4-25-4643/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-25-4643

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruaril 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-25-4643 (2315,25,009883)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

D. I. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri

Ida-Harju

politseijaoskonna

menetlustalituse

üldsüütegude

menetlusgrupi

27.11.2025 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2315,25,009883

Menetlusalune isik

D. I.

Isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-posti aadress: XXX

Kaitsja

vandeadvokaat Gregori Palm; Advokaadibüroo WIDEN

e-post: XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Jätta D. I. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude menetlusgrupi 27.11.2025

üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2315,25,009883 rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus väärteoasjas muutmata.

2. Kohustada D. I.t tasuma rahatrahv 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus

on talle kättesaadavaks tehtud väärteoasjas nr 2315,25,009883 Politsei- ja

Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 27.11.2025 otsuses

märgitud makserekvisiitide järgi.

3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt saadab lahendit täitmisele pöörav kohtuväline menetleja

kümne päeva jooksul lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta,

kohtutäiturile, kui süüdlane ei ole 45 päeva jooksul arvates päevast, mil kohtuotsus

on tehtud kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, tasunud

rahatrahvi täies ulatuses.

1

4-25-4643

4. VTMS § 111 p 11 kohaselt pööratakse kohtuotsus rahatrahvi kohta täitmisele, kui

menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud

juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse

esitanud.

5. Menetlusaluse isiku valitud kaitsja kulud jäävad isiku enda kanda.

Edastada kohtuotsus D. I.le, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude menetlusgrupi 27.11.2025 otsusega väärteoasjas nr 2315,25,009883 karistati D.

I.t relvaseaduse (RelvS) § 89¹ lg 1 alusel rahatrahviga 400 eurot (s.o 50 trahviühiku ulatuses).

Väärteoprotokolli teokirjelduse kohaselt hoidis D. I. oma kodus (aadressil XXX) suuremas

koguses laskemoona, s.o kokku 290 ühikut. Vastavalt väljastatud kehtivale relvaloale oli tal

lubatud hoida enda valduses kuni 200 ühikut laskemoona. Kirjeldatud käitumisega rikkus D.

I. RelvS § 46 lg 5 p 1 nõudeid ja pani toime RelvS § 891 lg-s 1 sätestatud väärteo.

2. 12.12.2025 saabus Harju Maakohtusse D. I. kaitsja Gregori Palmi kaebus, milles palutakse

tühistada väärteoasjas nr 2315,25,009883 D. I. suhtes 27.11.2025 tehtud väärteootsus

väärteokoosseisu puudumise tõttu. Alternatiivselt palutakse väärteomenetluse lõpetamist

otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja peab kohaseks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

2.1 Kaebaja leiab, et toimikus puuduvad andmed selle kohta, millisel faktilisel ja õiguslikul

alusel menetlusaluse isiku koju siseneti. Kohtuväline menetleja on viidanud RelvS § 88¹ lg-

tele 1 ja 2, kuid ei ole täpsustanud, millisele konkreetsele õigusnormile või korrakaitseseaduse

alusele toiming tugines. Samuti ei nähtu toimikust, milline KorS § 52 lg 1 punktides

sätestatud alus võiks olla olnud antud juhul kohaldatav. Kaebaja hinnangul ei olnud selle

menetlustoimingu puhul tegemist relvahoiutingimuste kontrolliga, vaid relvade äravõtmisega,

ning menetleja ei ole selgitanud toimingu tegelikku õiguslikku alust. Nii leiab kaebaja, et

seadusliku aluseta eluruumi sisenemine kujutab endast olulist põhiõiguse – kodu puutumatuse

– rikkumist. Kuna väärteoasja tõendid on saadud nimetatud toimingu käigus, on tegemist

tõendite kogumise korra olulise rikkumisega, sellistele tõenditele tugineda ei saa ja menetlus

tuleb VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

2.2 Lisaks leiab kaebaja, et D. I.t ei teavitatud menetlustoimingu eel piisavalt tema õigustest,

sh enese mittesüüstamise privileegist. Nii kasvas relvade hoiulevõtmise toiming isiku

mitteinformeerimise tõttu sisuliselt relvakontrolliks, mille käigus koguti tema kohta

süüstavaid tõendeid. Sellisel moel tegutsemine kujutab endast väärteomenetlusõiguse olulist

rikkumist.

2.3 Alternatiivselt leiab kaebaja, et menetlus tuleks D. I. suhtes lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1

alusel otstarbekuse kaalutlusel. Kaebaja märgib, et vaidlusaluse menetlustoimingu käigus

avastati D. I. valduses lubatust 90 padrunit enam. Samas on sellise koguse laskemoona

käitlemist peetud kohtupraktikas isegi relvaluba mitteomava isiku poolt ebaoluliseks (vt

Riigikohtu 12.09.2011 otsuse nr 3-1-1-58-11, p 11). Piirmäärana on märgitud laskemoona

hulka kuni 100 padrunit. Menetluse lõpetamist otstarbekuse kaalutlusel toetavad ka kaebaja

2

4-25-4643

arvates asjaolu, et D. I. on staažikas relvaomanik, tal puuduvad varasemad relvaseaduse

rikkumised. Hinnanguliselt ei ole tema süü lubatust enam kui 90 padruni käitlemine suur.

Avalik menetlushuvi ei nõua kaebaja arvates D. I.le karistuse kohaldamist, eriti arvestades, et

väärteokaristusega võib kaasneda relvaloa automaatne kehtetuks tunnistamine. Kaebaja

arvates on läbiviidud menetlus juba täitnud oma eesmärgi.

