1-25-4034/56 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-25-4034

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. veebruar 2026, Tallinn

Kriminaalasja number

1-25-4034

Kohtukoosseis

Kohtunik Margit Roots-Dervishi

Rahvakohtunikud Heidi Lavin ja Anneli Ritsing

Kohtuistungi sekretär

Maarit Maria Kopso

Tõlk

Irina Demnjanovskaja, Eevi Pant

Kriminaalasi

Igor Siyanovichi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

113 lg 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

Lauri Jõgi

Süüdistatav

Igor Siyanovich

isikukood: 35903250308; asukoht: viibib vahi all

Tallinna Vanglas; elukoht vabaduses: xxx; Vene

Föderatsiooni kodakondsus; xxxharidus; emakeel: vene

keel; ei tööta (pensionär); kehtivad kriminaalkaristused

puuduvad

Tõkend

Vahistamine (KrMS § 217 alusel kahtlustatavana kinni

peetud 15. aprillil 2025 ja vahistatud Harju Maakohtu

17. aprilli 2025 määrusega kaheks kuuks, s.o kuni 15.

juunini 2025; Harju Maakohtu 12. juuni 2025 määrusega

pikendatud vahi all pidamise tähtaega kahe kuu võrra,

s.o kuni 15. augustini 2025).

Kaitsja

Sven Sillar (määratud korras)

MAAKOHUS OTSUSAS

1. Tunnistada Igor Siyanovich süüdi KarS § 113 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks

9 aastat vangistust.

1-25-4034

2. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda

karistuse kandmise alguseks 15. aprill 2025.

3. Igor Siyanovichi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse

jõustumisel.

4. Rahuldada kannatanu A.S tsiviilhagi osaliselt ja mõista Igor Siyanovichilt välja:



A.S kasuks 5000 eurot mittevaralise kahju hüvitamise nõude katteks;



A.S kasuks 1365,10 eurot varalise kahju hüvitamise nõude katteks.

5. Musta värvi käepidemega nuga konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui kuriteo

toimepanemise vahend ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist.

6. Asitõendid:



esmase sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud parema jala sokk

surnukeha jalast, vasaku jala sokk surnukeha jalast, T-särk surnukeha seljast,

verejälgedega vaip korteri esiku põrandalt, 0,568-liitrine plekkpurk Alexander

köögilaua pealt, 2-liitrine plastpudel ROCK söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine

plekkpurk Carlsberg söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine klaaspudel LAUA VIIN

köögi põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt, 0,5-liitrine

plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt ja veremäärdumisega saunalina

magamistoa põrandalt vereloigust – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist;



esmase ja täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid

vatitikkudel ning laiba vaatluse käigus võetud DNA võrdlusproov, kaapeproovid

ja puuteproovid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist;



tumedat värvi plastikust kast – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX

korteriühistule pärast kohtuotsuse jõustumist;



X.Ji isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud triibuline kampsun, jalatsid,

sokid ja teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X.Jile pärast

kohtuotsuse jõustumist;



Igor Siyanovichi isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud sinist värvi

teksatagi, halli värvi vabaajajalatsid, lillat värvi triiksärk ja sinist värvi

teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast

kohtuotsuse jõustumist;



A.Slt, M.Olt, J.Ilt, X.Jilt võrdlusmaterjalina võetud süljeproovid ja biomeetria

võtmise vormid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse

jõustumist;



Igor Siyanovichi elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud jope ja

mobiiltelefon Samsung ning Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station

Wagon reg.nr. XXX läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud punast värvi

1-25-4034

käepidemega nuga musta värvi noatupes ning Pirita jõeorust leitud ja ära võetud

teksapüksid –KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast

kohtuotsuse jõustumist;



J.I mobiiltelefoni Apple iPhone 18 Plus andmete koopiafailid, raportfail,

andmestik ja jäädvustatud fotod, X mobiiltelefoni nutitelefoni Xiaomi Redmi

Note 12 Pro ja tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab S6 Lite andmete koopiafailid,

raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod ning Igor Siyanovichi

nutitelefoni Samsung Galaxy A52 ja sülearvuti MSI Notebook andmete

koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja jäädvustatud fotod – kustutada pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Menetluskulud

7. Mõista Igor Siyanovichilt menetluskuludena riigi kasuks välja esimese astme kuriteos

süüdimõistmisega kaasnev sundraha 2215 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi

teostamise kulu 1295,37 eurot, DNA ekspertiiside teostamise kulu 5180 eurot,

jäljeekspertiisi teostamise kulu 502 eurot, s.o kokku 9192,37 eurot.

8. Menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas

kuus vähemalt 766 eurot ning viimase kuu osamakse suurus on 766,37 eurot.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning

makse tegemisel märkida viitenumber

99926700003463

. Viitenumbri märkimine

maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata,

hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses

täitemenetluses.

9. Jätta riigi kanda kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi teostamise

kulu 3078 eurot, Lukuabi Grupp OÜ arve 90 eurot, määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses osalemise eest 1810,67 eurot ja kohtumenetluse osalemise eest

1464,44 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumenetluse pooled võivad kohtuotsuse peale esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest (KrMS

§ 318 lg 1, § 319 lg 2). Kinnipidamisasutuses viibiv süüdistatav või tema kaitsja võivad

esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest

(KrMS § 319 lg 2, 3). Kui süüdistatavale on kohtuotsus KrMS § 10 lg 5 alusel tõlgitud, siis

kohtuotsuse peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest

arvates (KrMS § 10 lg 10).

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi

KrMS 15. peatüki kohaselt. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju

Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav

1-25-4034

kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav (KrMS § 189 lg 3).

SÜÜDISTUS

Igor Siyanovichi süüdistatakse selles, et tema lõi tahtlikult 14.04.2025 enne kella 09:18 XXX,

Tallinna asuva korteri uksel ja esikus vähemalt kuus korda terariistaga Xt kaela, õla ja turja

piirkonda. Noalöögiga kaela piirkonda tekitas Igor Siyanovich Xle tahtlikult neelu ulatuva

torke-lõikehaava kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega

välimisest ja sisemisest verejooksust, vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda

südamepuudulikkusega. Nimetatud tervisekahjustuse tagajärjena saabus sündmuskohal X

surm.

Samuti põhjustas Igor Siynaovich eelkirjeldatud tegevusega tahtlikult Xle mitte-eluohtlikud

tervisekahjustused kokku viis torke-lõikehaava kaelal, lõuatsil ja seljal vasakul poolel. X

kukkus Igor Siyanovichi poolt noaga korduvalt löömise tagajärjel, mille tulemusena tekkisid

talle elupuhuselt tömbi trauma tagajärjel mitte-eluohtlik tervisekahjustus pea kinnine tömp

trauma, mis koosnes verevalumist kõõlustanul vasakul pool oimu-kiirupiirkonnas ning paremal

oimul ja otsmikul vastassuunas paiknevatest ämblikvõrkkestaalustest verevalumitest.

Oma tahtliku tegevusega pani Igor Siyanovichi toime teise isiku tahtliku tapmise s.o

KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

1. Esmalt hindab kohus Igor Siyanovichile KarS § 113 lg 1 järgi esitatud süüdistuse

põhjendatust ja annab sellele õigusliku hinnangu (I) ning põhjendab kohus mõistetavat

karistust (II). Seejärel võtab kohus seisukoha tsiviilhagi osas (III). Pärast seda lahendab kohus

menetluskuludega seotud taotlused (IV) ja muud kohtuotsuse tegemisel tõusetunud küsimused

(V).

(I)

Teo tõendatus ja õiguslik hinnang

2. Kohtul hinnangul leidis süüdistuses välja toodud tegu aset. Süüdistuse aluseks olev

sündmus toimus Tallinnas XXX, Tallinnas 14. aprillil 2025 enne kella 09:18. Kogutud

tõendite pinnalt on tuvastatav, et Igor Siyanovich lõi Xt noaga viimase korteris uksel ja

korteri esikus kuus korda õla, lõuatsi ja kaela piirkonda. Noalöögiga kaelapiirkonda tekitas

Igor Siyanovich kannatanule neelu ulatuva torke-lõikehaava kaelal vasakul pool unearteri

piirkonda vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega välimisest ja sisemisest verejooksust,

vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda südamepuudulikkusega. Nimetatud

tervisekahjustuse tagajärjena saabus sündmuskohal X surm.

3. Kogutud tõendite põhjal on rekonstrueeritav järgmine sündmuste käik.

4. Igor Siyanovich elas alates 2025.a veebruarikuust aadressil YYY, Tallinn. Tema korteri

kohal, korteris nr xx, elas X, kelle juures toimusid aeg-ajalt ka seltskondlikud koosviibimised,

kus tarbiti alkoholi. Koosviibimised olid teinekord lärmakad, mistõttu Igor Siyanovich

pöördus nii korteriühistu poole (täpsemalt esinaise poole) kui ka politsei poole (kd 1, tl 195-

1-25-4034

197). Igor Siyanovich helistas Häirekeskusesse ka 12. aprillil 2025 kell 12:54 ja 13. aprillil

2025 kell 21:22 (kd 1, tl 199-210; 216-222). Politseipatrull saabus korterisse nr xx ja andis

korralduse lärmi tegemine lõpetada, kuid sellest hoolimata jätkus hiljem korteris alkoholi

tarvitamine ja lärm.

5. Igor Siyanovich ja X kohtusid juhuslikult ka 13. aprillil 2025 kella 15:56 ajal xxx maja ees

ning arutati X korterist kostuva lärmi küsimust (asitõendi vaatlusprotokoll xxx väliskaamera

videosalvestised, kd 1, tl 211-215).

6. Igor Siyanovich lahkus 14. aprilli 2025 hommikul xxx majast teenindamaks takso

väljakutset. Tagasi saabus ta kell 09:00, kus kohtas xxx maja ees sealt väljunud karkudega

meesterahvast (täpselt tuvastamata). Meesterahvas tuli X korterist.

7. Edasi arenesid sündmused kohtu hinnangul nii, et Igor Siyanovich läks oma korterisse,

kust võttis noa ja suundus seejärel X korteri ukse taha ja koputas. X avas ukse ning Igor

Siyanovich lõi teda noaga uksel ja korteri esikus kuus korda õla, lõuatsi ja kaela piirkonda. X

surm saabus Igor Siyanovichi löögist kaela piirkonda, mis tekitas neelu ulatuva torke-

lõikehaava kaelal vasakul pool unearterit.

8. X surnukeha leidis X ema A.S. Asitõendi vaatlusprotokolli kuupäevaga 15. aprill 2024 (kd

1, tl 1-10) andmetel helistas numbrilt 58806105 A.S 14. aprillil 2025 kell 21:26:14

Häirekeskusesse ja teavitas, et XXX, Tallinn korteris on tema poja surnukeha ning palju verd.

Poeg ei reageeri, ei hinga. Kannatanu A.S kohtuistungil antud ütlused kinnitavad seda, et

tema leidis oma poja X viimase korterist maas verisena ja kutsus kiirabi.

9. Igor Siyanovich peeti kahtlustatavana kinni 15. aprillil 2025 kell 17:30 aadressil Linnamäe

tee 57, Tallinn (kd 1, tl 80-84). Igor Siyanovichi läbivaatuse protokolli (kd 1, tl 90-100)

kohaselt oli süüdistataval seljas mh teksatagi ja seal all violetne triiksärk. Vasakul pool krae

alt on näha tumedat värvi plekk (foto nr 3) ja paremal pool krae all särgi peal näha kaks

tumedamat väiksemat plekki (foto nr 4). Süüdistatava kätel jälgi ei leitud (fotod 9 ja 10).

Süüdistatava keha esiküljel ei ole näha värskeid võitlusjälgi ega vigastusi (foto nr 11).

