2-25-122542/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-122542

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi V.M vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

167,55 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välismaa registrikood 559310-

4697; aadress Box 3182 106 63, Stockholm, Rootsi)

Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (OÜ GS Core;

e-post XXX , XXX)

Kostja V.M (isikukood XXX; aadress XXX, XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt V.M-ilt (V.M) hageja Rediem Capital AB kasuks põhivõlg 152,11

eurot, sealhulgas sissenõutavaks muutunud põhivõlg 25,35 eurot ja tulevikus

sissenõutavaks muutuv põhivõlg 126,76 eurot, mõistes tulevikus sissenõutavaks muutuva

põhivõla välja alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt:

Kuupäev

Põhiosa

10.12.202

5,52 €

10.01.202

5,52 €

10.02.202

5,52 €

10.03.202

5,52 €

10.04.202

5,52 €

10.05.202

5,52 €

10.06.202

5,52 €

10.07.202

5,52 €

10.08.202

5,52 €

10.09.202

5,52 €

10.10.202

5,52 €

10.11.202

5,52 €

10.12.202

5,52 €

10.01.202

5,52 €

10.02.202

5,52 €

10.03.202

5,52 €

10.04.202

5,52 €

10.05.202

5,52 €

10.06.202

5,52 €

10.07.202

5,52 €

10.08.202

5,52 €

10.09.202

5,52 €

10.10.202

5,32 €

3. Välja mõista kostjalt V.M-ilt hageja Rediem Capital AB kasuks viivised alates 22.11.2025

põhinõudelt 25,35 eurolt kuni selle kohase tasumiseni ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast päevast

kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid

kokku koos sissenõutavaks muutunud viivistega mitte rohkem kui põhinõude ulatuses (s.o

152,11 eurot).

4. Jaotada menetluskulud ning jätta need kostja kanda.

5. Rahuldada hageja Rediem Capital AB menetluskulude taotlus osaliselt.

6. Mõista kostjalt V.M-ilt hageja Rediem Capital AB kasuks hageja kantud menetluskulud

summas 220 eurot.

7. Välja mõista kostjalt V.M-ilt hageja Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskuludelt

(220 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

2(5)

menetluskulude rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle

täitmiseni.

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamatult täidetav.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul.

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis

takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja

esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda

Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr

EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 LHV Pank või nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja

number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

1. Hageja Rediem Capital AB esitas 21.11.2025 V.M-i vastu hagi võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab

kostjalt TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu ja V.M-i vahel 25.10.2022 sõlmitud

järelmaksulepingust nr 12905093. Hageja on hagis leidnud, et krediidiandja ei ole tõendanud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning sellest tulenevalt esitas kohtule koheselt nõude

ümberarvestuse tulenevalt võlaõigusseaduse §-st 4034 lg 7. Vastavalt nõude ümberarvestusele

nõuab hageja kostjalt põhivõlga summas 25,23 eurot. Kõik järgnevad maksed alates 10.12.2025

maksest (23 makset), kogusummas 126,76 eurot (22 x 5,52 + 5,32), muutuvad sissenõutavaks

tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, uues maksegraafikus ridadel 38 – 60

märgitud summades ja tähtpäevadel. Hageja palub need summad välja mõista alates

maksetähtpäeva möödumisest või sissenõutavaks muutumisest. TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

kaudu loovutas nõude 06.09.2024 hagejale.

2. Kohtu hinnangul on põhjendatud rahuldada käesolevas vaidlus hageja alternatiivne nõue kostja

vastu. Kostja sai laenuna 331 eurot, tasutud on 178,89 eurot, mis on arvestatud põhiosa katteks.

3(5)

Põhiosa võlgnevus on 331 – 178,89 = 152,11 eurot, sellest osa on sissenõutav ja osa muutub

sissenõutavaks tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Kostja võlgneb

sissenõutavana 10.07.2025 – 10.11.2025 maksete tasumata põhiosa 25,35 eurot (3,27 + 4 x 5,52).

Tulevikus, seejuures vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal, muutub sissenõutavaks põhivõlg

126,76 eurot (22 x 5,52 + 5,32) vastavalt uues maksegraafiks sätestatud maksetähtpäevade

möödumisele maksegraafikus märgitud põhiosa summades. Hageja palub tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla summad välja mõista alates maksetähtpäevale järgnevast päevast, st nende

sissenõutavaks muutumisest.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning

tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni

kohustuse täitmiseni.

3. Hageja on kohtule esitanud tõenditena:

-

järelmaksuleping 12905093 (dtl 61-68);

-

hinnakiri (dtl 69);

-

laenu väljamakse maksekorraldus (dtl 70);

-

uus maksegraafik (dtl 71-72);

-

loovutamise kinnitus (dtl 73-74);

-

volikiri GS Core 2026 aastaks (dtl 113-114);

-

22.01.2026 lepingu ülesütlemine (dtl 115-116).

4. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 26.01.2026 määrusega. Kostjale on hagimaterjalid ja

menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud KÄPO-s 31.01.2026.

Kohus kohustas kostjat hagile vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest arvates.

Kohus juhtis 26.01.2026 menetlusse võtmise määruses kostja tähelepanu ka sellele, et kohtul on

õigus teha hagile vastamata jätmise korral tagaseljaotsus. Kostja vastust hagile ei esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

6. TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb menetluskulud tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kuivõrd kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda, puudub vajadus nende suurus rahaliselt

kindlaks määrata. Vajalik ja põhjendatud on hageja riigilõivu kulu 100 eurot. Kohtu hinnangul on

hageja õigusabikulud põhjendatud osaliselt, summas 100 eurot, mis on tavapärases võlanõude asjas

sisuliselt standardhagi esitamisel kohtu hinnangul piisavaks tasuks. Seejuures viitab kohus, et

varasemas kohtupraktikas on tüüphagide puhul peetud põhjendatuks õigusabikuluks ka 50 eurot.

(Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2021 määruse tsiviilasjas nr 2-20-123611). Põhjendatud on ka

maksekäsukiirmenetluse kulud summas 20 eurot.

4(5)

Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 220

eurot (100+100+20).

8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

5(5)