2-25-19411/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Susann Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

Tartu, 20. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-25-19411

Tsiviilasi

H.X-i hagi Q.K vastu elatise saamiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Tsiviilasja hind

2715 eurot 66 senti

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja H.X

(isikukood XXX, elukoht XXX

25–1, XXX-i ), seaduslik esindaja R.B (ema)

(isikukood XXX, e-post XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post

XXX)

Kostja Q.K (isikukood XXX, elukoha andmed

Turu 29b, Tartu, XXX, kostja väitel elab

Hispaanias, e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

20.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-19411 menetlus ning kinnitada H.X-i ja Q.K vahel

20.02.2026 toimunud kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on

järgmised:

1.1. Q.K kohustub tasuma H.X-ile alates 01.03.2026 kuni H.X-i täisealiseks

saamiseni (30.08.2035) igakuist elatist 301 eurot 74 senti (282,31 eurot

(baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1.

aprillil (esimest korda 01.04.2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest perekonnaseaduse § 101 lg 3 ja 4 järgi ning

lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

1.2. Q.K kohustub tasuma H.X-ile 749 eurot 90 senti (356,09 + 393,81), mis on

pool tagasiulatuvast elatisest 01.11.2024–31.10.2025, ning perioodil

14.11.2025-28.02.2026 PKS § 101 sätestatud määrast vähem tasutud elatis.

Q.K

kohustub tasuma eelmises lauses nimetatud summa

R.B

arvelduskontole ühe tööpäeva jooksul pärast XXX 25–1, Haaslava asuva

kinnistu (registriosa nr 18932050) müügist saadud raha talle laekumist.

1.3. Q.K kohustub tasuma p-s 1.1 nimetatud elatist R.B arvelduskontole

EE292200221014098382 hiljemalt iga kuu 10. kuupäevaks. Elatist makstakse

jooksva kalendrikuu eest.

1.4. Pooled lepivad kokku H.X-i ja Q.K suhtluskorras selliselt, et Q.K ei suhtle

H.X-iga . Eelmises lauses nimetatud suhtluskorda muudetakse eeldusel, et

Q.K

on läbinud H.X-i

vaimse tervise meeskonna ja

rehabilitatsioonimeeskonna nõutud koolituse, ning pärast seda lepitakse

kokku kohtumiste täpsemad ajad ja tingimused, arvestades H.X-i

rehabilitatsioonimeeskonna ja vaimse tervise meeskonna soovitusi.

1.5. Pooled lepivad kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

1.6. Pooled kinnitavad, et käesoleva kompromissi p-s 1.2 nimetatud summa

tasumisega on Q.K täielikult täitnud H.X-ile elatise tasumise kohustuse

perioodil 10.11.2024–28.02.2026 ning pooltel ei ole teineteise vastu

täiendavaid nõudeid.

2. Pooled lühendavad kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega kahe

tööpäevani.

3. Jätta kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kand.

4. Toimetada määrus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 433 lg 1 kohaselt esitada

kirjaliku määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse

esitamise tähtaeg on TsMS § 661 lg 4 ja poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu kohaselt

kaks tööpäeva alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. H.X (hageja) esitas 14.11.2025 hagi Q.K (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks

välja mõista perekonnaseaduse (PKS) § 101 kohane igakuine elatis ning tagasiulatuv elatis

PKS § 108 mõttes. Hagiavalduse kohaselt sündis hageja 30.08.2017 ning põlvneb kostjast ja

R.B-st (ema). Hageja vanemad lahutasid abielu 28.10.2024. Kostja tasus pärast seda hagejale

kokkuleppel elatist ligikaudu seadusjärgses määras, kuid alates 2025. aasta aprillist vähendas

kostja ühepoolselt elatist 200 euroni kuus.