10. Süüdistatav Igor Siyanovich tunnistas kohtumenetluses antud ütlustes X noaga löömist

korduvalt. Samuti kirjeldas, kuidas oli šokiseisundis. X korterist lahkudes korjas kõik verega

määrdunud asjad enda korteris kilekotti ja viis Pirita jõe äärde. Nuga pesi köögis ja hiljem

peitis autosse. Süüdistatava ütluste usaldusväärust löömise ja hiljem kuriteojälgedega asjade

peitmise osas kinnitab esmalt Igor Siyanovichi elukohas teostatud läbiotsimisprotokoll (kd 1,

tl 55-60, uurimistoimingut teostati 15. aprillil 2025 alates kell 21:26) koos DNA-

ekspertiisiaktiga nr 25E-GE00398-01 (kd 1, tl 61-68), aga ka Igor Siyanovichi autos teostatud

läbiotsimisprotokoll (kd 1, tl 74-79) koosmõjus DNA-ekspertiisiaktidega nr 25E-GE00427-01

(kd 1, tl 101-108) ja 25E-GE00567-1 (kd 1, tl 109-113) ja hilisemad asitõendi

vaatlusportokollid, mille käigus leiti ja vaadeldi Pirita jõe lähedusest Igor Siyanovichi poolt

kantud ja tema poolt sinna visatud teksapüksid.

11. Esmalt tuvastati Igor Siyanovichi elukohas aadressil XXX, Tallinn veremäärdumisi

korteriukse siseküljel, vannitoa vaibal ja kraanikausi all seinal. DNA-ekspertiisiakti nr 25E-

GE00398-01 tulemusel on Igor Siyanovichi proovilt korteriukse sisemiselt poolt, kraanikausi

alt ja vannitoavaibalt tuvastatud X bioloogilist materjali (kd 1, tl 61-71).

1-25-4034

12. Samuti on kohtu hinnangul tuvastatud, et teo toimepanemise vahend oli musta

käepidemega nuga, mis leiti Igor Siyanovichi mootorsõiduki Opel Astra

registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel sõiduki pagasiruumist (kd 1, tl 74-79). DNA-

ekspertiis teostati ka Igor Siyanovichi läbivaatuse käigus ära võetud lillat värvi triiksärgile ja

tema elukohas YYY, Tallinn teostatud läbiotsimise käigus ära võetud tepitud jopele. DNA-

ekspertiisiakti nr 25E-GE00427-01 (kd 1, tl 101-108) tulemusel on noa käepideme ja tera

ühenduskohalt leitud Xle kuuluv bioloogiline materjal. Triiksärgilt leiti samuti mh Xle

kuuluvat bioloogilist materjali. DNA-tõendi kaalumise ekspertiisiakti nr 25E-GE00567-01

(kd 1, tl 109-113) eksperdiarvamuse kohaselt, et punktist 1.1, et esimene proov triiksärgilt

seestpoolt kajastus eelmises aktis punktis 1.1 pärines Xlt ja Igor Siyanovichilt ning mõlema

poole tõenäosus on 1021, et see pärineb neilt mitte juhuslikult isikult. Punktist 1.2 nähtub, et

teine proov triiksärgilt seestpoolt ja sealt leiti nii Xlt kui Igor Siyanovichilt pärinevat

bioloogilist materjali ja selle esinemise tõenäosus oli 1015, et see kuulub neile mitte

juhuslikule suvalisele isikule. Punktis 1.3 nähtuvalt oli kolmas proov triiksärgilt vasakult

varrukalt seestpoolt ja seal leiti nii X ja Igor Siyanovichi DNA-d. Ja nende kuulumise

tõenäosus oli 1022 korda tõenäolisem kui DNA kuulumine juhuslikele isikutele. Punktis 1.4 on

neljas proov triiksärgilt parema õla piirkonnast. Ja sealt leiti samuti Igor Siyanovichile ja Xle

kuuluvat bioloogilist materjali ja see oli 1014 korda tõenäolisem, et see oli neilt kui juhuslikelt

isikutelt. Punktis 1.5 nähtuvalt teine proov noa käepidemelt altpoolt andis bioloogilist

materjali, mille kuulumise tõenäosus oli 1022 korda tõenäolisem, et see pärineb Xlt kui

tundmatult isikult.

13. Teostatud on ka jäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 25E-TR00020-01, kd 1, tl 114-126), kus

uuritud kinnipidamise käigus Igor Siyanovichi seljas olnud triiksärki. Sellel tuvastati

pritsmeid. Eksperdi sõnul vereallikale välisjõu mõjul pihustunud vere langemisel pinnale

tekkivad jäljed. Seda siis nii nööpide, nööbiaukude kui nööbiliistude sise- ja väliskülgedel. Ja

samuti tuvastati ülekandumisjälgi nööpaukudega nööbiliistu sise- ja väliskülgedel. Teisena

uuriti läbiotsimise käigus leitud ja äravõetud nuga – noa tera pikkus on 14 cm, tera laius

maksimaalselt 24 mm ja minimaalselt 1,5 mm ja käepide oli 12,4 cm.

14. Igor Siyanovichi poolt kilekotti pandud ja Pirita jõe orgu viidud pükste vaadeldi 24.

aprilli 2025 asitõendi vaatlusprotokollis (kd 1, tl 127-132). Täiendavalt vaadeldi teksapükse

ka 6. mail 2025 ja võeti puuteproovid – parempoolse tasku siseküljelt võetud puuteproov

annab Tetrabase indikaatorlahusega kontrollimisel vere olemasolule nõrga positiivse tulemuse

(foto 16). Samuti võeti kaks puuteproovi teksapükste vasakpoolse sääre esikülje keskosast -

andsid andsid lahusega kontrollimisel positiivse tulemuse verele (foto 17) ja teksapükste

vasakpoolse sääre alumise serva vasakpoolsel küljelt võeti puuteproov – andis vere

olemasolule positiivse tulemuse (foto 18). DNA-ekspertiisiakti nr 25E-GE00501-01

eksperdiarvamuse kohaselt teksapükste siseküljelt tõmbluku kattelt leiti bioloogilist materjali

ja selle kuulumine oli 1013 korda tõenäolisem Igor Siyanovichile kui juhuslikule isikule.

DNA-ekspertiisiakti nr 25E-GE00569-01 eksperdiarvamuse punkti 1.5 kohaselt kuulus

teksapükste nööbi juurest võetud proov 1020 korda tõenäolisemalt Igor Siyanovichile kui

juhuslikule inimesele.

15. Sündmusele eelnev ja järgnev aeg, aga ka Igor Siyanovichi käitumine ja liiklemine,

samuti tunnistaja X.Ji xxx majast lahkumise aeg on tuvastatavad asitõendi vaatlusprotokollist

1-25-4034

(uurimistoimingu teostamise aeg 16. juuni 2025 kell 10:35), milles vaadeldud xxx, Tallinn

asuva maja turvakaamera 14. aprilli 2025 salvestisi (kd 1, tl 150-176). Oluline on siinkohal

märkida, et salvestisel kujutatud kellaaeg ei vasta reaalajale ja reaalne kellaaeg on 1 tund taga.

Samuti ei ole kaamera salvestistel heli. Salvestiselt nähtub, kuidas Igor Siyanovichi poolt

juhitud mootorsõiduk registreerimisnumbriga XXX pargitakse xxx maja ette kell 08:59:59.

Igor Siyanovich liigub trepikotta ja siseneb majja – seljas tepitud jope ja lillakas triiksärk,

jalas sinised teksapüksid. Kell 08:04:30 (reaalaeg 09:04:30) on näha, kuidas Igor Siyanovich

ja karkudega meesterahvas koos väljuvad xxx majast ja suhtlevad. Karkudega mees hakkab

üksinda liikuma xxx maja suunas. Pärast karkudega meesterahva lahkumist hakkab Igor

Siyanovich edasi-tagasi jalutama trepikoja välisukse ees väljas, mõnikord seisab kohal

liikumatult. Kell 08:05:56 (reaalajas 09:05:56) siseneb Igor Siyanovich trepikotta. Kell

08:19:04 (reaalaeg 09:18:04) väljub xxx maja trepikohast meesterahvas tuvastatav kui

tunnistaja X.J. Kell 08:21:33 (reaalaeg 09:21:33) viskab Igor Siyanovich paberitüki trepikojas

asuvasse korvi, kiirustab seejärel trepikojast väljumata majja tagasi. Kell 08:22:43 (reaalaeg

09:22:48) lahkub Igor Siyanovich trepikojast istub enda sõidukisse Opel Astra ja lahkub

Linnamäe tee suunas. Naaseb tagasi kell 09:23:20 (reaalaeg). Ja edasi on näha, kuidas Igor

Siyanovich liigub korduvalt nii majja sisse, kui lahkub taas autoga xxx maja juurest. Kell

13:37:55 lahkub xxx majast, enne seda otsib Igor Siyanovich trepikoja korvist midagi ja viib

taskurätti meenutava eseme prügimaja poole. Kell 13:51.59 siseneb taas majja, kell 14:03:32

väljub majast (seljas lillakas teesärk) istub sõidukisse ja lahkub. Kell 14:27:28 naaseb. Majast

tuleb välja taas kell 15:50:19, toimetab auto juures ja liigub edasi xxx suunas. Kell 16:37:13

naaseb Igor Siyanovich käes roheline kilekott ja siseneb xxx majja. Kell 21:11:53 siseneb xxx

majja A.S, X ema. Kell 21:32:10 saabub kiirabi.

16. Kohtu hinnangul on usaldusväärselt eeltoodud tõenditega tõendatud, et Igor Siyanovich

lõi Xt noaga vähemalt kuuel korral kaela, õla ja turjapiirkonda lõi ja löömise tulemusena X

surm saabus. Igor Siyanovichi ütlused on kokkulangevad ka sellega, et tõendid kinnitavad

Igor Siyanovichi ütlusi, et peale X noaga löömist suundus Igor Siyanovich enda korterisse,

kus asus hävitama ja peitma asitõendeid, mis sidusid teda kuriteo toimepanemisega. Igor

Siyanovich on seda ise kinnitanud.

17. Ei ole vaidlust selles, mis põhjusel Igor Siyanovich X ukse taha koputama läks –

ilmselgelt oli Igor Siyanovich X tegevusest, s.o tema juures toimunud pidudest, alkoholi

tarvitamisest ja lärmamisest häiritud. X tegevusest olid häiritud ka teised selle maja elanikud.

Sellele viitavad nii Igor Siyanovichi enda selgitused, kui ka tunnistaja T.T ütlused, lisaks ka

Igor Siyanovichi helistamised Häirekeskusesse ja esitatud süüteoteade. Selgelt ilmneb, et X

suhtus ükskõikselt naabrite öö- ja kodurahu suhtes. Ilmselgelt (arvestades ka erinevaid

kaebuseid naabrite poolt ja politsei väljakutseid) pidi X sellest ka ise aru saama. X ei käitunud

ühiselu reegleid arvestavalt.

18. Kokkuvõtvalt ei ole vaidlust selle üle, et Igor Siyanovich X 14. aprilli 2025 hommikul

enne kella 09:18 viimase korteris Xt korduvalt noaga lõi ja et X surm selle tagajärjel saabus.

Igor Siyanovichi väitel ei jäänud tal aga midagi muud üle, kuna X lõi teda kuklapiirkonda

hetkel, mil ta kummardus esiku põrandalt nuga üles võtma. Igor Siyanovichi sõnul ei läinud ta

X korterisse enda korterist kaasa võetud noaga, vaid nuga asus Xi korteris ukse juures

põrandal. Tema väitel lõi X teda kuklasse ajal, kui ta oli kummargil, ning hoidis teda seejärel

1-25-4034

väga tugevalt kinni, mistõttu puudus Igor Siyanovichil võimalus end lahti rebida. Sellises

olukorras ei näinud Igor Siyanovichi muud väljapääsu ning ründas Xt enesekaitseinstinkti ajel

põrandalt leitud noaga.

19. Vaidlus keskendub seega sellele, kuidas rünnak tegelikult aset leidis ning Igor

Siyanovichi ütluste alusel tuleb hinnata sedagi, kas Igor Siyanovich tegevus vastas

hädakaitseseisundile karistusseadustiku (KarS) § 28 lg 1 tähenduses.

