2-25-3499/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-3499

Tsiviilasi

D.O hagi U.G vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/5518

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja D.O (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Sven Paaver

Kostja U.G (isikukood XXX), seaduslik esindaja G.M

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata D.O (isikukood XXX) hagi U.G (isikukood XXX) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/5518.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud D.O kanda. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. D.O (hageja) esitas Tartu Maakohtule 06.03.2025 hagiavalduse U.G (kostja) vastu

sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 084/2024/5518. Täitedokumendiks on

Harju Maakohtu 21.11.2018 kohtuotsus asjas nr 2-17-18610, millega kohustati hagejat tasuma

kostjale igakuist elatist 270 eurot kuus, kuid vähemalt pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammääras.

Hagiavalduse kohaselt kolis hageja koos perega Soome, mis tekitas suuri rahalisi

väljaminekuid ja põhjustas viivituse elatise tasumisel 2024. aasta juulis ja augustis. Laps viibis

ajavahemikul 07.06.2024–22.06.2024 oma vanavanemate juures. 22.06.2024–20.08.2024 viibis

laps isa juures Soomes. 20.08.2024–23.08.2024 viibis laps vanavanemate juures. Kogu

eeltoodud perioodi jooksul ei olnud laps ema juures ega ema ülalpidamisel. Hageja kattis

suvekuudel kostja kulud eluasemele, toidule, transpordile, riietele, hügieenile ja sidekulud.

Hageja täitis ülalpidamiskohustust vahetult. Hageja on järjepidevalt tasunud elatist lapse

ülalpidamiseks. 05.09.2024 esitas lapse ema kohtutäiturile täitmisavalduse, nõudes elatise

võlgnevust summas 584 eurot. Tegelikkuses oli selleks hetkeks formaalne elatisvõlg vaid ühe

kuu eest ehk 292 eurot, sest poolte varasema maksepraktika järgi tasus hageja elatise jooksva

kuu lõpus või vahetult järgmise kuu alguses. Hageja hinnangul sisulist elatisvõlga ei

eksisteerinud, sest ta oli lapse ülalpidamiskohustuse vahetult täitnud. 30.08.2024 tegi hageja

makse septembrikuu eest ette ja 01.10.2024 tegi hageja makse oktoobrikuu eest ette.

Kostja vastuväited

2. Kostja palub jätta hagiavalduse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja kinnitab,

et laps viibis isa juures ajavahemikul 07.06.2024–23.08.2024. Täitmisavalduses nõutakse

elatise võlga, mis on tekkinud augustikuu ja septembrikuu eest, kokku 584 eurot.

Perekonnaseaduse § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seda

kohustust ei ole hageja täitnud ning maksed on teostatud hilinemisega ning väiksemas summas.

01.07.2024 tasus hageja elatist juunikuu eest ja 30.08.2024 tasus hageja elatist juulikuu eest.

Kostja ema pöördus korduvalt hageja poole, paludes juulikuu elatise tasuda ja hoiatades

täitemenetluse algatamise eest. Hageja on elatist tasunud ebaregulaarselt ja hilinemisega.

Kostja ema tegi lapsele kulutusi ka ajal, mil laps viibis isa juures, sh soetas ema lapsele riideid

ja jalanõusid, tasus telefoni- ja internetiarved, saatis lapsele taskuraha ja kattis digiteenused

ning otsis lapsele voodi.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja vastu tuleb jätta rahuldamata.

4. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu

hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue

on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi

kehtivust ega õigusjõudu.

2 (4)

Hageja on esitanud kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr

084/2024/5518. Kohtule tõendina esitatud täitmisteatest nähtub, et täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 21.11.2018 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-18610 ja elatise võlg perioodi

01.08.2024–30.09.2024 eest on 584 eurot (dtl 99).

Harju Maakohtu 21.11.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-17-18610 rahuldati kostja hagi

osaliselt ja kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja igakuise elatise kostja ülalpidamiseks 270

eurot kuus alates 12.12.2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni (dtl 148 jj). Kohtuotsuses on

märgitud, et juhul kui PKS § 101 lõikes 1 sätestatud elatise miinimummäär tõuseb kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2 märgitud elatise summast kõrgemaks, siis vastab kostjale makstav elatis

PKS § 101 lõikes 1 sätestatud miinimummäärale, s.t poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast. PKS § 2172 lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud

kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega

kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et

alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292

eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus, et hagejal on kohustus alates 2022. aasta 1.

jaanuarist tasuda elatist 292 eurot kuus.

