine edasi seoses raske majandusliku

olukorraga. Sellega seoses on Mike Mägi rahatrahvi täitmisele pööramine edasi lükatud alates

20.11.2025 kuni 20.10.2026. Kuivõrd kohus jätab Mike Mägi kaebuse rahuldamata ja

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri operatiivbüroo liiklusjärelevalvetalituse

kohtuesindusgrupi 03.10.2025 otsuse väärteoasjas nr 2301,25,000578 muutmata, tuleb

4-25-3787

määratud rahatrahv tasuda kohtuvälise menetleja poolt määratud tähtaja jooksul ja tingimustel

hiljemalt 20.10.2026.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mairi Heinsalu

Kohtunik