3-25-4504/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-4504

Haldusasi

Neutra

Capital

AS

kaebus

Tallinna

Linnaplaneerimise Ameti 19. novembri 2025. a

käskkirja nr T-11-4/25/92 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2025. a määrus

Menetlusosalised

Kaebaja – Neutra Capital AS,

esindajad v.adv Villy Lopman ja adv Elvi Tuisk

Vastustaja – Tallinna linn, esindaja Eva Vanamb

Kolmas isik – Elektrilevi OÜ,

esindaja Katri-Helena Siirak

Menetluse alus ringkonnakohtus

Neutra Capital AS määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Neutra Capital AS määruskaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu

18. detsembri 2025. a määruse haldusasjas nr 3-25-4504 resolutsiooni punkt 8

muutmata.

2. Jõustunud kohtumäärus avaldada tervikuna.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (HKMS § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) seadis 19.11.2025 käskkirjaga nr T-11-

4/25/92 Neutra Capital AS-le kuuluvale Tartu mnt 13 kinnistule (kt 78401:103:0690; pindala

2389 m2; sihtotstarve 100% ärimaa) Elektrilevi OÜ kasuks sundvalduse

elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks ja kasutamiseks talumiskohustuse kehtestamiseks.

Koormatava ala pindala on 158 m2 vastavalt käskkirja lisaks olevale plaanile. Sundvaldus on

tähtajatu ja sundvalduse tasu võrdub vahetu seadusjärgse talumiskohustuse eest makstava tasu

suurusega (käskkirja andmise ajal 0 eurot). Sundvalduse teostajal tuleb pärast

elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks ning kasutamiseks tehtud tööde lõpetamist oma kulul

taastada kinnistu endine seisund.

3-25-4504

Põhjenduste kohaselt on sundvalduse seadmine vajalik Tartu mnt 15 kinnistu

elektrivarustuseks ning trass on valitud lähtudes optimaalseimast tehnilis-majanduslikust

kalkulatsioonist ja arvestades olemasolevaid kommunikatsioone. Alal kehtib Tallinna

Linnavolikogu 30.05.2019 otsusega nr 96 kehtestatud detailplaneering (DP). Elektripaigaldise

rajamiseks

andis

Tallinna

Keskkonna- ja

Kommunaalamet

31.03.2025

projekteerimistingimused nr 2511802/00282 (PT) ning tööd teostatakse Stromtec OÜ töö nr

24-98 alusel. Elektripaigaldise talumiskohustuse kehtestamine on avalikes huvides, sest

Elektrilevi OÜ-le kui võrguettevõtjale tuleneb seadusest kohustus osutada võrguteenust ja

tarbija elektriga varustamine on avalik teenus. Trassilahendus on määratud kindlaks PT

menetluse käigus ja selle muutmine sundvalduse seadmise menetluses ei ole enam võimalik.

Elektrilevi OÜ selgitustel on Tartu mnt 15 liitumispunktiks kinnistupiir, sest Tartu mnt 13

kinnistul ei planeerita ehitust ja olemasolevaid kaableid ringi ei tõsteta ning transiitkaablit ei

ole võimalik viia läbi maa-aluse parkla. Tartu mnt 13 kinnistu omanik ei ole PT menetluses

oma arvamust ei avaldanud. Tartu mnt 13 kinnistul kulgeb trass murukividega kaetud alal,

mille taastamine on oluliselt odavam, kiiremini teostatav ja tehniliselt lihtsam, võrreldes

alternatiivse lahendusega, mis eeldab Gonsiori tn 10 ja 10a kinnistutel asfaldiala kaevamist ja

taastamist. Ümber alajaama kulgev trass oleks ka pikem, samuti ei ole tehniliselt võimalik

lahendus, kus kaablid läbiksid alajaama seina (puuduvad maakaablite väljaviigud ning nende

puurimine oleks keerukas ja eeldaks suuremahulist ajutist elektrikatkestust kesklinnas, samuti

võiks see põhjustada rikkeid). Elektrilevi OÜ on selgitanud, et uute kaablite rajamisega seoses

hüvitatakse parkimiskohad, mida ei saa tööde teostamise ajal kasutada. Parkimise ajutise