5. Hageja tugineb sellele, et ta täitis lapse ülalpidamiskohustust vahetult. Laps viibis

ajavahemikul 07.06.2024–22.06.2024 vanavanemate juures, 22.06.2024–20.08.2024 isa juures

ning 20.08.2024–23.08.2024 taas vanavanemate juures. Kogu nimetatud perioodi vältel ei

viibinud laps ema juures ega olnud ema ülalpidamisel. Hageja kattis suvekuudel kostja

sidekulud ja kulud eluasemele, toidule, transpordile, riietele ning hügieenitarvete.

PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 101 lg

6 sätestab, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni

viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga

koos veedetava ajaga.

Hageja esitas kohtule tõendina väljavõtted teostatud elatise maksetest (dtl 82 jj). Väljavõtetest

nähtub, et hageja tegi makseid järgmiselt:

-

29.12.2023 290 eurot;

-

01.02.2024 290 eurot;

-

29.02.2024 290 eurot;

-

28.03.2024 290 eurot;

-

30.04.2024 290 eurot;

-

31.05.2024 290 eurot;

-

01.07.2024 290 eurot;

-

30.08.2024 300 eurot.

Hageja selgitas hagis, et poolte varasema maksepraktika järgi tasus ta elatise kas jooksva kuu

lõpus või vahetult järgmise kuu alguses. Seega saab lugeda hageja maksepraktika järgi, et

hageja teostas makseid järgmiste kuude katteks:

-

29.12.2023 – 2023. aasta detsembri eest;

-

01.02.2024 – 2024. aasta jaanuari eest;

-

29.02.2024 – 2024. aasta veebruari eest;

3 (4)

-

28.03.2024 – 2024. aasta märtsi eest;

-

30.04.2024 – 2024. aasta aprilli eest;

-

31.05.2024 – 2024. aasta mai eest;

-

01.07.2024 – 2024. aasta juuni eest;

-

30.08.2024 – 2024. aasta juuli eest.

Kostja esitas täitmisavalduse kohtutäiturile 05.09.2024. Selleks ajaks olid kostjal tasumata

2024. aasta augusti- ja septembrikuu elatise maksed. Eeltoodut arvestades tuvastab kohus, et

hageja jättis tasumata elatise maksed 2024. aasta augustikuu eest 292 eurot ja septembrikuu

eest 292 eurot. Hageja väidab, et ta ei pidanud 2024. aasta juuli- ja augustikuu eest elatist

tasuma, sest hageja viibis tema juures. Hageja väitis, et 30.08.2024 tehtud makse oli ettemaks

2024. aasta septembrikuu eest.

Kohus märgib, et elatise tasumata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et laps viibib

lahuselava vanema juures suvekuudel pikema perioodi vältel. Elatise tasumata jätmiseks võib

anda aluse vanematevaheline kokkulepe. Elatise vähem tasumiseks võib anda aluse ka asjaolu,

et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva

kuus. Sel juhul vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos

veedetava ajaga. Kohus määras hagejale 20.11.2025 tähtaja teatamaks ja tõendamaks, kas

vanematel on kokkulepe, kui palju laps hageja juures ühes kuus viibib või on välja kujunenud

vastav elukorraldus. Samuti tuli hagejal välja tuua ja tõendada seda, mitu ööpäeva kuus on laps

hageja juures viibinud alates 01.03.2024 kuni käesoleva ajani (dtl 289). Hageja ei ole välja

toonud asjaolusid ega tõendanud, et vanematel oli kokkulepe selle kohta, et 2024. aasta juuni ja

augusti eest ei pidanud ta elatist tasuma. Samuti ei ole hageja välja toonud asjaolusid ega

tõendanud, mitu ööpäeva kuus keskmisel aasta jooksul kostja hageja juures viibib. Isegi, kui

arvestada seda, et laps viibis hageja juures ajavahemikul 07.06.2024–23.08.2024, siis jääb see

alla PKS § 101 lg 6 alampiiri (alla 7 ööpäeva kuus aasta jooksul). Eeltoodust tulenevalt

tuvastab kohus, et hageja rikkus ülalpidamiskohustust, kui jättis 2024. aasta augustikuu eest

tasumata elatise 292 eurot ja septembrikuu eest tasumata elatise 292 eurot. Seetõttu jätab kohus

hagiavalduse rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jättis hagi rahuldamata ja tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus jätab

menetlusosaliste menetluskulud hageja kanda.

Asjas ei ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata.

Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

7. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)