20. Igor Siyanovichi ütluste kohaselt kohtas ta samal hommikul trepikojas karkudega meest,

kes tuli X korterist. Ta tundis tugevat ebameeldivat lõhna, mida oli varem seostanud Xi

korteriga. Mees kinnitas, et teised isikud viibivad veel Xi juures, mille järel otsustas Igor

Siyanovich minna nendega rääkima. Ta läks trepist üles, koputas uksele ning X avas selle.

Esikusse astudes tundis ta, et astus millegi peale. Kummardudes märkas ta põrandal nuga,

mille võttis üles ja ütles, et tegemist on noaga. Enne kui ta jõudis püsti tõusta, sai ta kuklasse

löögi. Süüdistatava sõnul muutus nägemine uduseks ning ta tundis, et X haaras tal õlast,

hoidis tugevasti kinni ja tõmbas enda poole. Reageeris sellele instinktiivselt enesekaitseks,

hakates käega vehkima – selles käes oli nuga. Mh selgitas Igor Siyanovich sedagi, et ta keha

võis olla osaliselt korteris sees ja ta võis enda kaitsmise käigus teha ka sammu ette korterisse,

kuid ta korteris ise sees ei käinud. Konflikt kestis süüdistatava hinnangul vaid mõne sekundi.

Ei mäleta täpselt löökide arvu ega seda, kuidas X maha kukkus, kuid tundis hetke, mil haare

lõdvenes, ta pääses vabaks ning lahkus korterist. Tagasi teadvusse tuli alles siis, kui kõndis

oma korteri poole. Märkas, et ta käes oli verine nuga ning riided olid verega määrdunud. Läks

koju, püüdis verest vabaneda – pakkis verised riided ja jalatsid kilekotti, pesi noa köögis ja

viskas selle hiljem rõdult alla. Koristas kõik ära, pesi ennast, viskas jõkke püksid ja siis läks

sõidule.

21. Mis sündmuskohal tegelikult aset leidis, on tuvastatav eelkõige sündmuskoha

vaatlusprotokollides, tunnistaja X.Ji ütlustest ning löökide viisi ja järjekorra osas ka laiba

vaatlusprotokollist ja surnu kohtuarstlikust ekspertiisiaktist. Eelkirjeldatud tõendites kajastuv

on aga vastuolus Igor Siyanovichi versiooniga juhtunust.

22. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fotodega (kd 1, tl 11-17) tõendab, kus täpselt

sündmus toimus ning kinnitab A.S ütlusi poja surnukeha leidmise kohta XXX, Tallinna

korterist. Vaatlusprotokollist nähtuvad sündmuskohal tuvastatud veremäärdumiste asukohad

ja nende ulatus. Fotodel nr 36-46 on X surnukeha, mis asetses esiku ja magamistoa vahel

põrandal selili asendis, jalgadega esiku poole.

23. Sündmuskohal tuvastatud jäljed kinnitavad Igor Siyanovichi ütlusi, et esimene löök

toimus avatud korteri ukse juures. Nii on vaatlusprotokollis tuvastatavad välisukse

kiviplaatidest lävepaku pealispinnal ja lävepaku ees koridori põrandal vere tilkumisplekid

(fotod 30-32). Arvestades verejälgede asukohti pidi uks olema seega suuremas osas avatud.

Vere tilkumisplekkide asukoht esiku põrandal ja põrandavaibal kinnitab, et X pidi seisma

koridori poolt vaadates parempoolse uksepiida lähedal. Edasi on näha esiku vasakpoolsel

seinal ja vannitoa ukse välisküljel on vere voolamisjäljed ehk märksa ulatuslikumat

veremäärdumist. Esiku põrandavaibal on vere tilkumisplekid ja vere ülekandumisjäljed (fotod

33-35). Korteri esiku seintel on näha mitmeid viibutusjälgi ja verepritsmed. Parempoolsel

seinal olevate verepritsmete kõrgeim punkt põrandast on 183 cm (fotod 70-72). Vannitoa-WC

1-25-4034

ukse väliskülje pinnal on ukse alumises osas (ukselingist allpool) vere voolamisjäljed.

Vannitoa-WC ukse välisküljel ukselingist kõrgemal on vere liikumisjäljed (fotod 75-77).

Esiku põrandapinnal, vannitoa-WC ukse ees on vere tilkumisplekid.

24. Täiendavast sündmuskoha vaatlusprotokollist (kd 1, tl 18-22) nähtuvad verepritsmed

välisukse siseküljel. Edasi on välisukse ees näha ülekandumise, liikumise jäljed. Korteri esiku

põrandal on rohkelt verejälgi: välisukse ees lävepakul ülekandumis -liikumisjäljed ja paremal

pool pritsmed, duširuumi ukse ees rohkelt tilkumisplekke ja tilkumisjälgi, magamistoa ukse

ees vereloik ja liikumisjäljed ning terve esiku põranda ulatuses ülekandumis-liikumisjäljed ja

tilkumisplekid. Välisukse poolt vaadates on esiku parempoolsel seinal järgmised verejäljed:

seina ülemises osas, välisukse pool, viibutusjälg. Viibutusjälg (selgitus vaatlusprotokollis):

lineaarne verejälgede muster, mis tekib/projekteerub pinnale liikuvalt objektilt või inimese

käest eralduvast verest. Kohus nõustub prokuröri järeldusega, et praegusel juhul saab selleks

olla eelkõige veriselt noalt eralduv veri.

25. Seina keskosas on pritsmed suunaga allapoole ning seina alumises osas elutoa pool on

löögijälg (foto 14). Löögijälg (selgitus vaatlusprotokollist) on verejälgede muster, mis tekib

vedelasse verre mingi esemega löömisel laiali paiskunud vere langemisel pinnale. Seega koht,

kus löök tehti, pidi olema juba verine. Kuivõrd eelnevalt on tuvastatud, et esimene löök tehti

tõenäoliselt vahetult ukse juures, siis järgnevad löögid kaela ehk hea verevarustusega

piirkonda tekitasid ka juba välja imbunud vere paiskumise seinale.

26. Esiku vasakpoolsel seinal seina alumises osas, välisukse pool, pritsmed, duširuumi ukse

lähedal seina keskosas ja alumises osas pritsmed, millest osad on suunaga alla paremale ja

osad suunaga alla vasakule ning duširuumi ukse ja magamistoa ukse vahelise seina keskosas

ülekandumis-liikumisjäljed. Duširuumi ukse välisküljel on ukse ülemises ja keskmises osas

ülekandumis-liikumisjäljed, ukse alumises osas, lingi all, voolamisjäljed ning terve ukse

ulatuses pritsmed. Esiku ja elutoa vahelisel seinal on näha kolm suuremat verepritsmete

vertikaalset kogumit valdavalt suunaga alla, mis viitab dünaamilisele liikumisele löökide

tegemise ajal suunaga korteri ukse juurest rõduga toa suunas. Liikumisjälg (selgitus

vaatlusprotokollis) on verejälg, mis tekib verise objekti liikumisel mitteverisel pinnal;

tekkemehhanism on dünaamiline.

27. Verejälgede kõrgus viitab, et X oli viimaste löögi või löökide ajal kas põlvili või

kummargil asendis, arvestades löökide kõrgust. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti (kd 1, tl

28-49) eksperdiarvamuse punkti 5(a) kohaselt võis kannatanu lõuatsi ja kaela torke-

lõikehaavade tekitamise ajal kannatanu viibida kõige tõenäolisemalt põlvili, istuvas või selili

lamavas asendis. Arvestades verejälgede suunda, kus elutoa ukseava poolt liiguvad verejäljed

vannitoa ukse poole, kus on maas näha märksa tihedam veretilkade ja vereplekkide kogum

ning nendest tulenev määrdumine, samuti arvestades määrdumisjälgi uksel ja paremal seinal,

et ilmselt X on üritanud end püsti ajada, kuid see ei ole osutunud verekaotuse tõttu enam

edukaks. Ilmselt on X pööranud Igor Siyanovichile ka selja, millega on selgitatavad ka

kannatanu kaks torke-lõikehaavad seljal.

28. Laiba vaatlusprotokollist (kd 1, tl 23-27) nähtuvad järgmised vigastused kannatanul:

kaela vasakul küljel on neli lõikevigastust, neist näole lähim on 4cm pikkune ja 0,6 cm laiune

(fotod nr 23-25). Sellest 2cm õla suunas, allpool 2 cm pikkune ja 0,2 cm laiume lõikevigastus

1-25-4034

(foto nr 23-24, 26). Sellest lõikevigastusest 2cm õla suunas, allpool on 0,9 cm laiune ja 0,4

cm pikkune lõikehaav (fotod nr 23-24, 27). Sellest õla suunas allpool trapetslihasel 2,5cm

pikkune ja 0,6 cm laiune rebimishaav, mis on ebatasaste servadega (fotod nr 23-24, 28).

Surnukeha seljal on kaks haava (fotod nr 29-32). Selja keskosas on horisontaalne L-kujuline

haav, läbimõõduga 0,2 cm, mille kõrval, paralleelselt on naha all verevalum (fotod 29. 30).

Haavast vasaku õla suunas 2 cm pikkune 0,3 cm läbimõõduga sirgete servadega ja verise

põhjaga haav, mille suund on alt suunaga pea suunas (fotod 29, 31, 32).

29. 7. juulil 2025 koostati surnu kohtuarstlik ekspertiisiakt nr 25E-AOS00365-01/TLN148

(kd 1, tl 28-49) X osas. Eksperdiarvamuse järgi on X surma põhjuseks neelu ulatuv torke-,

lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, mis tüsistus ägeda verekaotusega

välimisest ja sisemisest verejooksust vere aspiratsiooniga hingamisteedesse ja ägeda

südamepuudulikkusega. Surm võis saabuda orienteeruvalt 12-24 tundi enne laiba vaatlust

sündmuskohal. Surnukehal on tuvastatavad järgmised vigastused: neelu ulatuv torke-,

lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega, torke-, lõikehaavad kaelal lõuatsil ja selja

vasakul pool (kokku 6 haava) ning pea kinnine tömp trauma. Surnukehal esinevad vigastused

võisid olla tekitatud üksteisele järgnevatena lühikese aja vältel. Vigastuste hulgalisuse tõttu

nende tekkimise täpne järjekord ei ole määratav. Suure tõenäosusega vigastused kaela ja selja

piirkonnas on tekitatud eraldi (tõenäoliselt minimaalse ajavahemikuga). On võimatu kindlaks

teha, et kumb neist esimesena. Torke-, lõikehaavad võisid olla tekitatud löökidest torke-,

lõikevahendiga (noaga) keha vastavatesse piirkonda. Kinnine tömptrauma kõige

tõenäolisemalt võis olla saadud kukkumisest peaga vastu tömpi pinda. Lõuatsi ja kaela torke-

ja lõikehaavade tekitamise ajal võis kannatanu viibida kõige tõenäolisemalt põlvili, istuvas

või selili lamavas asendis. Aga ei ole välistatud, et püsti ning ründaja ja kannatanu asend võis

olla vastamisi. Võimalik, et ründaja kannatanust kõrgemal. Selja torke- ja lõikehaavade

tekitamise ajal võis kannatanu viibida püstises, istuvas või kõhuli/külili lamavas asendis. Ning

ründaja kõige tõenäolisemalt viibis kannatanu suhtes vasakul. Torke-, lõikehaavad võisid olla

tekitatud löökidest torke-, lõikevahendiga ühe lõikeservaga noaga, mille noatera laius on

orienteeruvalt 2-2,5 cm ja pikkus vähemalt 8 cm. Eluohtlikuks vigastuseks oli neelu ulatuv

torke-, lõikehaav kaelal vasakul pool unearteri vigastusega; torke-, lõikehaavad kaelal, seljal,

lõuatsil ja seljal vasakul pool ning pea kinnine tömp trauma ei ole eluohtlikud

tervisekahjustused. Lahangu käigus ei ole tuvastatud vigastusi, mis viitavad enesekaitsele.

