3-26-476/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-476

Määruse kuupäev

20. veebruar 2026

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

Vertetom Autokool MTÜ kaebus Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari

2026. a korralduse nr 2-3/2026/64, 18. veebruari 2026. a lepingu nr

TG 4-1/2026/27-1 ja riigihangete vaidlustuskomisjoni 19. veebruari

2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- tühistamiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Jätta tasutud riigilõiv kaebajale tagastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni peale saab esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule järgmiselt:

- resolutsiooni punkti 1 (tühistamisnõuete tagastamise) peale 10

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest;

- resolutsiooni punkti 2 (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise)

peale 3 tööpäeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest;

- resolutsiooni punkti 3 (riigilõivu tagastamata jätmine) peale 15

päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tõrva Gümnaasium (hankija) viis läbi väikehanget „B-kategooria juhiloa esmaõppe

teenus Tõrva Gümnaasiumile“. Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 1. veebruar 2026.

2. Tõrva Vallavalitsus tunnistas 18. veebruari 2026. a korraldusega nr 2-3/2026/64 hankes

„B-kategooria juhiloa algõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ edukaks ühispakkujate OÜ

Autosõit (registrikood 10835817) ja OÜ Autosõit Tartu (16318307) ühispakkumuse

maksumusega 788,40 eurot ühe õpilase kohta.

3. Vertetom Autokool MTÜ esitas 19. veebruaril 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Tõrva

Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 ja OÜ Autokooliga sõlmitud

lepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamiseks. Kaebaja on seisukohal, et antud pakkumine ei

vasta nõuetele, sest avalike registrite alusel on OÜ Autosõit käibemaksukohuslane, mistõttu

peab hinnale lisanduma käibemaks ja seega ei ole antud pakkumine kõige odavam. Lisaks

vastavalt hanke tingimustele peab pakkujal olema õppeväljak, mis vastab nõuetele. Autosõit

OÜ-l ega Autosõit Tartu OÜ-l õppeväljakut ei ole. Seega tuleb tunnistada nõuetele

mittevastavaks ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu ühispakkumus.

Kaebaja osutab, et Tõrva Vallavalitsus jättis hanke vaidlustamiseks aega vaid 2 minutit, mis

on ilmselgelt vähe. Hanke tulemused saadeti kaebajale 18. veebruaril 2026 kell 15.05, leping

Autosõit OÜ-ga sõlmiti 18. veebruaril 2026 kell 15.07. Kaebaja on seisukohal, et OÜ

Autokooliga sõlmitud leping oli juba varasemalt valmis. Kaebaja märgib, et leping ei ole veel

jõustunud (19. veebruari 2026. a kella 09.16 seisuga ei olnud lepingul veel mõlema osapoole

allkirju). Kaebaja palub esmase õiguskaitse korras peatada lepingu sõlmimine.

4. Kaebaja esitas 19. veebruaril 2026 kell 16.47 kaebuse täienduse, taotledes riigihangete

vaidlustuskomisjoni (VAKO) 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/-

tühistamist ning kohustamist vaadata vaidlustus uuesti läbi. Kaebaja selgitab, et esitas vaide

Tõrva Vallavalitsusele 18. veebruaril 2026 kell 15.29. Hankeleping allkirjastati hankija

esindaja poolt 18. veebruaril 2026 kell 15.06 ning ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit

Tartu esindajate poolt 18. veebruaril 2026 kell 15.32. Seega esitati vaie 3 minutit varem, kui

allkirjastati leping. Seega on vaie tähtaegne ning lepingu sõlmimine on õigustühine. Kaebuse

täpsustuse lisana esitas kaebaja järgmised dokumendid – 19. veebruaril 2026 VAKO-le

esitatud vaidlustus, VAKO 19. veebruari 2026. a otsus vaidlustusasjas nr 30-26/-, 18.

veebruari 2026. a vaie Tõrva Vallavalitsusele.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 punktide 1 ja 8 kohaselt selgitab

