2-25-129615/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedViru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on
Legislator headnote
AI generated2-25-129615/8 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Priit Kama
Kohtujurist
Deniss Iškin
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2026, Jõhvi
Kohtuasja number
2-25-129615
Kohtuasi
D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja:
D. T. (ik XXX)
Hageja seaduslik
esindaja:
K. T. (ik XXX; elukoht: XXX)
Kostja:
A. T. (ik XXX; elukoht: XXX)
RESOLUTSIOON
1. Võtta vastu K. T. 20. veebruaril 2026 esitatud avaldus hagist loobumiseks.
2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-129615 menetlus.
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuses tulenevalt jätta
menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.
4. Toimetada kohtumäärus pooltele kätte.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD
Viru Maakohtu menetluses on D. T. hagi A. T. vastu elatise nõudes. Hageja seaduslik esindaja
K. T. esitas 20. veebruaril 2026 kohtule hagist loobumise avalduse. Avalduse kohaselt on
pooled pärast hagiavalduse esitamist elatise küsimuse kohtuväliselt lahendanud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni
hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise
vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kui hagist loobumise avaldus esitatakse
väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse
2-25-129615
esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja ning kui kostja soovib menetluskulude
väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima (TsMS § 429 lg 3).
Kohtutoimikust nähtub, et asjas ei ole kostjal tekkinud menetluskulusid, mille rahalist suurust
saaks kohus kindlaks määrata, mistõttu ei edastanud kohus hageja 20. veebruari 2026 avaldust ka
kostjale seisukoha võtmiseks.
Kohus leiab, et hageja avaldus hagist loobumiseks põhjusel, et pooled on saavutanud
kokkuleppe, tuleb vastu võtta ja menetlus lõpetada (TsMS § 428 lg 1 p 3).
Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga
sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist
loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §
432).
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste
vahel menetlust lõpetavas määruses. Kuna hageja on hagist loobunud, kuna pooled on
saavutanud kokkuleppe ning reeglina jäävad alaealise lapse ülalpidamisasjas menetluskulud
poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1), jätab kohus menetluskulud käesolevas tsiviilasjas poolte
endi kanda. Jaotusest tulenevalt pole vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata.
TsMS § 433 järgi menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Kama
kohtunik
2(2)