Kõik surnukehal tuvastatud tervisekahjustused on elupuhused. Pärast kõikide

tervisekahjustuste tekitamist võis kannatanu lühikest aega elada, see ajavahemik ei ole

kohtumeditsiiniliste meetoditega täpselt määratav; kuid arvestades vigastuste olemust võib

olla mõõdetav minutitega. Pärast Xle tervisekahjustuste tekitamist ja enne surma saabumist

võis X lühikest aega (mõne minuti jooksul) liikuda; on vähetõenäoline, et ta võis selle aja

jooksul rääkida, kutsuda appi ja muud sellist.

30. Isiku kohtuarstliku ekspertiisiaktiga on ammendavalt tuvastatud, et X surm saabus just

neelu ulatuva tõrke-lõikehaava tõttu kaelal ja sellest tingitud eluohtliku tervisekahjustuse

tõttu.

31. Eeltoodud sündmuskoha vaatlusprotokollide (verejälgede kogum) ja Xl tuvastatud

vigastuse ja nende paiknemisega ümber on lükatud Igor Siyanovichi versioon juhtunust.

Kuigi Igor Siyanovichi kirjelduse kohaselt võis ta ehk paar sammu korterisse sisse astuda, kui

1-25-4034

end kaitsma pidi, kuid edasi korterisse ta ei liikunud, ütleb sündmuskoht ja verejälgede

paiknemine ning asukoht sootuks midagi muud.

32. Sündmuskoha vaatlus kinnitab, et jah esimene löök toimus avatud korteri ukse juures,

kuid edasi on löögid korteris toimunud dünaamilises liikumises ja jätkusid ka siis, kui

kannatanu oli selgelt juba kas kummargil või põlvili. Pärast seda lõi Igor Siyanovich veel

kaks korda kannatanut ka selja piirkonda. Arvestades kannatanu vigastuste asukohta (kaela-,

õla- ja turjapiirkonnas), ei ole võimalik, et süüdistatav tekitas sellised löögid viisil, nagu ta

oma ütlustes kirjeldas. Süüdistatav väitis, et reageeris instinktiivselt enesekaitseks, hakkas

vaba käega vehkima ning selles käes oli tal nuga. Samas väitis süüdistatav, et X hoidis tema

kätt ühe tema õla pealt, üritas teda enda poole tõmmata ning hoidis tugevalt kinni, mistõttu ei

saanud süüdistatav end lahti rebida. Löömisele viitavad jäljed olid piisavalt hajali, mistõttu ei

saanud olla tegemist vahetult ja väga kiiresti järjestikku löödud löökidega, mida süüdistatav

tegi justkui lihtsalt vehkimisega ja pimesi ning samaaegselt hoiti teda ka õlast tugevalt kinni.

Selliselt kirjeldatud löökide tegemine ei ole vastavuses Xl tuvastatud vigastustega ega

sündmuskohal tuvastatud verejälgede kogumiga. Tegemist oli suunatud löökidega. Surnu

kohtuarstliku ekspertiisiakti eksperdiarvamuse põhjendavas osas on ekspert mh selgitanud, et

arvestades haavakanalite suundasid, haavade morfoloogilisi iseärasusi (noatera lõikeserva ja

seljaosa sama asend lõuatsi- ja kaelapiirkonda löökide ajal ning vastupidine asend

seljapiirkonda löökide ajal) ning paiknemist kehal kahe grupina, on alust arvata, et vigastused

kaela ja selja piirkonnas on tekitatud erialdi. Seega nähtub kohtuarstlikust ekspertiisist, et

kannatanul tuvastatud vigastused paiknevad kehal kahes eraldi grupis – lõua- ja

kaelapiirkonnas ning seljapiirkonnas. Eksperdi hinnangul on haavakanalite suundi ja haavade

morfoloogilisi tunnuseid arvestades alust järeldada, et nimetatud vigastused on tekitatud

eraldi. Seejuures on tuvastatud, et noatera lõikeserva ja seljaosa asend oli kaela piirkonda

tekitatud vigastuste puhul ühesugune, seljapiirkonna vigastuste puhul aga vastupidine. Kohus

leiab, et nimetatud järeldused viitavad vähemalt kahele eristatavale löögigrupile ning noatera

asendi muutumisele löökide andmise käigus. Selline vigastuste iseloom ei ole tüüpiline

olukorrale, kus isik viibib püsivas haardes ning teeb ühe lühiajalise ja kontrollimatu

kaitseliigutuste seeria muutumatus kehaasendis. Vastupidi, vigastuste paiknemine ning tera

orientatsiooni muutus viitavad kehaasendite või osapoolte vastastikuse paiknemise

muutumisele konflikti käigus. Arvestades kahe lõikehaava paiknemist seljal, kinnitab eelöeldu

omakorda sedagi, et kannatanu oli süüdistatava suhtes seljaga, mis omakorda annab tunnistust

sellest, et need löögid tehti kahtlemata olukorras, kus otsene füüsiline haare õlast ei olnud

süüdistatava kirjeldatud viisil kuidagi võimalik.

33. Eeltoodust tulenevalt ei toeta kannatanu vigastused ja nende morfoloogilised iseärasused

süüdistatava kirjeldatud ühefaasilist ja mõne sekundilist instinktiivset enesekaitse

stsenaariumi. Kuivõrd osa vigastusi on tekitatud seljapiirkonda ning eraldi löögigrupina, seab

see kahtluse alla väite, et kogu noakasutus toimus olukorras, kus kannatanu hoidis

süüdistatavat pidevalt õlast kinni ning takistas tal eemaldumist.

34. Süüdistatava ütlusi teo toimepanemise asjaolude kohta ei kinnita ka tunnistaja X.Ji

kohtuistungil antud ütlused. X.J oli isikuks, kes viibis kõrvaltoas rünnaku aset leidmise ajal.

Uks oli suletud, seega vahetut rünnakut ta pealt ei näinud. Tunnistaja selgitas, et X viibis ühes

toas pikali, tunnistaja heitis teises toas välivoodile. Uks oli vahelt kinni. Seejärel kuulis

1-25-4034

tunnistaja koputust uksele ning X läks ust avama. Umbes 15 sekundi pärast paiskus väikese

toa uks lahti ja X kukkus. Tunnistaja nägi tugevat verejooksu kaelast, lausa purskas.

Tunnistaja püüdis abi osutada, kuid verejooks oli liiga tugev, ei suutnud ka Xit külili keerata.

X ütles koriseva häälega, et ründajaks oli naaber. Tunnistajal puudus telefon ning

teadmatuses, kuidas abi kutsuda, mistõttu lahkus ta korterist. Ta ei pöördunud tagasi, kartes,

et teda peetakse juhtunus süüdlaseks. Tunnistaja hinnangul kaotas X väga lühikese aja jooksul

nii palju verd, et tema elu ei olnud enam võimalik päästa – tal ninast ja suust purskas verd.

35. Tunnistaja ütlustega on seega samuti ümber lükatud süüdistatava versioon juhtunust

seoses sellega, et X väidetavalt teda õlast kinni hoidis ja et ta üritas haardest lahti pääseda.

Seesuguse versiooni puhul oleks madistamist ilmselt kuulnud ka X.J, kuivõrd süüdistatava

ütlustest võib aru saada, et ta täiesti jõust üritas kannatanust lahti rabeleda, kuid see ei

õnnestunud enne, kui X kukkus.

36. Ka rünnaku iseloom kinnitab, et tegemist ei olnud spontaanse käitumisega Igor

Siyanovichi poolt. Rünnak algas korteri ukselt ja jätkus esikus, mis omakorda kinnitab, et Igor

Siyanovichi eesmärgiks ei olnud lihtsalt X kahjustamine, vaid eesmärgiks oli siiski soov

lahendada enda jaoks olukord lõplikult. Igor Siyanovich lõi kannatanut seni, kuni see viimaks

kokku varises. Eelnevalt on tuvastatud seegi, et löögid olid eesmärgipärased ja sihilikud. X.Ji

ütlustega on tõendatud seegi, et X jaoks oli rünnak ootamatu. Rünnaku kestus oli ca 15

sekundit ja X ei jõudnud selle aja jooksul isegi appi karjuda või mingitki häält teha.

Kannatanu surnukehal ei tuvastatud ka ühtegi kaitsevigastust, mis kahtlemata on loogika

vastane juhul, kui X olekski näinud, kuidas Igor Siyanovich maast nuga võtab ja peale seda

siis oleks X alles rünnanud. Ilmselgelt oleks sellise teadliku noarünnaku puhul X vähemalt

teinud katseid haarata vähemalt noaterast, et säästa oma elu. Samuti ei tuvastatud mingeidki

vigastusi ka Igor Siyanovichil. X oli turske mees, 182 cm pikk, mistõttu selleks, et kannatanut

kaela piirkonda neljal korral lüüa, pidi Igor Siyanovich olema kannatanule väga lähedal (mis

ei ole võimalik väidetavalt X haardest lahti rabelemisel).

37. Eluliselt usutav ei ole süüdistatava versioon sellestki, et Igor Siyanovich läks X ukse

taha üksnes rääkima ning isiklikku nuga ta kaasa ei võtnud. Esmalt ei ole eluliselt kuigi

usutav, et ajal, mil Igor Siyanovich X ukse taha läks, siis just sel samal hetkel leidis ta maast

ukse juures talle sobivalt noa, mida hakkas üles võtma ja siis X teda kuklasse lõi. Eluliselt

usutav ei ole just noa leidmise asukoht - esikus täpselt ohvri ukse ees. Ka ei ole eluliselt

usutav, et X ründas Igor Siyanovichit just siis, kui Igor Siyanovich oli nuga maast üles

võtmas. Siinkohal on oluline välja tuua seegi, et olgugi, et ka teisi kortermajas elavaid

elanikke X häiris, kuid siiski kirjeldasid nii A.S kui ka tunnistajad T.T ja X.J Xt kui inimest,

kes ei muutunud vägivaldseks või ähvardavaks. Teiseks kinnitab Igor Siyanovichi enda

varasem elukäik, et tal on ka varasemalt just naabritega konflikte olnud ja et Igor Siyanovichil

ongi kalduvus konfliktseid ja tema jaoks ebameeldivaid situatsioone lahendada füüsilist

vägivalda kasutades.

38. Ka süüdistatava teojärgne käitumine ei toeta tema väidet, et temapoolne X rünnak ei

olnud ette planeeritud ning toimus spontaanselt X korterist leitud noaga. Igor Siyanovich

lahkus küll vahetult pärast juhtunut sündmuskohalt, kuid trepikojas (teel süüdistatava

korterisse) ega ka süüdistatava korteris ei tuvastatud ulatuslikke verejälgi, -määrdumisi ega -

1-25-4034

pritsmeid. Sellised jäljed oleksid olnud ootuspärased olukorras, kus rünnak toimunuks

ootamatult ja süüdistatava jaoks üllatuslikult ning ta oleks seejärel šokiseisundis viivitamata

põgenenud. Oluliste verejälgede puudumine viitab pigem sellele, et Igor Siyanovich puhastas

juba sündmuskohal noa ja oma käed. Spontaanse ja etteplaneerimata rünnaku korral, kui

verine nuga oleks kaasa haaratud ning veriste kätega oleks liigutud koridoris, oleks

sündmuskoha vahetus läheduses paratamatult leidunud veretilkasid ja pritsmeid.

39. Ka rünnaku iseloom kinnitab, et tegemist ei olnud spontaanse käitumisega. Esmalt algas

see korteri ukselt ja jätkus esikus. Ehk ründaja sooviks ei olnud pelgalt kahjustada Xt vaid

lahendada olukord enda jaoks lõplikult liikudes X suunas ja lüües teda noaga kuni ohver

viimaks kokku varises. Teiseks on löögid olnud kindlasti X jaoks üllatuslikud. Tema

surnukehal ei tuvastatud mingeid kaitsevigastusi. Raskete isikuvastaste kuritegude puhul on

täheldatav, et noarünnakute puhul on tihti näha ohvri poolt katseid kasvõi noaterast käega

haarata selle nimel, et oma elu säästa. Sellele vastavaid lõikehaavu kätel või sõrmedel,

enesekaitsele viitavaid hematoome või turseid aga X kehal ei tuvastatud. Lisaks on kõnekad

ka vigastuste asukohad. Selleks, et 182 cm pikkust tursket meest lüüa kaela piirkonda ja

järjest neli korda, peab ründaja saama ohvrile väga lähedale. Tunnistaja X.Ji sõnul oli uksele

koputamise ja kukkumise hääle vahe umbes 15 sekundit. Rünnaku ootamatust kinnitab ka

asjaolu, et selle aja jooksul ei jõudnud X appi karjuda või kõvemat häält teha.