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme ning kontrollib, ega ei esine alust

kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

6. Kaebaja on kaebuses ja selle täienduses taotlenud Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari

2026. a korralduse nr 2-3/2026/64 (pakkumuste edukaks tunnistamise otsus), Tõrva

Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel 18.

veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 ja VAKO 19. veebruari 2026. a

otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- tühistamist ja VAKO kohustamist vaadata tema vaidlustus

uuesti läbi. Kohus selgitab, et kaebaja nõue VAKO kohustamiseks vaadata tema vaidlustus

uuesti läbi ei ole asjakohane (vt Tallinna Ringkonnakohtu 21. augusti 2024. a määrust asjas 3-

24-2257, p 9). Kui asi on jõudnud juba kohtusse, siis ei saa kohus seda saata VAKO-le tagasi,

vaid vaidluse osas võtab seisukoha kohus. Kuigi kaebaja on kaebuse täienduses osutanud, et

Tõrva Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel 18.

veebruaril 2026 sõlmitud hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 on tühine, sest vaie oli esitatud

tähtaegselt, siis konkreetset nõuet vaidlusaluse hankelepingu tühisuse tuvastamiseks kaebaja

esitanud ei ole. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus esitatud kaebust tühistamiskaebusena

Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64, VAKO 19. veebruari

2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/- ja Tõrva Gümnaasiumi esindaja ja ühispakkujate OÜ

Autosõit ja OÜ Autosõit Tartu vahel 18. veebruaril 2026 sõlmitud lepingu nr TG 4-

1/2026/27-1 tühistamiseks (HKMS § 37 lõike 2 punkt 1).

7. Ühe kohustusliku kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lõike 1 punkt 4 ette

olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud

kohustuslikust korrast. HKMS § 47 lõike 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude

lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse.

Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks

lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras

tähtaegselt rahuldatud. Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64

tühistamisnõude lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus ette nähtud HKMS § 268

lõikes 1, mille kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse

riigihangete vaidlustuskomisjonis, välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud

hankeasjas. Praegusel juhul ei seondu vaidlusalune hankeasi riigisaladuse ega salastatud

välisteabega, seega tuli kaebajal HKMS § 268 lõike 1 kohaselt kõigepealt pöörduda oma

õiguste kaitseks VAKO poole.

7.1.

Olukorras, kus isik on pidanud kinni seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks

lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, kuid vastav organ on isiku

avalduse õigusvastaselt tagastanud, puudub alus halduskohtule esitatud kaebuse tagastamiseks

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 24.

augusti 2018. a määrus nr 3-18-1144, p 28; Riigikohtu 8. oktoobri 2012. a määrus

nr 3-3-1-30-12, p 18). Sealjuures peab kohus sisulisest aspektist, mitte üksnes formaalselt,

kontrollima seda, kas kohtueelses menetluses esitatud avaldus tagastati õiguspäraselt

(Riigikohtu halduskolleegiumi 20. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-34-13, p 8; nt Tartu

Halduskohtu 5. novembri 2022. a määrus nr 3-22-2334; Tallinna Ringkonnakohtu 16. jaanuari

2020. a määrus nr 3-19-2312, p 17). Seega kohtul tuleb kaebuse menetlusse võtmisel hinnata,

kas kaebaja on läbinud menetluse VAKO-s nõuetekohaselt. Kui vaidlustus on jäetud läbi

vaatamata õiguspäraselt, siis ei ole isikul riigihanke asjas kohtusse pöördumise õigust.

7.2.