ümberkorraldamise ja sellega seotud korralduslike küsimustega tegeleb Elektrilevi OÜ poolt

volitatud töövõtja, kes võtab eelnevalt ühendust Tartu mnt 13 kinnistu omanikuga ning lepib

kokku parkimise korralduse ja hüvitise arvestamise detailid. Tartu mnt 13 kinnistu lähistel on

olemas ka alternatiivsed parklad, milles parkimine hüvitataks vastavalt kehtivale hinnakirjale.

Käskkirja õiguslikeks alusteks on kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (KAHOS)

§ 39 lg-d 1, 7 ja 8, § 40 lg-d 1 ja 5, asjaõigusseaduse (AÕS) § 1581 lg-d 1 ja 11,

ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 1 ja § 74, asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) §

155 lg-d 1–3, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 „Ehitise kaitsevööndi

ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded” § 10 lg

3.

2. Neutra Capital AS esitas Tallinna Halduskohtule 04.12.2025 kaebuse tühistada TLPA

19.11.2025 käskkiri nr T-11-4/25/92. Vaidlustatud käskkiri on vastuolus AÕS § 1581 lg-ga 1,

sest asjaomaste elektrimaakaabelliinide paigaldamine ei ole avalikes huvides. Kui tehnorajatis

on vajalik ainult ühe kinnistu või hoone omaniku huvides, siis ei ole see avalikes huvides (vt

Riigikohtu 13.04.2009 otsus nr 3-2-1-144-08, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 05.03.2024

otsus nr 2-23-8207, p 23). Avalikku huvi ei saa tuletada sellest, et Tartu mnt 15 kinnistule on

DP järgi kavandatud mitmed korterid. Käskkiri on õigusvastane ka sundvalduse tasu

määramata jätmise tõttu ning lahendatud ei ole kahju hüvitamise vajadust, mis toob kaasa

käskkirja tühistamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2025 otsus nr 3-23-957, p 21).

Alternatiivide ja sundvalduse seadmisega kaasnevate mõjude osas on käskkiri lisaks oluliste

kaalutlusvigadega. Sundvalduse seadmine välistaks kaebaja võimaluse ehitada DP-ga lubatud

ulatuses Tartu mnt 13 hoone maa-alust osa. PT väljastamisest ei saanud järeldada sundvalduse

seadmise vältimatut vajadust, kuna PT menetluses ei kaalutud sundvalduse seadmise

põhjendatust ja selle mõju kaebaja õigustele.

Esialgse õiguskaitse taotluses palus kaebaja peatada vaidlustatud käskkirja kehtivus kuni

haldusasja menetluse lõpuni. Kaebajale kuuluval Tartu mnt 13 kinnistul asub ärihoone, mille

ruume ja kinnistul olevaid parkimiskohti kaebaja välja üürib. Kuna tegu on vanema hoonega

2(7)

3-25-4504

(kasutuses alates 1983), siis ei ole selles hoones asuvad äripinnad Tallinna kinnisvaraturul

sama konkurentsivõimelised nagu uuemates ärihoonetes. Seetõttu on uute üürnike leidmine

kaebaja jaoks aeganõudev ja keeruline. Kaebaja on suutnud leida hoonesse üürnikke tänu

sellele, et saab neile pakkuda südalinna büroopindu koos parkimisega. Kui üürnikel kaob

parkimisvõimalus ehitamise ajaks, siis tekib neil võimalus üürileping olulise rikkumise tõttu

üles öelda (halvimal juhul kogu hoone ulatuses). Elektrilevi OÜ on paljasõnaliselt lubanud

tagada üürnikele ehituse ajaks parkimisvõimaluse ja kanda sellega seotud kulud, kuid ei ole

selgitanud, kus ja kuidas ta seda teeb. Parkimisvõimaluse jätkumise tagamise kohustust ei ole

käskkirjas tingimusena ette nähtud. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseta esineb oht, et