40. Puuduvad viited sellelegi, et süüdistatav oleks olnud šokiseisundis või et tal oleks X

rünnaku ajal esinenud mälulünk. Süüdistatav kirjeldab endal olevat nimelt „groggi“ seisund –

kui inimene on saanud kuklasse tugeva löögi raskest inimesest, tõused püsti, automaatselt

hakkad ennast kaitsma ja see reaktsioon töötab. Veri voolab alla ja tegemist on justkui

teadvuse kadu episoodiga. On ainult poksijale iseloomulik ja tema varasemalt poksiga

tegelenud.

41. Igor Siyanovichi väite vastuseks tuleb lugeda tema suhtes teostatud kohtupsühhiaatria-

psühholoogia kompleksekspertiisi akti (kd 1, tl 223-244) ja täpsemalt eksperdiarvamuse

põhjendusi, kus mh on selgitatud järgmist: objektiivsetest andmetest nähtub 14. aprilli 2025

hommikul tema ruumiline ümberpaiknemine trepikoja välisukse eest oma korterisse

suunduvasse vahekoridori ning kätes esemete hoidmine, mida seal enne ei olnud. Väidetava

mälulüngaga hõlmatud perioodile vahetult eelneva ja järgneva aja kohta on Igor Siyanovichil

püsivad, terviklikud, ajas seoslikult kulgevad mälestused ümbruse ja oma tegevuse kohta, mis

ei sisalda psühhootilisele häirele iseloomulikke tunnuseid. Vahetult väidetavale mälulüngale

järgnenud perioodil oli Igor Siyanovichil teadmine „millegi juhtumisest“, sellest lähtuvalt

seadus ta eesmärgi (kõrvaldada veremäärdumine), mille täitmiseks sooritas omavahel seotud

keerukate tegevuste järjestikuse jada (käte ja esemete pesemine, riiete ja jalanõude

pakendamine, esemete aknast väljaviskamine, esemete paigutamine autosse teadvalt

väljaspool maja turvakaamera vaatevälja, autosõit jõe äärde ning esemete viskamine jõkke,

naasmine kodu juurde, murult noa leidmine ning selle viimine majast eemale), mida mäletab

üksikasjalikult. Selgelt piiritletud mälulünga esinemine täieliku teadvusselgusega, terviklike

mälestustega ning aktiivse liikumisvõime säilimisega perioodide vahel ei ole iseloomulik

mistahes geneesiga tegelikule mälestuste puudumisele. Igor Siyanovichil ei esinenud ka

psühhootilisele häirele ega raskekujulisele meeleoluhäirele omaseid sümptomeid. Tema poolt

1-25-4034

kirjeldatud nägemiselamused jäävad psüühika normaalse toimimise raamidesse. Mälulünga

välistab ka väidetava täieliku mälulüngaga hõlmatud perioodi lühiaegsus .

42. Samuti selgitas kohtuistungil ekspert Tiina Kompus kohtuistungil seonduvalt

mälulüngaga, et mäluhäire ehk mälulünk võib olla üks psüühikahäire väljendus.

Eriteadmistest lähtuvalt ei ole võimalik tuvastada mälestuste sisu ega ka mõtete sisu, ei ole

võimalik tuvastada, mida inimene mäletab ja mida ei mäleta. Ei saa olla ka sellist, et algul

justkui mälu ei olnud ja nüüd järsku nagu hiljem, tasapisi nagu meenub – nii ei või olla. Ei saa

olla, et täielikult puuduvad mälestused ja mõne aja pärast justkui hakkab nagu, tuleb meelde,

et kuidas päriselt oli. Mälu nii ei toimi. Selleks, et oleks mälulünk, selleks peab olema põhjus.

Ja mis iganes seda mälulünka võis põhjustada, sellel on mingi kulg. Ei saa olla niimoodi, et

nipsust mälu kaob ja nipsust tekib. Peavad olema mingid põhjused millega kaasnevad ka

muud tunnused lisaks neile mälestuste puudumisele. Ekspertiisiaktist tulenevalt ei olnud

ühtegi põhjust, mis oleks võinud põhjustada sellist mälulünka. Selleks, et inimesel oleks

mingi ajavahemiku kohta puuduvad mälestused, siis peab olema selline põhjus, et inimene ei

olnud suuteline välist infot vastu võtma sellel ajal. Kogu, mitte ainult mingis teatud kitsas. Ja

selliseid tunnuseid ei ole. Mitte ükski teiste isikute käitumine ei põhjusta mäluhäiret.

Mäluhäiret põhjustab ikkagi psüühikahäire. Ja seda Igor Siyanovichil tuvastatud ei ole.

43. Viimaks märgib kohus, et Riigikohus on korduvalt toonitanud, et põhjendatud kahtluse

tekkeks (sh ka KrMS § 7 lg 3 tähenduses) peab esinema tõsiselt võetav tõenduslik alus.

Põhjendatud või kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks

isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras,

kus puuduvad vähimadki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikus mõttes

tähendab öeldu, et esitatud kaitsetees peab olema usutav ja haakuma olemuslikult

kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Kui see nii ei ole, on ainetu

kõneleda ka isiku süüküsimust puudutavast põhjendatud kahtlusest. (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 7. novembri 2019. a otsus asjas nr 1-18-86, p 58; vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 9. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-1-1-8-10, p 8, ja 13. oktoobri 2015. a

otsus asjas nr 3-1-1-77-15, p-d 17‒19.)

44. Eeltoodu tõttu loeb kohus Igor Siyanovichi ütlusi teo toimepanemise viisi osas

ebausaldusväärseks ja jätab need tõendikogumist välja.

45. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et Igor Siyanovich on täitnud KarS § 113 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese (X) tapmise, objektiivse koosseisu.

46. Kohus ei välista seejuures sugugi, et vahetult sündmuse eel ja selle käigus oli Igor

Siyanovich emotsionaalselt erutunud või ärritunud, millele avaldas mõju kannatanu X

alkoholisõltuvus ja lärmakad koosviibimised X korteris ja sellega kaasnevad

sotsiaalprobleemid. Samuti võis Igor Siyanovich olla ärritunum ka unehäiretest ja sellest, et ta

oli pidanud olema mitu päeva ilma antidepressantideta. Ehk et kannatanu käitumine tervikuna

oli süüdistatava jaoks kahtlemata emotsionaalselt tüütu ja kurnav ning ta soovis seda lõpetada.

Samas ei ole kohtu hinnangul kriminaalasjas avaldatud ja uuritud selliseid tõendeid, mis

viitaks sellega seoses süüdistatavalt just äkki tekkinud tugeva hingelise erituse seisundile

lisaks objektiivsele faktile, et ta lõi Xt korduvalt noaga. Süüdistatav küll mainib enda

šokiseisundit pärast sündmust, kuid tema käitumine on muude tõendite pinnalt olukorrale

1-25-4034

kohane. Ta asub koheselt peale toimunut hävitama kuriteojälgedega riideid, peitma nuga.

Samuti oli ta juba kell 09:23 täiesti võimeline istuma tagasi rooli ja jätkama taksoteenuse

osutamisega ja seda nii terve päeva. Turvakaamera salvestisel on näha, et süüdistatav juhib

sõidukit kindlalt ja sihipäraselt. Ei ole mitte ühtegi märki, et ta oleks kuidagimoodi

psühholoogiliselt erilises seisundis. Seda ei ole tuvastatud ka kohtupsühhiaatria-psühholoogia

kompleksekspertiisi aktis. Turvakaamera salvestistelt on kella 11:28 paiku näha Igor

Siyanovichit rääkimas naisterahvaga ning ka seal ei ole tema välises käitumises näha midagi

ebatavalist. Samuti on videosalvestise pinnalt tuvastatav ka tema edasine täiesti igapäevaste

toimetuste tegemine, kus ei esine ühtegi viidet tema erilisele meeleseisundile.

47. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul tuvastatud, et Igor Siyanovich vastab erilisele

isikutunnistusele KarS § 115 tähenduses ehk tegu oleks toime pandud kannatanupoolsele

provotseerivale tegevusele reageerides äkki tekkinud tugeva hingelise erutuse seisundis.

48. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Igor Siyanovichi teo subjektiivne külg vastab KarS §

113 tunnustele ehk kas tegu on tahtlik. Kohus leiab, et Igor Siyanovich lõi Xt õla, lõuatsi ja

kaela piirkonda tahtlikult. Noaga löömine õla, lõuatsi ja kaela piirkonda oli eesmärgipärane,

s.o Igor Siyanovichi tahtluse vormiks oli kavatsetus. Nimetatu tuleb juba ainuüksi tema enda

ütlustest, kus ta väidab, et enesekaitse eesmärgil lõi Xt korduvalt noaga, seega seadis ta endale

eesmärgiks tabada Igor Siyanovichit noaga. Kohtupraktikas on pead, kaela, rindkere

piirkonda peetud selliseks piirkonnaks, kuhu löömise puhul peab lööja aru saama, et tema

löögid võivad vigastada elutähtsaid organeid (kus on suured veresooned.), mis võivad

põhjustada kannatanule eluohtlikke tervisekahjustusi ja ka surma. Korduvad löögid noaga mh

kaela piirkonda viitavad ilmselgelt kannatanu tapmise soovile. Löökide asukoht ja

intensiivsus, tekitatud vigastused (mis ilmselgelt nähtusid koheselt, arvestades vigastuste

iseloomu kaelal ja korteris olevad hulgalised verepritsmed ja veri põrandal) sai süüdistatav

aru, et see toob endaga kaasa X surma. Kohtus tuvastatud asjaolusid arvestades, oli see ka

Igor Siyanovichi eesmärk – lõpetada naaberkorterist kostuv müra ja lärm igaveseks. Mingi

muu ajendi osas puuduvad käesoleval juhul mistahes viited. Kuivõrd kohus allpool ka

tuvastab, et Igor Siyanovich ei olnud ka hädakaitseseisundis, kinnitab see veelkord, et Igor

Siyanovichi soov oli kannatanule eluohtlik vigastus tekitada ja tema elu lõpetada. Kohus ei

ole tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid Igor Siyanovichil loota, et kannatanut noaga

korduvalt kaela piirkonda ja lisaks näopiirkonda löömisel ei saabu kõige raskem tagajärg ehk

X surm ja seda koheselt. Tugevate löökide järel ei kontrollinud süüdistatav enam sündmuste

käiku ega saanud ka mõjutada tagajärje saabumist. Igor Siyanovich liikus löökide tegemise

ajal X suunas ja lõi teda noaga seni kuni ohver viimaks kokku varises. Viimati öeldu tõttu ei

ole alust Igor Siyanovichi teos rääkida ka tema võimaliku teo kvalifitseerimisest KarS § 118

lg 1 p 7 järgi.

49. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Igor Siyanovich võis tegutseda hädakaitseseisundis.

Viited võimalikule hädakaitse seisundile tulenevad Igor Siyanovichi enda ütlustest. Nii väidab

Igor Siyanovich, et tal ei jäänud midagi muud üle kui enesekaitseks X suunas noaga vehkida,

sest X lõi teda kuklapiirkonda hetkel, mil Igor Siyanovich kummardus esiku põrandalt nuga

üles võtma ja et X hoidis teda väga tugevalt kinni.