VAKO jättis 19. veebruari 2026. a otsusega nr 30-26/- kaebaja vaidlustuse riigihangete

seaduse (RHS) § 192 lõike 3 punkti 1 alusel läbi vaatamata. Kohus leiab, et VAKO on

kaebaja vaidlustuse jätnud õigesti läbi vaatamata RHS § 192 lõike 3 punkt 1 alusel. Nimetatud

sätte kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle

vaidlustajale, kui vaidlustus ei ole tähtaegne. Arvestades, et käesoleval juhul viis Tõrva

Gümnaasium

hanke

„B-kategooria juhiloa esmaõppe teenus Tõrva Gümnaasiumile“ läbi väikehankena ning asja

materjalidest nähtub, et hanke eeldatav maksumus on alla lihthanke piirmäära (teenuste

hankelepingu korral 30 000 eurot, vt RHS § 14 lõike 1 punkt 1), siis tuli vaidlustuse

tähtaegsuse hindamisel lähtuda RHS § 189 lõigetest 4 ja 41. Kohus selgitab, et vastavalt RHS

§ 189 lõikele 41 kohaldatakse alla lihthanke piirmäära jäävate riigihangete puhul vaidlustuse

esitamisele samu tähtaegu, mida lihthankemenetluses. RHS § 189 lõike 4 kohaselt peab

vaidlustus lihthankes olema laekunud vaidlustuskomisjonile kolme tööpäeva jooksul alates

päevast, kui vaidlustaja sai teada või pidi teada saama õiguste rikkumisest või huvide

kahjustamisest, kuid mitte pärast hankelepingu sõlmimist. Seega lõpetab hankelepingu

sõlmimine vaidlustuse esitamise tähtaja. Kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le 19. veebruaril

2026 kell 9.46 (dtl 23). Kohus selgitab siinkohal, et Tõrva Vallavalitsusele 18. veebruaril

2026 esitatud vaie ei ole käsitatav vaidlustusena RHS § 185 mõttes (dtl 31). Asjas ei ole

vaidlust, et vaidlustuse esitamise ajaks olid hankija ja edukaks tunnistatud ühispakkumuse

esitajad hankelepingu sõlminud (hankeleping sõlmiti 18. veebruaril 2026). VAKO selgitas, et

RHS ei kohusta hankijat nn väikehangetes ootama hankelepingu sõlmimisega. Ooteaega ei

näe ette ka Tõrva valla hankekord. Seega ei olnud hankija kohustatud ootama hankelepingu

sõlmimisega. Kuna RHS ei võimalda VAKO-l vaidlustuse esitamise tähtaega ennistada, siis

puudus

VAKO-l võimalus tähtaega rikkudes esitatud vaidlustust läbi vaadata ja see tuli jätta läbi

vaatamata. Seega on VAKO jätnud kaebaja 19. veebruari 2026. a vaidlustuse õiguspäraselt

läbi vaatamata, mistõttu ei ole kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud.

7.3.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 1 punkti 4 alusel kaebuse osas,

milles kaebaja taotleb Tõrva Vallavalitsuse 18. veebruari 2026. a korralduse nr 2-3/2026/64

tühistamist.

8. Kaebus tuleb tagastada ka osas, milles kaebaja taotleb hankija ja ühispakkujate vahel

18. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 tühistamist. Kohus märgib,

et vaidlusaluse 18. veebruari 2026. a hankelepingu maksumus on alla riigihanke piirmäära ja

selle osas ei näe RHS § 185 lõige 5 koostoimes sama paragrahvi lõikega 4 kaebajale ette

kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõuet. Sellest hoolimata ei ole vastava nõude

esitamine kohtule lubatud.

8.1.

HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kohus leiab, et kaebajal ei ole

õigust esitada sõlmitud hankelepingu tühistamise nõuet.

8.2.

Kohus selgitab kaebajale, et HKMS § 267 lõige 3 sätestab, et kohus ei tühista kehtivat

hankelepingut. HKMS § 267 lõige 3 võimaldab esitada hankelepingu tühisuse tuvastamise

nõude, kui hankeleping on tühine RHS-s sätestatud alusel. Selle olukorraga antud juhul

tegemist ei ole. Nagu kohus eelnevalt selgitas, siis hankija läbi viidud riigihanke maksumus

jäi alla lihthanke piirmäära. Sellise hanke puhul ei näe RHS ette hankelepingu tühisuse

aluseid, s.h ei ole õigusaktides sätestatud ooteaega vaidlustatud korralduse tegemise ja

hankelepingu sõlmimise vahel või keeldu sõlmida hankeleping ooteajal.