Elektrilevi OÜ alustab ehitustöödega juba kohtumenetluse ajal (ehitusprojekt ongi esitatud

vastustajale kooskõlastamiseks) ning sel juhul jäävad kaebaja üürnikud parkimiskohtadest

ilma ja ütlevad tõenäoliselt üürilepingud sel põhjusel üles. Ka avalik huvi ei takista esialgse

õiguskaitse kohaldamist, sest sundvaldust ei ole seatud avalikes huvides ja Tartu mnt 15

kinnistu on hoonestamata. Eluliselt ei ole usutav, et kavandatav hoone valmiks enne

kohtuvaidluse lõppu. Seetõttu ei teki ka tulevastel omanikel elektripaigaldise järele vajadust

veel mitu aastat. Kohtupraktikas on sarnases asjas peatatud maakaabelliini paigaldamiseks

seatud sundvalduse seadmise otsuse kehtivus kohtumenetluse ajaks, leides, et kaabli

paigaldamisega kaasnevad kaebajate jaoks pöördumatud negatiivsed tagajärjed pinnasetööde

tõttu (Tartu Ringkonnakohtu 04.02.2021 määrus nr 3-20-2291, p 8).

3. Elektrilevi OÜ palus 11.12.2025 seisukohas jätta taotlus rahuldamata. Kaebajal ei ole

ülekaalukat esialgse õiguskaitse vajadust. Ehitusprojekt on esitatud kooskõlastamiseks

Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kaebaja väidetud riski realiseerumine ei ole

tõendatud, sest esitatud ei ole ühtegi tõendit selle kohta, millised üürnikud Tartu mnt 13

kinnistul sõidukeid pargivad, kui palju ja/või kui tihti on üürnike sõidukid kinnistul pargitud,

millised tingimused on üürilepingutes parkimiskohtade osas kokku lepitud ning millistel

juhtudel võivad üürnikud üürilepingu üles öelda. Elektrilevi OÜ on lubanud hüvitada

parkimiskohtade ajutise kadumise, kuid sellega seonduvad asjaolud saavad selguda alles

ehitustööde käigus sõltuvalt sellest, kui kaua ehitustööd kestavad ja kui mitme sõiduki

parkimine tuleb ümber korraldada ning milliseks kujuneb selle hind. Elektrilevi OÜ-l ei ole

otstarbekas ega põhjendatud rajada elektripaigaldist ajal, mil selleks vajaliku sundvalduse

seadmise osas on kohtuvaidlus pooleli.

4. Neutra Capital AS esitas halduskohtule 12.12.2025 üürilepingud ja seotud dokumendid.

Üürilepingute oluliseks osaks on parkimiskohtade olemasolu. Kaebaja on üürilepingute alusel

kohustatud tagama kokku 18 parkimiskohta. Kuna Elektrilevi OÜ ei plaani ehitustöid alustada

kohtumenetluse ajal, siis ei riivaks esialgse õiguskaitse kohaldamine tema õigusi

ülemääraselt.

5. Tallinna linn palus 12.12.2025 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotlus

rahuldamata. Kaebus on perspektiivitu, sest väited sundvalduse seadmiseks avaliku huvi

puudumisest ei ole põhjendatud. Avalik huvi katab ka üksiku kinnistu, kui selle omanik

taotleb võrguettevõtjalt elektrituruseaduse (ELTS) §-s 65 sätestatud teenust. Sundvalduse tasu

on käskkirjas määratud. Sundvalduse seadmisega tekkiva kahju hüvitamise osas on käskkirjas

selgitatud sundvalduse teostaja kohustust oma kulul taastada pärast tööde teostamist kinnistu

seisund. Parkimiskohtade ajutise kadumise eest makstavat hüvitist ei saanud käskkirjas

kindlaks määrata, sest võimaliku kahju suurus ei ole teada ning kaebaja ei ole seda ka kuidagi

tõendanud. Kui kaebaja leidis, et PT-ga kindlaks määratud elektripaigaldise asukoht rikub

tema õigust DP-d osaliselt ellu viia, pidanuks ta esitama sellekohased vastuväited PT

menetluses, kuid kaebaja seda ei teinud.