1-25-4034

50. Hädakaitse olemasoluks KarS § 28 lg 1 järgi tuleb kõigepealt tuvastada

hädakaitseseisund, s.o vahetu või vahetult eesseisev õigusvastane rünne kaitsja või teise isiku

õigushüve vastu (vt RKKKo 1-21-3307 p 24, 3-1-1-111-04, p 10). Ründe olemasolu ja selle

lõpuhetke tuvastamine sõltub faktilistest asjaoludest ja lähtub objektiivse kõrvaltvaataja

seisukohalt teo toimepanemise ajal (nn ex ante hindamine). Kohtu hinnangul ei olnud

praeguses asjas tegemist hädakaitsega ja seda põhjusel, et praeguses asjas ei ole tuvastatud X

poolset õigusvastast rünnet, mis tingiks hädakaitse vajaduse. Kogutud tõendid ei kinnita Igor

Siyanovichi versiooni sellest, et X oleks kuidagi konflikti alustanud või süüdistatavat löönud

või teda õlast kinni hoidnud. Kohus on eelnevalt tõendeid hinnates jõudnud järelduseni, et

rünnak Xle oli üllatuslik ja Igor Siyanovichi kavatsetud ning eesmärgipärane tegevus.

Mingile kaitsetegevusele kummagi isiku poolt viitavaid vigastusi ei tuvastatud - ei tuvastatud

selliseid vigastusi ei Xl ega ka Igor Siyanovichil. Eeltoodust tulenevalt oli Igor Siyanovichi

tegu õigusvastane.

51. Kohtu hinnangul ei esine ka süüd välistavaid asjaolusid. Kaitsja on tõstatanud küsimuse

süüdistatava piiratud süüdivusest. Kaitsja hinnangul ei saa mööda vaadata süüdistatava elust

kui tervikust ja kõigist neist haigustest, mis tal olnud on. Igor Siyanovichil on tuvastatud

varasemalt kohanemishäire segatüüp ärev depressiivne reaktsioon, on tuvastatud patoloogiline

hasartmängu mängimine, siis on aasta hiljem kirjutatud, et on mõõdukas depressioon – kui

sellised diagnoosid on olnud aastaid enne seda sündmust, siis selge on see, et need tegelikult

ei kao, vaid jäävad kuidagi varjatuks inimese sisemusse.

52. KarS § 35 kohaselt on piiratud süüdivusega tegemist siis, kui isiku võime oma teo

keelatusest aru saada või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida on sama

seadustiku §-s 34 nimetatud põhjusel oluliselt piiratud. Seega on toimepanija süüdivus

piiratud, kui tal on teo toimepanemise ajal mõni selline KarS §-s 34 loetletud raske

psüühikahäire, mis ei võta inimeselt küll täielikult võimet mõista oma teokeelatust või enda

käitumist selle arusaamise järgi juhtida, kuid mille tõttu on normikuulekas

käituminetoimepanijale siiski oluliselt raskem, kui see oleks süüdimatuse meditsiiniliste

tunnusteta inimese jaoks.

53. Sarnaselt süüdimatusega tuvastatakse piiratud süüdivus kahel astmelt. Esmalt tuleb

kindlaks teha, kas toimepanijal oli teo ajal süüdimatuse meditsiiniline tunnus ehk vähemalt

üks KarS § 34 p-des 1-5 loetletud raske psüühikahäire. Psüühikahäire tuvastatakse

kohtupsühhiaatriaekspertiisi abil. Üksnes juhul, kui süüdimatuse meditsiiniline tunnus leiab

kinnitust, kuid samas pole alust rääkida toimepanija süüdimatusest (KarS § 34), tuleb kohtul

liikuda piiratud süüdivuse kontrolli teisele astmele.

54. Igor Siyanovichi osas on teostatud kohtupsühhiaatria kompleksekspertiis, mille

järelduseks on, et Igor Siyanovichil ei esine psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite. Igor

Siyanovichil ei ole tuvastatud teo ajal mitte ühtegi süüdimatuse meditsiinilist tunnust ehk

mitte ühtegi KarS § 34 p-des 1-5 loetletud raskest psüühikahäirest.

55. Samuti on ekspert Tiia Kompus kohtuistungil selgitanud, et Igor Siyanovichi diagnoosid

nähtuvad meditsiinilises dokumendis aastal 2011 ja 2012, kuid see ei tähenda, et need püsivad

siiamaani, et kord diagnoositi ja nüüd jätkuvalt püsib see häire ja püsis ka teo toimepanemise

ajal. Selliste diagnostiliste nüansside eristamine nüüd ei ole praegusel ajal kuskil aastaid

1-25-4034

hiljem, ei ole enam kohane. Kas isikul esines või ei esinenud häireid, see on ekspertiisiaktis

on ammendavalt, vähemalt erialases vaates vastatud küsimusele mistahes häire esinemise või

puudumise kohta. Praegusel juhul nähtub ekspertiisiaktist, et Igor Siyanovichil teo ajal häireid

ei esinenud. Ekspertiisiaktis on vastatud, et teo toimepanemise ajal tal mingeid takistusi ega

piiranguid ei psüühilise seisundi ega kognitiivsete funktsioonide poolt tal ei esinenud.

Eksperdi ülesanne on ikkagi mitte lihtsalt piirduda diagnoosiga ja diagnoosist endast ei lähtu

iseenesest veel järeldus kas esines takistusi või piiranguid. Ja ekspertiisi eksperdi arvamuses

ongi selgelt väljendatud, mitte ainult ei ole piirdutud, et ei olnud häiret, vaid on eraldi

seletatud, et mingeid takistusi, piiranguid arusaamisvõimele ja sihipärasele käitumisele tal ei

esine. Ehk siis sõltumata võimalikest seisunditest, põhjustest. Ekspert ei saa

eksperdiarvamust anda isiklike kogemust pinnalt, vaid ikkagi lähtuvalt olemasolevatest

andmetest, neid hinnates ja analüüsides. Ja selle tulenemisena kognitiivseid defitsiite ei

tuvastatud.

56. Kokkuvõtvalt. Kuna süüdimatuse meditsiiniline tunnus puuduba, ei ole vajalik ega ka

võimalik piiratud süüdivuse muude kriteeriumite tuvastamise juurde asuda.

57. Järelikult tuleb süüdistatav KarS § 113 lg 1 järgi süüdi tunnistada.

(II)

Karistus

58. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Karistuse

mõistmisel lähtub kohus isiku süüst. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Tapmise sanktsiooni keskmine määr on 10

aastat 6 kuud vangistust.

59. KarS § 56 kontekstis Igor Siyanovichi süü suurust hinnates võtab kohus arvesse, et

süüdistatav lõi kannatanut kuuel korral elutähtsatesse piirkondadesse – õla, lõuatsi ja kaela

piirkonda. Ühe noalöögiga kaela piirkonda tekitaski Igor Siyanovich kannatanule eluohtliku

tervisekahjustuse, mis põhjustas ekspertiisiakti kohaselt võrdlemisi kiire kannatanu surma.

Seega räägivad süüdistatava keskmisest suurema süü kasuks asjaolu, et kannatanu suhtes

rakendatud vägivald oli ulatuslik - neli lööki terava pigem kitsama 14 cm pika teraga noaga

kogumis kaela piirkonda on kahtlemata intensiivne vägivald. Süüdistatav ründas noaga sellist

kannatanut, kellel ei olnud relva ja kes oli seetõttu süüdistatavaga võrreldes selgelt ebavõrdses

olukorras. Kannatanu jaoks oli rünnak/vägivald kahtlemata ootamatu, seega ei olnudki

kannatanul võimalik ennast üldse kaitsta. Kannatanu surnukehal ei tuvastatud mingeid

kaitsevigastusi. Seejuures löökide lähedus üksteisele kinnitab, et need olid sooritatud

sihipäraselt kindlasse kohta. Xl puudus tõhus vahend ründe tõrjumiseks hoolimata tema

füüsilisest tugevusest, kuivõrd rünnak oli tema jaoks täielikult üllatuslik. Igor Siyanovich

tegutses kavatsetult, tal oli piisavalt võimalusi loobuda kuriteo toimepanemisest, kuid ta ei

teinud seda. Igor Siyanovich lahkus sündmuskohalt, tundmata huvi kannatanu saatuse vastu ja

püüdmata talle abi anda.

60. Ei saa mööda vaadata ka sellest, et surm ei saabunud kohe ning vigastuste asukohta

arvestades (kaks torkehaava seljal) on alust arvata, et kannatanu püüdis süüdistatavast

1-25-4034

eemalduda, kuid rünne oli liiga intensiivne ja jätkuv ning kannatanu varises lõpuks kokku. Ka

on tuvastatav, et X oli mingi hetk peale vigastuste tekitamist ka teadvusel, sest X siiski

tunnistaja X.Jile vastas, mistõttu on alust arvata, et Igor Siyanovichi rünne tekitas ohvrile

enne surma õudu, hirmu ja valu.

61. Samas arvestab kohus teo üldist pilti vaadates, et süüdistatava tegevus kestis lühikest

aega.

62. Teosüü juures arvestab kohus ka kannatanu enda osa ja käitumist. Samas ei saa X

käitumist õiguslikus mõttes lugeda sihilikuks provokatsiooniks. Tegemist oli ükskõikse

suhtumisega naabrite öö- ja kodurahu suhtes. Küll aga pidi ka Xle kui täiskasvanud ja

eakohase arengutasemega inimesele olema arusaadav ebamugavused, mida selline tegevus

naabritele tekitab. Ilmselt pole aga kahtlust, et kui X oleks käitunud ühiselu reegleid

arvestavalt, siis ei oleks Igor Siyanovich tema ukse taha noaga läinud. Siiski ei saa

tähelepanuta jätta, et lisaks kannatanule A.Sle kirjeldasid tunnistajad T.T ja X.J Xt kui

inimest, kes ei muutunud vägivaldseks või ähvardavaks.

63. Igor Siyanovich on kahtlemata kahetsust väljendanud, märkides, et kellelgi ei ole õigust

elu võtta ja et mõtleb sündmusele igapäevaselt. Riigikohus on selgitanud, et puhtsüdamlik

kahetsus ei eelda kõigi süüdistuse alusfaktide omaksvõttu. Samas kahtlemata oleneb

puhtsüdamliku kahetsuse mõju ka süüdistatava üldisest suhtumisest toime pandud teosse.

Selles kontekstis on kahtlemata oluline, et tema versiooni järgi ründas teda esimesena

kannatanu ning tema vaid tõrjus õigusvastast rünnakut.

64. Samas jäi siiski süüdistatava ütluste pinnalt kõlama, et süüdistatava kahetsus hõlmab

abstraktselt elu võtmise fakti hukkamõistetavust, kuid X ja tema pere suhtes ka peale X

tapmist, tal mingit sisulist kaastunnet ei ole. Seega ei saa kahetsuse väljendamisel olla sellist

kaalu karistuse mõistmisel, et pidada põhjendatuks miinimumi lähedast karistust.

65. Lisaks on karistust kergendavateks asjaoludeks ka Igor Siyanovichi kõrge iga KarS § 57

lg 1 p 5 järgi, kuivõrd kuriteo toimepanemise ajaks oli ta 65 aastane, täna algab pensioni iga

aga 64 aastast ja 9 kuust. Kergendavaks asjaoluks on ka kuriteo toimepanemine raske isikliku

olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 järgi pidevas pingeolukorras elamine tulenevalt ohvri enda

käitumisest.

66. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

67. Süüdistatava puhul on täheldatavad iseloomujooned, mis võivad sarnastes konflikti

situatsioonides taas tuua kaasa raskeid tagajärgi.