Riigihankeid ja nendega seotud vaidlusi reguleerivad normid on teadlikult kujundatud nii, et

pärast hankelepingu sõlmimist ei ole selle tühistamine enam võimalik. Isikule, kes leiab, et

hankeleping oleks tulnud sõlmida temaga, jääb õiguskaitsevahendina kahju hüvitamise nõue

(Tartu Halduskohtu 25. märtsi 2025. a määrus asjas nr 3-25-710, p 7).

8.3.

Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel kaebuse osas,

milles kaebaja taotleb 18. veebruaril 2026 sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1

tühistamist.

9. Kaebaja taotles ka VAKO 19. veebruari 2026. a otsuse vaidlustusasjas nr 30-26/-

tühistamist. HKMS § 268 lõike 2 kohaselt võib riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale

vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu

vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja

õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Kohus hindas VAKO otsust kontekstis, kas kaebajal on

kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, ning nimetatud otsusel ei ole eraldiseisvat tähendust.

Kuna esinevad alused kaebuse tagastamiseks muudes nõuetes, siis ilma nende nõueteta oleks

kaebuse menetlemine ainuüksi VAKO otsuse suhtes sisutu ega aitaks kaebaja õigusi kaitsta.

Seega tuleb VAKO otsuse tühistamise nõue samuti tagastada HKMS § 121 lõike 2 punkti 1

alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

10. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse taotluse eesmärgiga takistada 18. veebruaril 2026

sõlmitud hankelepingu nr TG 4-1/2026/27-1 sõlmimist. Kohus jätab kaebaja esialgse

õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lõike 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole lubatav ja

seda ei ole võimalik puuduste kõrvaldamise teel lubatavaks muuta. Kohus selgitab, et esialgse

õiguskaitse taotluse esitamise ajaks oli hankeleping nr TG 4-1/2026/27-1 allkirjastatud kõigi

hankelepingu poolte poolt. Antud olukorras ei ole kohtul võimalik vaidlusaluse hankelepingu

suhtes esialgset õiguskaitset kohaldada.

11. Riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lõikest 5 tuleneb, et halduskohtule hankeasjas kaebuse

esitamisel tasutakse riigilõivu RLS §-s 258 sätestatud määras. Viidatud paragrahvi lõike 1

kohaselt tasutakse riigihanke vaidlustuse esitamisel riigilõivu 1280 eurot, kui riigihanke

eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast väiksem. Kaebaja esitas ühes kaebusega

ka esialgse õiguskaitse taotluse. RLS § 60 lõike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse

õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Seega tuli kaebajal tasuda riigilõivu kokku

1300 eurot. Kaebaja on käesolevas asjas tasunud riigilõivu 102 eurot, mis tuleb kohtu

hinnangul arvestada kaebuse esitamise eest tasumisele kuuluva riigilõivu katteks.

HKMS § 104 lõike 5 punkt 2 sätestab, et tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab

kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Kohus

tagastab käesoleva määrusega kaebaja ühe tühistamisnõude HKMS § 121 lõike 1 punkti 4

alusel ning ülejäänud kaks tühistamisnõuet HKMS § 121 lõike 2 punkti 1 alusel. Kui kaebaja

oleks tasunud kaebuse ehk kõigi kolme tühistamisnõude eest riigilõivu nõutavas määras ehk

1280 eurot, kuuluks talle sellest tagastamisele kolmandik, arvestades, et kaebuses esitatud

kolmest tühistamisnõudest ainult ühe eest tuleks riigilõiv tagastada. Ülejäänud kaks

kolmandikku riigilõivust jääks aga riigile. Võttes arvesse, et kaebaja tasutud 102 eurot ei ületa

seda kahte kolmandikku, mis peaks riigile jääma, pole alust kaebajale riigilõivu tagastada.

(allkirjastatud digitaalselt)