3(7)

3-25-4504

6. Tallinna Halduskohus

võttis

18.12.2025 määrusega

kaebuse menetlusse

(resolutsiooni p 1), kaasas kolmanda isikuna Elektrilevi OÜ (resolutsiooni p 5), kuulutas

menetluse kinniseks Neutra Capital AS 12.12.2025 menetlusdokumendi lisade 1–15 osas ja

piiras selles osas teiste menetlusosaliste õigust toimikuga tutvuda (resolutsiooni p 7) ning

jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 8).

Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus, kuna tema viidatud tagajärjed ei saa kaasneda

vahetult sundvalduse seadmisega. Kuigi sundvalduse seadmine loob õigusliku aluse kaebaja

omandiõiguse riiveks, ei tähenda see, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel kaasneksid

talle igal juhul kahjulikud tagajärjed või muutuks kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega

oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kohus arvestab kolmanda isiku selgitust, et ta ei pea

ehitustöödega kohtumenetluse ajal alustamist otstarbekaks ega mõistlikuks. Seetõttu on

vähetõenäoline, et elektripaigaldisega seotud ehitustööd algaksid juba kohtumenetluse kestel.

Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei õigusta ka ehitustöödega kohtumenetluse ajal alustamise

võimalus, sest PT p 13 järgi tuleb ehitusprojekt koos vajalike arvamuste/kooskõlastusega

esitada kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile. Kohtule esitatud

kirjavahetusest nähtuvalt edastati 06.10.2025 taotlejale märkused ehitusprojekti

korrigeerimiseks ja 24.11.2025 seisuga ei olnud ehitusprojekt veel kooskõlastatud. Kaebaja

on palunud ennast vastavasse menetlusse kaasata ja pole alust eeldada, et Tallinna linna

vastavad ametid ei hoiaks kaebajat menetluse käiguga kursis. Käskkirja p 1.8 kohustab samuti

sundvalduse teostajat teavitama kaebajat tehnovõrkude plaanilistest ehitus-, hooldus- ja

remonttöödest ette vähemalt viis päeva enne tööde alustamist. Seega puudub reaalne oht, et

ehitustööde algus jääks kaebajale tähelepanuta ning tema õigused kaitseta. Ainuüksi

haldustegevuse vaidlustamisega kaasneda võiv koormus ja kulude kandmise risk ei ole

käsitatavad esialgse õiguskaitse vajadusele osutavate kahjulike tagajärgedena.

Elektrimaakaabelliinide paigaldamiseks tehtavad tööd ei ole sellised, mille puhul oleks endise

olukorra taastamine ülemäära keerukas. Haldusasi nr 3-20-2291 ei ole praegusega võrreldav,

kuna seal oli eesmärk vältida põllumaa kahjustumist. Kohus ei kahtle, et kaebaja on huvitatud

sellest, et üürilepingud jätkuksid, ning kaevetööde ajaks tuleb parkimine ümber korraldada.

See ei tähendada siiski, et tööde ajaks jääksid Tartu mnt 13 ärihoone üürnikud

parkimiskohtadest üldse ilma. Elektrilevi OÜ on lubanud hüvitada tööde tegemise ajal lähedal

asuvates parklates parkimisega seotud kulud. Seda arvestades ei ole reaalne, et kaebajaga

sõlmitud üürilepingud võidaks üles öelda. Seda, kas kaebajale tekkida võivate kulude

hüvitamine on vaidlustatud käskkirjas õiguspäraselt reguleeritud, hindab kohus sisulise

menetluse käigus. Kuigi kaebuse edulootused ei ole esialgsel hinnangul väga suured, ei ole

kaebus ka ilmselgelt perspektiivitu. Kuivõrd kaebajal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, siis