68. Süüdistatava puhul on aga täheldatavad iseloomu jooned, mis võivad sarnastes konflikti

situatsioonides taas tuua kaasa raskeid tagajärgi. Tunnistaja T.T selgitas kohtuistungil, et

peale seda kui Igor Siyanovich sai maja ees parkimiskaardita trahvi hakkas ta nõudma temalt

kui korteriühistu esinaiselt selle tühistamist. Saades vastuseks, et esinaisel sellist pädevust

pole, hakkas süüdistatav talle saatma ebameeldivaid ja matsliku sisuga sõnumeid. Tunnistaja

sõnul kirjutas talle Igor Siyanovich, et ta suhtles naabritega ja nad ütlesid, et sa oled täielik

lits. Ka süüdistatava ütlused konfliktidest alkohoolikust naabriga üle-eelmises korteris

kajastavad väga must-valgeid rolle, kus alkohoolikust naaber piirkonna politseiniku abiga

asusid tema vastu tegutsema olukorras, kus ta üksnes proovis aidata. Lõpuks kinnitab ka

1-25-4034

süüdistatava käitumine kohtuistungitel, et Igor Siyanovich käitus nagu ta ise kõige õigemaks

pidas. Seda iseloomustavad kohtu korduvad korraldused süüdistatavale püsida kas küsimuste

või muu konkreetse tõendi raamides.

69. Igor Siyanovichil puuduvad kriminaalkorras kehtivad karistused. Siiski on ta elu jooksul

kandnud viiel korral vangistuslikku karistust. Ehkki Riigikohus on eripreventiivsete

kaaltuluste juures lubanud tugineda arhiveeritud karistustele tuleb silmas pidada, et mida

kaugemale süüdistuse aluseks olevast teost karistused jäävad, seda väiksem mõju neil

reegeljuhul on. Samas kinnitab eeltoodu, et varasematel vangistuslikel karistustel on olnud

süüdistatava käitumisele piiratud mõju. Siiski ei saa süüdistatava puhul tähelepanuta, et tal on

olnud püsiv sissetulek ja puuduvad andmed, et tal endal oleks olnud probleeme alkoholiga või

muid sõltuvusi, millel oleks kuriteo toimepanemist mõjustanud.

70. Karistusregistrist nähtub karistus KarS § 218 alusel, tegemist on kehtiva karistusega.

Samuti on teda varasemalt

71. Kokkuvõttes leiab kohus, et Igor Siyanovichi teosüü jääb sanktsiooni keskmisest

määrast veidi madalamale. Arvestades Igor Siyanovichi poolt toime pandud kuriteo

asjaolusid, samuti tema isikut, karistust kergendavaid asjaolusid ja raskendavate asjaolude

puudumist, on kohtu hinnangul võimalik teda karistada KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo eest sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalama vangistusega 9 aastat.

(III)

Tsiviilhagi

72. Kannatanu A.S esitas 28. juulil 2025 tsiviilhagi (kohtutoimik, tl 6-8) varalise kahju

nõudes 1365,10 eurot ning mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot.

73. Süüdistatav kohtuistungil tsiviilhagi ei tunnistanud, ei varalise ega ka mittevaralise kahju

nõudes.

Varalise kahju nõue

74. Hageja varalise kahju nõue seisneb X matuste korraldamise kuludest, mis koosnevad

surnukeha kremeerimise kuludest summas 1833,10 eurot (Tallinna Krematooriumi AS arve)

ja kalmistul matuste korraldamise kuludest 418 eurot (Kadrioru pargi arve) – kokku seega

kulud summas 2251,10 eurot. Kirjeldatud kuludest 886 eurot on tasutud Ohvriabi teenuse

kaudu (Sotsiaalkindlustusameti vastus päringule). Seega kokku on A.S varalise kahju

hüvitamise nõue suuruses 1365,10 eurot.

75. Kohtuistungil jäi kannatanu esitatud tsiviilhagi juurde.

76. KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga

või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või

moraalset kahju. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju

tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätetele on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see

tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

1-25-4034

77. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 129 lõike 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva

kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud

kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Vastavalt VÕS § 129 lg 2 matusekulud tuleb

hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. VÕS § 1043 sätestab, et teisele

isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises

süüdi. Kooskõlas VÕS § 1045 lg 1 punktiga 1 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis,

kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega.

78. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on leidnud tõendamist Igor Siyanovichi süü X

surmas. Vastavalt omaks võetud kohtupraktikale on süüdistatavale KarS § 113 lg 1 järgi

inkrimineeritud tegu alati õigusvastane. Vaidlust ei ole selles, et A.S on X ema, kes kandis

matusekulud ja seeläbi on tal õigus nõuda varalise kahju, s.o matusekulude hüvitamist.

Tekkinud kulusid tõendavad kohtule esitatud Tallinna Krematooriumi AS-i arve 1833,10

eurot (kd 1, tl 248) ja Kadrioru pargi arve (kd 1, tl 247). Sotsiaalkindlustusameti vastusest

päringule (kd 1, tl 249) nähtub, et 886 eurot tasuti A.Sle Ohvriabi teenuse kaudu. Seega on

kohtu hinnangul põhjendatud A.S varalise kahju hüvitamise nõue 1365,10 eurot. KrMS § 310

lg 1 alusel kohus rahuldab kannatanu A.S tsiviilhagi ja mõistab Igor Siyanovichilt kannatanu

A.S kasuks välja 1365,10 eurot

Mittevaralise kahju nõue

79. A.S on esitanud mittevaralise kahju nõude 10 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt on

mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks asjaolu, et A.S pidi matma oma poja, kes oli

jõhkralt tapetud enda korteris. Poja surm on põhjustanud A.Sle psühholoogilise trauma, mis

seisneb selles, et nägi oma poega surnuna ja see pilt on kogu aeg silme ees. Kannatanu näeb

pidevalt hallutsinatsioone surnud pojast ehk juhuslikul ajahetkel visualiseerub talle

sündmuskohal nähtu. Käib pidevalt surnuaial oma poja haual. Kannatanul on keeruline

suhelda teiste inimestega peale seda sündmust, kadunud on huvi kõige vastu. Enne meeldisid

erinevad tele ja raadiosaated, maailmas toimuv, kuid ei suuda nendele enam keskenduda. On

keeruline näha abikaasa ja tütre kannatusi seoses poja surmaga, mis on sama rasked kui tal

endal.

80. Süüdistatava ja kaitsja hinnangul ei ole mittevaralise kahju hüvitamine põhjendatud.

81. Kohtu hinnangul on A.Sl tuvastatud asjaoludel õigus nõuda süüdistatavalt VÕS § 1043

ja § 1045 lg 1 p 2 alusel VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamist. VÕS §

134 lg 3 sätestab, et isiku surma põhjustamise või talle raske tervisevigastuse või

tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka

surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui

hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud. Selleks, et lähedasel tekiks õigus nõuda

mittevaralise kahju hüvitamist, peavad seega esinema erandlikud asjaolud. Mittevaralise kahju

hüvitise väljamõistmist õigustab eelkõige isiku ruumiline lähedus hukkunuga kahju tekkimise

ajal, lähedase inimese vigastuste või kannatuste nägemisest saadud hilisemad üleelamised.

82. Kannatanu A.S oli X ema. A.S kohtuistungil antud ütluste kohaselt suhtles ta pojaga

tihti, nii telefoni teel, aga poeg käis iganädalaselt ka ema juures külas. Seega on kohtu

1-25-4034

hinnangul X ema A.S isikuks, kellel on õigus kohtus tuvastatud nõuda süüdistatavalt VÕS §

1043 ja § 1045 lg 1 p 2 alusel VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud mittevaralise kahju hüvitamist.

83. VÕS § 134 lg-s 3 ei ole nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Seda ei tule

kohtupraktikast ega Riigikohtu otsustest. Õigus hüvitisele ei ole üksnes lähedase kaotanud

inimesel siis, kui ta surma pealt näeb. Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude

tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene sündmuskohale,

kus tema lähedane hukkus (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. oktoobri 2022.a otsus asjas

nr 1-21-3082 p 26 jj).

84. Kõnesolevas otsuses - ega ka üheski teises Riigikohtu otsuses - ei ole aga toodud VÕS §

134 lg-s 3 nimetatud erandlike asjaolude ammendavat loetelu. Kolleegium jagab

õiguskirjanduses väljendatud seisukohta, et kindlasti ei tähenda Riigikohtu osutatud seisukoht

seda, et lähedase kaotanud inimene võib hüvitist saada vaid juhul, kui ta surma pealt näeb (M.

Vutt. Lähedase isiku surma põhjustamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise

kohtupraktika - Juridica 2012, nr 6, lk 471). Niisamuti ei ole mittevaralise kahju hüvitamise

nõude tekkimise seisukohalt ainumäärav, kas ja kui ruttu satub või tuleb inimene

sündmuskohale, kus tema lähedane hukkus.

85. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et VÕS § 134 lg 3 mõttes ei saa olla

„erandlikuks asjaoluks“ surma või raske tervisekahjustuse põhjustamine kui selline, vaid

sellega peab kaasnema ka täiendavaid asjaolusid, mis õigustavad mittevaralise kahju rahalise

hüvitise väljamõistmist. Kolleegiumi arvates ei ole erandlikuks asjaoluks lähedase inimese

kaotus abstraktselt ning ainuüksi lein ja kaotusvalu kui selline, mis väiksemas või suuremas

ulatuses paratamatult kaasneb iga lähedase isiku surmaga (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27.

jaanuari 2025 lahend nr 2-19-14759). Selliseks asjaoluks ei saa olla ka lihtsalt poja surm ehk

perekonnaliikme kaotamine edasiseks eluks ja elukvaliteedi langus, kuna need asjaolud

kaasnevad lähedase kaotusega tihti. Erandlikuks asjaoluks VÕS § 134 lg 3 tähenduses võib

olla nt elu kaotamine ebatavaliselt rängal viisil, millest teada saamine on hukkunu lähedastele

äärmiselt raske mõjuga (RKKKo 07.10.2022, 1-21-3082/28, p-d 29-30), samuti lähedase

surma tõttu tekkinud psüühikahäire (RKKKo 27.10.2010, 3-1-1-57-10, p 25.2).

86. Surma saabumise asjaolude erandlikkusele peab andma hinnangu kohus. Praeguses asjas

saab kohtu hinnangul rääkida sellistest erandlikest asjaoludest, mis eristavad X surma

paljudest teistest lähedase kaotamise juhtudest ja õigustavad A.Sle mittevaralise kahju

hüvitise maksmist. X surm oli A.S jaoks – ka kõrvalseisjale äratuntavalt – eriliselt ränk

kogemus. Seesuguse järelduse A.S iseäranis traumaatilise üleelamise kohta saab teha ainuüksi

tollest 14. aprilli 2025 õhtust ja sellest, et ema pidi leidma oma poja ilmselgete

vägivallatunnustega surnukeha suures vereloigus korteri esikus lamamas. Kohtus uuritud

fotod korterist annavad selge pildi sellest, missugune kohutav vaatepilt A.Sle avanes.

Tegemist oli vahetu ja kannatanu jaoks kahtlemata šokeeriva sündmusega, milleks ükski

inimene ei ole ette valmistunud, ei saagi olla ette valmistunud ning ka ei saa seesugust

vaatepilti psühholoogiliselt „pehmendada“. Eriti kaalukas on praegu aga see, et

vägivallatunnustega poja surnukeha vereloigus leidjaks on ema – tegemist on tema oma

lapsega, kellega neil olid lähedased suhted. Et X oli vereloigus, viitab juba välisel vaatlusel

vägivaldsele, traagilisele ja brutaalsele surmale ning tekitab visuaalselt ja sensoorselt

1-25-4034

äärmusliku psüühilise šoki. Häirekeskuse 14. aprilli 2025 kõnesalvestis, kus A.S

Häirekeskusesse helistab, ei jäta kahtlust, et A.S oli talle avanenud vaatepildist ja poja

surnukeha leidmisest emotsionaalselt täiesti murtud ja šokeeritud.