1.1. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuine edasiulatuv elatis PKS §-s 101 sätestatud

määras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni ning tagasiulatuv elatis 787

eurot 62 senti. Hageja selgitas, et tal oli õigus saada perioodil 14.11.2024–31.03.2025 iga kuu

elatist 287 eurot 72 eurot ja perioodil 01.04.2025–14.11.2025 iga kuu elatist 301 eurot 74

senti. Elatis oleks pidanud kokku olema 3550 eurot 78 senti. Kuna kostja maksis hagile

esitamisele eelnenud aasta jooksul 2763 eurot 16 senti, on hagejal õigus nõuda tagasiulatuvat

elatist 787 eurot 62 senti. Hageja palus ühtlasi kohustada kostjat esitama täielikud andmed ja

dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta.

1.2. Hageja esitas koos hagiavaldusega hagi tagamise taotluse, milles palus kohustada kostjat

tasuma hagejale kohtumenetluse ajal PKS §-s 101 sätestatud määras elatist 301 eurot 74 senti.

Hageja selgitas, et kuna kostja ei täida vabatahtlikult kohustust tasuda seadusjärgset elatist,

võib esineda oht, et hagi tagamata jätmise korral selgub, et kostjal ei olegi

ülalpidamiskohustuse täitmiseks vahendeid ning kohtulahendi täitmine osutub raskendatuks

või võimatuks. Hageja palus kohtul TsMS § 378 lg 3 p 4 kohaselt hagi tagada ning määrata, et

kostja on kohustatud tasuma hagejale kohtumenetluse lõppemiseni jõustunud kohtulahendiga

PKS §-s 101 sätestatud määras elatist 301 eurot 74 senti.

2. Tartu Maakohus võttis hagi 14.11.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale

hagile ja hagi tagamise 14.11.2025 taotlusele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 21 päeva.

Kohus toimetas hagimaterjalid (sh hagi tagamise taotluse) ja hagi menetlusse võtmise

määruse kostjale kätte14.11.2025 kell 18.33 kättetoimetamisportaali (KÄPO) vahendusel.

Kostja esitas kohtule 15.11.2025 vastuse, milles palus hagi tagamise taotluse rahuldamata

jätta ning selgitas, et ta on elatist maksnud ja teeb seda oma lapse nimel hea meelega ka

edaspidi. Tartu Maakohus jättis 28.11.2025 määrusega hagi tagamise taotluse rahuldamata.

Kohus kogub andmed kostja majandusliku seisundi kohta ning andis pooltele võimaluse

tõendeid esitada.

3. Kohus korraldas kohtuasja arutamiseks 20.02.2026 kohtuistungi. Pooled sõlmisid

kohtuistungil kompromissi, mille palusid kohtul määrusega kinnitada ning lõpetada käesoleva

tsiviilasja menetlus. Kohus selgitas kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette,

et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et on teadlikud

kompromissi kinnitamise tagajärgedest.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus märgib, et pooled võivad TsMS § 430 lg 1 kohaselt kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega

ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi

tingimused. Kohus ei kinnita TsMS § 430 lg 3 järgi kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või seda ei ole võimalik täita.

5. Kohus leiab, et poolte kohtuistungil sõlmitud kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3

sätestatud nõuetele, see ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ega riku olulist

avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul on õigus täpsustada kompromissi

sõnastust selle sisu muutmata. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-25-19411 menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt.

6. Kohus selgitab kompromissi kinnitamise tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et kui menetlus

on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti. Elatisenõude eripära arvestades on võimalik siiski pöörduda

uuesti kohtusse elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 kohaselt, kui asjaolud on vahepeal

oluliselt muutunud. Pooled on kohtuistungil kinnitanud, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise tagajärgedest.

7. Pooled kannavad kompromissi sõlmimise korral TsMS 168 lg 3 järgi oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud,

et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on TsMS § 661 lg-st 4 lähtudes kokku

leppinud, et lühendavad määruskaebuse esitamise tähtaega kahe tööpäevani alates määruse

määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kohtunik

Susann Liin