ei pea kohus hindama avalikku huvi või riivet kolmandate isikute õigustele.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. Neutra Capital AS palub 02.01.2026 määruskaebuses tühistada halduskohtu määruse

resolutsiooni p 8 ja rahuldada tema esialgse õiguskaitse taotlus. Kaebaja jääb oma

seisukohtade juurde. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb ka juhul, kui kahjuliku tagajärje

saabumine ei ole kindel. Kolmanda isiku väide, et ehitustöid ei alustata kohtumenetluse ajal,

ei ole õiguslikult siduv ja ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Olukorras, kus Tartu mnt 15

kinnistule elamu- ja ärihoone ehitamiseks on väljastatud 21.06.2024 ehitusluba

2412271/04238 ning 17.12.2024 teavitatud ehitamise alustamisest, ei saa välistada, et Tartu

mnt 15 kinnistu omanik soovib juba ehitustööde käigus ühineda elektrivõrguga. See eeldaks

elektripaigaldise väljaehitamist. Kohus ei saa samaaegselt väita, et kohtumenetluse ajal

ehitustöödega alustamine oleks ebaotstarbekas ja ehitustööde järgselt ei oleks endise olukorra

4(7)

3-25-4504

taastamine keeruline. Ehitustöödega alustamisest teada saamise osas tuleb arvestada, et

elektrimaakaabelliinide paigaldamine ei eelda ehitusloa ega ehitusteatise andmist. Kaebajat ei

ole ehitusprojekti kooskõlastamise menetlusse kaasatud. Ehitusprojekt esitati

kooskõlastamiseks juba 22.08.2025, kuid kaebaja sai sellest teada alles 24.11.2025. Seega ei

saa eeldada, et kaebajat hoitakse menetlusega kursis. Kooskõlastamise menetlus viitab, et

ehitustöödega alustamise oht on reaalne. Viiepäevane etteteatamistähtaeg on liiga lühike, et

kaebaja jõuaks adekvaatselt reageerida (s.o esitada esialgse õiguskaitse taotluse). Kui

üürnikud peaksid parkimiskohtade ajutise puudumise tõttu üürilepingud üles ütlema, siis

oleks see kaebaja jaoks pöördumatu tagajärg. Kui elektripaigaldise rajamine osutub aga

hiljem õigusvastaseks ning kolmandal isikul tuleks asuda seda kõrvaldama, siis tähendaks see

veelkord parkimisvõimaluse piiramist. Täitmiseks on kohustuslik üksnes haldusakti

resolutiivosa ning vaidlustatud käskkiri ei näe praegu ette kohustust tagada kaebajale

ehitustööde ajaks ajutised parkimiskohad. Seega ei ole kolmandal isikul ka

hüvitamiskohustust.

8. Elektrilevi OÜ palub 20.01.2026 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu seisukohtadega. Tartu mnt 15 kinnistu omanik saab ehitustööde ajaks

vajadusel tellida ka ajutise võrguühenduse. Seega ei tähenda Tartu mnt 15 hoone ehitamisega

alustamine tingimata, et juba sel ajal tuleks lahendada alaline võrguühendus. Kaebaja väide

üürilepingute ülesütlemise ohust ei ole tõendatud, vaid põhineb subjektiivsel arvamusel.

Asjaolu, et parkimise ümberkorraldamise ja hüvitamise kohustus ei sisaldu vaidlustatud

käskkirja resolutsioonis, ei tähenda, et kolmas isik ei oleks valmis neid kohustusi täitma.

Kaebaja ei ole välja toonud, miks peaks kolmas isik enda lubatust keelduma. Tõendamata on

ka juba paigaldatud elektripaigaldise hilisema väljakaevamise ja sellega seonduvalt

parkimisvõimaluse teistkordse kadumise oht.

9. Tallinna linn palub 23.01.2026 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata, jäädes

oma varasemate seisukohtade juurde ja nõustudes ka kolmanda isiku vastuväidetega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

11. HKMS § 249 lg-st 1 tulenevalt on esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud siis,

kui kaebajat ähvardab tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga

on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille vältimiseks esialgse õiguskaitse taotlus

on esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised ning seotud kaebuse nõuete ja

eesmärkidega (vt HKMS § 251 lg 1). Halduskohus jättis taotluse rahuldamata, sest kohtu

hinnangul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus.

12. Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud eeskätt asjaoluga, et

kavandatavate elektrimaakaabelliinide paigaldamise ajal ei oleks Tartu mnt 13 kinnisasjal

paikneva ärihoone üürnikel võimalik kasutada kinnistul asuvaid parkimiskohti, mis võiks

tõenäoliselt tuua kaasa üürilepingute ülesütlemise, kusjuures uute üürnike leidmine oleks

kaebaja jaoks raskendatud. Seega seondub kaebaja väidetud esialgse õiguskaitse vajadus

elektripaigaldise ehitustöödega, mitte vahetult sundvalduse seadmisega. Ringkonnakohtu

hinnangul ei välista see asjaolu siiski praeguses haldusasjas esialgse õiguskaitse kohaldamist,

sest kavandatava 0,4 kV elektrikaabli paigaldamine ei eeldaks EhS lisa 1 kohaselt ehitusloa

saamist ega ehitusteatise esitamist ning kuigi PT p-i 13 järgi tuleb elektripaigaldise

ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, ei

tähenda see, et kaebaja peaks oma õiguste kaitseks eraldi vaidlustama ehitusprojektile

võimalikult antavat kooskõlastust. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista iseenesest ka

5(7)

3-25-4504

kolmanda isiku lubadus mitte alustada ehitustöödega praeguse haldusasja menetluse ajal, sest

selline lubadus ei ole õiguslikult siduv.

13. Eelnevale vaatamata puudub kaebajal ülekaalukas esialgse õiguskaitse vajadus. Kolmas

isik on kaebajale saadetud 15.11.2024 e-kirjas (dtl 800) ning ka 21.01.2026 vastuses

kaebusele (p-d 31–32) selgitanud, et maakaabelliinide paigaldamiseks vajalikud tööd kaebaja

kinnistul kestaksid ca 2–3 päeva. Trassi pikkust (ca 70 m – dtl 788) ja kavandatud tööde sisu

arvestades on see hinnang ebausutav. Seevastu ei saa pidada eluliselt usutavaks, et Tartu mnt

13 ärihoone üürnikud võiksid asuda kaebajaga sõlmitud üürilepinguid üles ütlema pelgalt

selle tõttu, et neil ei ole 2–3 päeva vältel võimalik kinnistul parkida. See ei pruugi olla

täielikult välistatud (vt ka võlaõigusseaduse § 314 lg 2), kuid pigem on tõenäolisem, et kui

ettenähtud parkimisvõimalust lühiajaliselt ei tagata, siis esitavad üürnikud kaebajale nõuded

hüvitada sõidukite parkimine Tartu mnt 13 kinnistu lähistel asuvates tasulistes parklates või

avalikel parkimiskohtadel. Tartu mnt 13 kinnistust ca 300 m raadiuses oleks kaebaja üürnikel

võimalik valida mitmete tasuliste parklate vahel. Ehkki vaidlustatud käskkirjas ei ole

lahendatud Tartu mnt 13 kinnistul asuvate parkimiskohtade kasutamise lühiajalise võimatuse

kompenseerimise küsimust, ei tähenda see, et kaebajal puuduks võimalus nõuda kolmandalt

isikult mõistlikku hüvitist. Hüvitise nõudmise õigus ei sõltu seejuures kolmanda isiku

lubadustest, vaid tuleneb eraõiguses kahju hüvitamist ette nägevatest normidest (nt AÕS §

158 lg 4). Pidades silmas, et vaidlustatud käskkirja p 1.8 kohaselt tuleb sundvalduse teostajal

plaanilistest ehitustöödest teavitada kinnisasja omanikku ette vähemalt viis päeva enne tööde

alustamist, siis jääb kaebajale piisav aeg, et korraldada oma kinnistul parkivate sõidukite

ajutine suunamine mõnda teise parklasse (kas koostöös Elektrilevi OÜ või tema volitatud

töövõtjaga või iseseisvalt) ning teavitada sellest Tartu mnt 13 ärihoone üürnikke.

14. Eeltoodust lähtudes on kaebaja esialgse õiguskaitse vajadus madal. Kaebust ei saa

pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuid selle eduväljavaated ei ole ülemäära suured. AÕS §

1581 lg 11 kohaselt on tehnovõrk või -rajatis ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu

osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb mh ELTS § 65 lg-s 1

sätestatud kohustus. Praegu on need tingimused täidetud. AÕS § 1581 lg-st 2 tulenevalt ei

oleks kaebajal AÕS § 1581 lg-s 1 sätestatud talumiskohustust juhul, kui tehnovõrgust või -

rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi

tehnovõrgu või -rajatise või tehnovõrguga liitumise vastu ning on olemas võimalus ehitada

tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse

olukorda. Seda tuleb põhjalikumalt hinnata asja sisulisel läbivaatamisel. Vaidlustatud

käskkirjast saab siiski järeldada, et enne kaebaja kinnistu sundvaldusega koormamist on

kaalutud erinevaid lahendusi nii majandusliku otstarbekuse ja tehnilise teostatavuse kui ka

ümberkaudsetele isikutele avaldatava mõju aspektist. Sundvalduse seadmisele eelnevalt on

samalaadne kaalumine toimunud PT menetluses. Vaidlustatud käskkiri ei ole esmapilgul

ilmsete kaalutlusvigadega. Tegemist ei ole ka olukorraga, kus sundvalduse seadmisel oleks

kaebaja kahju hüvitamise nõue jäetud rahuldamata või lahendamata. KAHOS § 39 lg-s 6 on

peetud silmas sellist kahju, mis tekib vahetult sundvalduse seadmise tõttu, mitte

sundvaldusega koormatud kinnisasjal hiljem toimuvate ehitustöödega. Vaidlustatud käskkirja

p-s 1.7 on seejuures nähtud ette, et sundvalduse teostaja peab pärast ehitustööde lõpetamist

oma kulul taastama kinnistu endise seisundi. Sundvalduse tasu ei ole jäetud käskkirjas

määramata (p 1.5), vaid sundvalduse tasuks on määratud KAHOS § 40 lg-st 5, AÕSRS §-st

155 ja AÕSRS lisast 1 tulenevalt 0 eurot. Kui kaebaja leidis, et kavandatava elektripaigaldise

asukoht rikub tema õigust kehtivat DP-d ellu viia, tulnuks sellekohased vastuväited esitada

DP-d täpsustava PT menetluses.

6(7)

3-25-4504

15. Kuigi kolmas isik ei kavatase väidetavalt kohtumenetluse ajal ehitustöödega alustada, ei

anna see iseseisvalt alust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Vaidlustatud käskkirja

kehtivuse peatamine tooks õiguslikult kaasa olukorra, kus Tartu mnt 13 kinnistule ei ole üldse

sundvaldust seatud ning seetõttu ei pruugiks olla tagatud kinnistu praeguse faktilise olukorra

säilimine. See võiks muuta kavandatava elektripaigaldise hilisema ehitamise raskendatuks

juhul, kui kaebus peaks jääma rahuldamata. Kui kolmas isik peaks siiski juba kohtumenetluse

ajal ehitustöödega alustama, on kaebajal võimalik taotleda esialgse õiguskaitse kohaldamist

uuesti.

16. Eelneva põhjal jääb Neutra Capital AS määruskaebus rahuldamata ning Tallinna

Halduskohtu 18.12.2025 määruse resolutsiooni p 8 muutmata.

17. Kuna määrus ei sisalda juurdepääsupiiranguga teavet ega ühegi isiku eraelulisi või muid

tundlikke andmeid, siis tuleb määrus pärast selle jõustumist HKMS § 175 lg 1 alusel avaldada

tervikuna.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)