87. Kannatanu A.S selgitas kohtuistungil poeg X külastas teda praktiliselt iganädalaselt.

Helistasid tihti. Xil esines krooniline eesnäärmehaigus, mis põhjustas talle igapäevaelus

ebamugavusi. Ta töötas ning alkoholi tarvitas peamiselt vabal ajal. Tal käisid aeg-ajalt külas

ka sõbrad. Viimati suhtles kannatanu pojaga telefoni teel 13. aprillil, mil poja hääle järgi oli

tajutav vähene alkoholi tarvitamine. 14. aprillil ei õnnestunud kannatanul pojaga telefoni teel

kontakti saada ning õhtul sõitis ta xxx asuvasse korterisse, kuhu tal olid võtmed. Korterisse

sisenedes leidis kannatanu poja surnuna ning teavitas juhtunust kiirabi ja politseid. Kannatanu

märkis, et poja surm on teda sügavalt mõjutanud. Ta kandis koos lapse isaga matusekulud,

pöördus leinaga seoses psühholoogi poole ning mõtleb poja surmale pidevalt. Sündmuskohal

avanenud vaatepilt on tal siiani meeles. Pärast poja surma külastab kannatanu iganädalaselt

kalmistut ning kirjeldas end kurvameelse ja nutvana. Kannatanu sõnul on tema elu pärast poja

surma täielikult muutunud, kuid konkreetseid muutusi ta täpsustada ei osanud.

88. Kohtu hinnangul asjaolu, et kannatanu kohtuistungil ei osanud konkreetselt muutusi

täpsustada või anda selgitusi selle kohta, milles seisnevad tema läbielamised, ei muuda

olematuks kohtu poolt eelnevalt kirjeldatud üleelamisi. Seadus ei nõua, et kannatanu

kirjeldaks detailselt oma tundeid. Iga inimene ja tema isikuomadused on erinevad ja kui

kannatanu ongi kinnine või vaoshoitud või emotsionaalselt sedavõrd murtud, et ta ei suudagi

kohtus adekvaatseid selgitusi, põhjendusi anda, siis ei saa kohus arvestada seda tema

kahjunõude kahjuks. Ilmselt tajutu jätkuv traumeeriv toime on kahtlemata ka põhjuseks, miks

kannatanu oma üleelamistest põhjalikumalt rääkida ei soovi. On ka üldteada, just

psühholoogias, et šokis või traumas inimesed võivadki olla rohkem kinnised, lakoonilised ja

emotsioonitud. Ka kohtuistungil kannatanu olek ei jätnud kahtluseks, et A.S oli murtud. VÕS

§ 134 lg 3 kontekstis tuleb hinnata just aset leidnud sündmuse mõju tüüpilisele isikule

(praegusel juhul on nö ka erilise isikutunnusega, et ema leiab oma poja surnukeha, mis

kahtlemata traumeerivam), mitte seda, kui ilmekalt konkreetne inimene end väljendab.

89. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kui kannatanu soov olekski üksnes rikastumine

nagu süüdistatav väitis, siis ei oleks tal ilmselt raske oma emotsioonidest rääkida, kuivõrd ta

ise saabki olla tsiviilhagi vaatest kõige põhilisemaks tõendiallikaks.

90. Kõiki asjaolusid koostoimes hinnates, kohtus tuvastatud tapmise asjaoludest, välisest

pildist, ületavad surma saabumise asjaolud ja surnukeha leidmine sellisena nagu käesolevalt

leiti, just selle piiri, mille puhul saab väita, et juhtunu mõju hukkunu lähedastele (emale) on

tavapärasest raskem. Elu kaotamine sedavõrd brutaalsel ja jumal viisil ei ole kahtlemata

tavapärane. Ja sellises seisundis oma poja surnukeha leidmine, on mistahes viisil kahtlemata

emale äärmiselt raske mõjuga. Ei ole alust kahelda, et A.Sle jääb poja hukkumisest kohutaval

viisil kahtlemata vaevama ja tema mällu. On kahtlemata usutav, et poja surnukeha pilt on

emal kogu aeg silmade eest. Äärmiselt häiriv teadmine lisandub kahtlemata kannatanu

leinakogemusele ja võimaldab praeguses asjas jaatada VÕS § 134 lg-s 3 nimetatud erandlike

asjaolude olemasolu.

1-25-4034

91. Seega on mittevaralise kahju hüvitise maksmine A.Sle põhjendatud. Hüvitise suuruse

otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja § 134 lg 5 ning KrMS § 381 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1

kohaselt kaalutlusõiguse alusel. Seejuures peab järgima põhimõtet, et mõistliku rahasumma

väljamõistmisel, ja seda ka sõltumata poolte taotlusest, tuleb arvestada rikkumise laadi ja

raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda jt asjaolusid, millega

arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 11. novembri 2021. a otsus nr 1-20-3535/66, p 18 ja tsiviilkolleegiumi

18. veebruari 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-159-14, p 16). A.S palub mittevaralise kahjuna välja

mõista 10 000 eurot.

92. Kahjuhüvitise ulatuse määramisel saab arvestada kõiki hagiavalduses esitatud

argumente, millega nõuet põhjendati. Samuti tuleb silmas pidada, et Igor Siyanovich on toime

pannud raske isikuvastase kuriteo – teise inimese tapmise. Ta on selle teo toime pannud

kavatsetult ja süüd kahetsenud osaliselt. Kannatanu ees kohtuistungil ta vabandanud ei ole,

sest lõppkokkuvõttes ei olnud tal X surmast kahju. Arvestada tuleb ka kohtupraktikas

väljakujunenud hüvitisemääradega sarnastes olukordades. Arvestades, et liiklusalase süüteo

toimepanemisel ettevaatamatusest pidas Riigikohus põhjendatuks maksta kannatanutele

hüvitist, kes sündmust pealt ei näinud, 3000 eurot, siis arvestades käesoleva kuriteo raskust ja

kannatanu üleelamisi on põhjendatud määrata kannatanu A.Sle hüvitis 5000 eurot.

(IV)

Menetluskulud

93. KrMS § 175 lg 1 p-de 3 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel tuleb Igor Siyanovichilt

välja mõista riigi kasuks menetluskuludena esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev

sundraha 2215 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi nr 25E-AOS00365-01/TLN148

teostamise kulu 1295,37 eurot, DNA ekspertiiside teostamise kulu 5180 eurot (s.o DNA

ekspertiisi nr 25E-GE00398-01 kulu 840 eurot, DNA ekspertiisi nr 25E-GE00427-01 kulu

1470 eurot, DNA ekspertiisi nr 25E-GE00567-01 kulu 350 eurot, DNA ekspertiisi nr 25E-

GE00501-01 kulu 1470 eurot ja DNA ekspertiisi nr 25E-GE00569-01 kulu 1050 eurot) ning

jäljeekspertiisi nr 25E-TR00020-01 teostamise kulu 502 eurot, s.o kokku 9192,37 eurot.

94. Kuigi üldjuhul hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral

menetluskulud süüdimõistetu, annab KrMS § 180 lg 3 kohtule võimaluse jätta vajadusel osa

menetluskuludest riigi kanda. Nimelt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu

varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt

käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et

arvestades menetluskulude suurust, Igor Siyanovichi vanust ning asjaolu, et tal tuleb kanda

pikaajalist vanglakaristust, käiks menetluskulude tervikuna hüvitamine ilmselt Igor

Siyanovichile üle jõu. Teisest küljest ei saa aga Igor Siyanovichil olla õiguspärast ootust, et

raske isikuvastase kuriteo toimepanemisega kaasnevad ulatuslikud menetluskulud jääksid

täies ulatuses riigi kanda.

95. Seetõttu leiab kohus, et on põhjendatud jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda

kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi nr 19/12 teostamise kulu 3078 eurot,

Lukuabi Grupp OÜ arve nr K32 No-20-1.5/3045-5 90 eurot ning riigi õigusabi korras

1-25-4034

määratud kaitsjale Sven Sillarile määratud tasu kohtueelses menetluses osalemise eest

1810,67 eurot ja kohtumenetluse osalemise eest 1464,44 eurot.

96. Seega tuleb Igor Siyanovichil KrMS § 180 lg 1 alusel tasuda menetluskuludena kokku

9192,37 eurot. Võttes arvesse menetluskulude suurust ja tõsiasja, et isikule mõistetakse

pikaajaline vanglakaristus, peab kohus võimalikuks menetluskulude tasumine ajatada. KrMS

§ 180 lg 3 alusel määrab kohus, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, s.o igas kuus vähemalt 766 eurot ning viimase kuu osamakse suurus

on 766,37 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele

EE351010052031000004

SEB

Pank,

EE522200221013264447

Swedbank,

EE401700017002872300 Luminor Pank, EE957700771001523585 LHV Pank ning makse

tegemisel märkida viitenumber 99926700003405. Viitenumbri märkimine maksekorraldusele

on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtajaks tasumata, hakkab neid välja nõudma

kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

(V)

Muud küsimused

Tõkend

97. Kohtu alla andmisel jättis kohus Igor Siyanovichi suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine

muutmata, kuna esines edasiste kuritegude toimepanemise oht. Nimetatud vahistamisalus ei

ole kohtuotsuse tegemiseks ära langenud, mistõttu jääb kohaldatud tõkend muutmata. Igor

Siyanovich tuleb jätta vahi alla kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Asitõendid

98. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud,

tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Seega otsustab kohus järgnevat:



tumedat värvi plastikust kast – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX

korteriühistule pärast kohtuotsuse jõustumist;



X.Ji isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud triibuline kampsun, jalatsid, sokid ja

teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada X.Jile pärast kohtuotsuse

jõustumist;



Igor Siyanovichi isiku läbivaatuse käigus leitud ja ära võetud sinist värvi teksatagi,

halli värvi vabaajajalatsid, lillat värvi triiksärk ja sinist värvi teksapüksid – KrMS §

126 lg 3 p 2 alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist;



Igor Siyanovichi elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud jope ja mobiiltelefon

Samsung ning Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station Wagon reg.nr. XXX

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud punast värvi käepidemega nuga musta värvi

noatupes ning Pirita jõeorust leitud ja ära võetud teksapüksid – KrMS § 126 lg 3 p 2

alusel tagastada Igor Siyanovichile pärast kohtuotsuse jõustumist.

99. KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kuulub väärtusetu asi hävitamisele. Samuti konfiskeerib

kohus KarS § 83 lg 1 alusel vahendi, mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks, kui see

kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Seega otsustab kohus järgnevat:

1-25-4034



esmase sündmuskoha vaatluse käigus leitud ja ära võetud parema jala sokk surnukeha

jalast, vasaku jala sokk surnukeha jalast, T-särk surnukeha seljast, verejälgedega vaip

korteri esiku põrandalt, 0,568-liitrine plekkpurk Alexander köögilaua pealt, 2-liitrine

plastpudel ROCK söögilaua pealt elutoas, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg söögilaua

pealt elutoas, 0,5-liitrine klaaspudel LAUA VIIN köögi põrandalt, 0,5-liitrine

plekkpurk Carlsberg elutoa põrandalt, 0,5-liitrine plekkpurk Carlsberg elutoa

põrandalt ja veremäärdumisega saunalina magamistoa põrandalt vereloigust – KrMS §

126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;



esmase ja täiendava sündmuskoha vaatluse käigus võetud puuteproovid vatitikkudel

ning laiba vaatluse käigus võetud DNA võrdlusproov, kaapeproovid ja puuteproovid –

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;



A.Slt, M.Olt, J.Ilt, X.Jilt võrdlusmaterjalina võetud süljeproovid ja biomeetria võtmise

vormid – KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist;



Igor Siyanovichi sõiduauto Opel Astra Station Wagon reg.nr. XXX läbiotsimise

käigus leitud ja ära võetud musta värvi käepidemega nuga sõiduki pagasiruumist –

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida ning KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast

kohtuotsuse jõustumist;



J.I mobiiltelefoni Apple iPhone 18 Plus andmete koopiafailid, raportfail, andmestik ja

jäädvustatud fotod, X mobiiltelefoni nutitelefoni Xiaomi Redmi Note 12 Pro ja

tahvelarvuti Samsung Galaxy Tab S6 Lite andmete koopiafailid, raportfailid,

andmestikud ja jäädvustatud fotod ning Igor Siyanovichi nutitelefoni Samsung Galaxy

A52 ja sülearvuti MSI Notebook andmete koopiafailid, raportfailid, andmestikud ja

jäädvustatud fotod – kustutada pärast kohtuotsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Margit Roots-Dervishi

Heidi Lavin

Anneli Ritsing

kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik