2-26-494/13 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-26-494

Tsiviilasi

L.T hagi Z.G vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2715,66 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.T (isikukood XXX), seadulik esindaja F.R (e-post

XXX)

Kostja: Z.G (isikukood XXX, elukoht XXX-i )

Asja lahendamise viis

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada L.T hagi Z.G vastu tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Z.G-lt L.T kasuks elatis tagasiulatuvalt alates 24.11.2025 kuni

07.01.2026 eest summas 440,28 eurot.

3. Välja mõista Z.G-lt L.T kasuks elatise alates 08.01.2026 kuni L.T täisealiseks

saamiseni (s.o 24.11.2043) summas 301,74 eurot (282 eurot 31 senti (baassumma) + 59

eurot 43 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse §

17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

4. Määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Z.G-l tuleb tasuda temalt L.T kasuks

välja mõistetud igakuine jooksev elatis iga kuu 10-ndaks kuupäevaks F.R-i

arvelduskontole nr xxx selgitusega: lapse elatis.

4. Jätta menetluskulud poolte enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

5. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a

EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a

EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete

tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „riigilõiv kaja esitamisel“.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

Asjaolud, menetluse käik

1. L.T esitas 08.01.2026 Pärnu Maakohtule hagi Z.G vastu elatise nõudes. Kohus jättis hagi

09.01.2026 käiguta ning hageja kõrvaldas hagis esinenud puudused 15.01.2026. Kohus võttis

hagi 20.01.2026 määrusega menetlusse.

2. Kostjale on hagi koos lisadega ja 20.01.2026 kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult allkirja

vastu 02.02.2026. Kohtu määratud tähtajaks (16.02.2026) kostja vastust hagile ei esitanud.

Kohtu seisukoht

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte

avalikult. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

4. Vastavalt perekonnaseaduse (edaspidi PKS) § 97 p-le 1 on alaealine laps õigustatud saama

ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise

astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülalpidamiskohustust ei mõjuta muudatused

hooldusõiguses. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust

elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse

kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise

ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist

lähtudes ja seejuures arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete

ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

1. jaanuaril 2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise

aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS §

101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma

2 (2)

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata.

PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema

käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval

põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes

elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

5. Hageja nõuab kostjalt elatist seadusega sätestatud miinimummääras ehk muutuvas suuruses.

Kohtu hinnangul ei pea lapse kulusid ja elatise suurust selles ulatuses eraldi põhjendama ega

tõendama.

6. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

7. Rahvastikuregistri andmetel on L.T F.R-i ja kostja Z.G ühine alaealine laps. Kuivõrd kostja

ei ole hagile vastanud, loeb kohus TsMS § 407 lg 1 alusel kostja poolt õigeks võetuks hageja

väited, et hageja ja kostja ei ela koos ning, et kostja ei ole hagejale ülalpidamist andnud alates

24.11.2025. Hageja kostjaga koos ei viibi ning käesolevalt ei ole tegemist mitme hagejaga ega

mitmikega, siis ei kuulu PKS § 101 lg 6 ja 7 kohaldamisele Seega määrab kohus elatise

kindlaks vastavalt PKS § 101 lg-tele 3-5.

8. Hageja palub kostjalt elatis välja mõista alates hagiavalduse esitamisest. Hagiavaldus esitati

kohtule 08.01.2026. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on L.T F.R-i esimene laps, seega

perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on tema lapsetoetus 80 eurot.

9. Alates hagi esitamisest kuni L.T täisealiseks saamiseni (s.o 24.11.2043) tuleb kostjal tasuda

hagejale elatist summas summas 301,74 eurot, mis kujuneb välja järgnevalt: 282 eurot 31 senti

(PKS § 101 lg 3) + 59 eurot 43 senti (PKS § 101 lg 4) - 40 eurot (50% lapsetoetusest), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026. a), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4

ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest

alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

10. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Hageja taotleb, et kostjalt mõistetaks välja tagasiulatuv elatis

ajavahemiku 24.11.2025 kuni 15.01.2026 eest. Kostja on lubanud, et hakkab hagejat toetama,

kuid ei ole seda teinud.

Elatisevõlgnevuse summa arvutamisel on lähtutud tagasiulatuva elatise nõudmise perioodil

kehtinud ühe kuu elatise miinimummäärast 301,74 eurot. Hageja arvestusel on elatisevõlgnevus

järgmine. November : 24 nov. sündis seega 301.74 ÷ 30 = 10.058 7päeva novembrist 7×10.058

= 70.406 ehk 70 eurot ja ümardatult 41 senti ( kui ümardada 6 suuremaks , võib ka olla 40

senti). Detsember : 301.74. Jaanuar : 15 päeva, jaanuaris on 31 päeva kokku ehk 301.74÷

31=~9.73 eurot päevas ehk 15× 9.73 = 145.95 eurot.

Tagasiulatuva elatise nõude arvestamisel on hageja võtnud ekslikult eelduseks, et tagasiulatuvat

elatist saab nõuda alates 24.11.2025 kuni 15.01.2026 ehk kuni kuupäevani, kui hageja

kõrvaldas hagis esinevad puudused. PKS § 108 tulenevalt saab elatist tagasiulatuvalt nõuda

3 (2)

kuni hagi esitamiseni. Hagi esitati kohtule 08.01.2026 ning seega on hagejal tagasiulatuva

elatise nõue perioodil 24.11.2025 kuni 07.01.2026. Seega tuleb kostjalt välja mõista elatis

tagasiulatuvalt alates 24.11.2025 kuni 07.01.2026 kokku summas 440,28 eurot: novembris 7

päeva eest (24.11-30.11.2025) päevamääraga 10,058 eurot (301,74 : 30) ehk 70,41 eurot,

detsembris 301,74 eurot ja jaanuaris 7 päeva eest (01.01-07.01.2026) päevamääraga 9,73 eurot

ehk 68,13 eurot.

11. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

12. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Hageja taotleb, et igakuine jooksev elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja

arvelduskontole.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

14. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reena Undrest

kohtunik

4 (2)