3. 30.12.2025 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustub väärteoasjas nr 2315,25,009883 esitatud kaebuse läbivaatamisega kirjalikus

menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et D. I. süüline käitumine relvaseaduse (edaspidi

RelvS) § 891 lg 1 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud, tõendatud

väärteoasjas kogutud materjalidega ja õigesti kvalifitseeritud RelvS § 891 lg 1 järgi.

Menetlusaluse isiku poolt toime pandud väärtegu on õigusvastane ja õigusvastasust välistavad

asjaolud puuduvad.

3.1 Kohtuväline menetleja märgib, et D. I. puhul on tegemist relvaomanikuga aastast 2008. D.

I. on aastate jooksul soetanud erinevaid tulirelvi, millest saab järeldada, et ta on kursis

relvaseaduses olevate nõuetega, seal hulgas ka asjaoluga, kui palju võib ta isiklikult

laskemoona hoiustada.

3.2 29.09.2025 täitsid piirkonnapolitseinik R. R. ja K. K. neile antud tööülesannet, mille

eesmärgiks oli võtta hoiule D. I. valduses olevad tulirelvad ja laskemoon. Selles tegevuses

lähtusid nad RelvS § 88 lg 1, mille kohaselt teostab Politsei-ja Piirivalveameti ametnik

riikliku järelevalvet tsiviilkäibes olevate relvade, tulirelva osade ja laskemoona käitlemise,

relvaseaduse alusel tegevusluba omavate isikute ja RelvS § 31 lg 51 nimetatud isikute

relvaseaduse nõuetele vastavuse üle. Niisamuti juhindusid nad ka RelvS § 881 lõikest 2, mil

politsei lähtub relvareidi teostamisel KorS §-dest 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49, 50, 51,

52 ja 53. Kohtuväline menetleja märgib, et relva ja laskemoona hoiulevõtmisel on oluline

kontrollida ka relva ja laskemoona hoiutingimusi, mistõttu ei ole põhjust või veel vähem

kohustust sellest kontrollitavat isikut kontrollist ette teatada. RelvS § 89 p 1 kohaselt

relvaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle haldusjärelevalvet

teostama volitatud ametiisikul, st ka politseil on õigus mh teostada relvade ning nende

kohtade ülevaatust, kus ja kuidas neid hoitakse. Taoliselt olid 29.09.2025 D. I. elukohta

tulnud politseinikud pädevad lisaks relvade ja laskemoona hoiulevõtmisele kontrollima,

kuidas ta relvi ja laskemoona hoiustab.

3.3 Kohtuväline menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt rohkem kui 200 padruni

hoiustamine oma elukohas on vaadeldav tulirelva laskemoona olulises koguses ebaseadusliku

käitlemisena. Tulirelvade ja laskemoonaga seonduvate rikkumiste puhul eksisteerib

kohtuvälise menetleja arvates avalik menetlushuvi. D. I. tegu on toime pandud vähemalt

kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 2 tähenduses. Olukorras, kus isik oma rikkumist ei mõista, ei

ole vajalikke järeldusi teinud, ei saa lugeda tema rikkumist väheoluliseks ega süüd väheseks.

Kuigi D. I.l puuduvad kehtivad karistused ja teda ei ole varasemalt karistatud relvaseaduse

rikkumiste eest, on ta siiski staažikas relvaomanik. Kohtuvälise menetleja hinnangul D. I.

poolt talle etteheidetud teo pidamine vähetähtsaks, inimlikuks eksituseks näitab, et ta ei ole

aru saanud oma rikkumise tõsidusest. Selliselt D. I. süütegu hinnates annaks kohus

avalikkusele signaali, et RelvS sätestatud ohutusnõudeid ei pea järgima ja täitma, RelvS

rikkumine ei too kaasa tagajärge ehk vastutust. Lisaks ei saa kohtuvälise menetleja arvates D.

I. osas avaliku menetlushuvi hindamisel mööda vaadata tema kohta kogutud iseloomustavast

materjalist (lisa 1). Nimelt kirjeldatakse D. I. relvaloa kehtivuse peatamise lõpetamise ja

relvaloa kehtetuks tunnistamise otsuses registreeritud juhtumite põhjal tema vägivaldset

käitumist teiste isikute suhtes, agressiivset ja vaenulikku meelestatust Eesti Vabariigi,

politseiametnike ja üldse riigikaitseorganisatsioonide ning nende liikmete suhtes ning lisaks

3

4-25-4643

mõjuainete kuritarvitamist. Need asjaolud kogumis eelnevalt nimetatutega ei võimalda

kohtuvälise menetleja hinnangul lõpetada D. I. suhtes menetlust VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel.

3.4 Kohtuväline menetleja leiab, et karistuse määramisel on vaidlustatud otsuses juhindutud

KarS § 56 lg-st 1. Arvestatud on teo iseloomu, süü raskust ning eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke. RelvS § 89¹ lg 1 sanktsioon näeb ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

Menetlusalusele isikule määratud 50 trahviühiku suurune rahatrahv jääb alla sanktsiooni

keskmist määra. Menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused ja kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid ei tuvastatud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vaidlustatud

otsus on seaduslik, põhjendatud ja proportsionaalne ning vastab nii eri- kui üldpreventsiooni

eesmärkidele. Seetõttu palub ta jätta vaidlustatud otsus VTMS § 132 lg 1 alusel muutmata ja

kaebus rahuldamata.

4. 13.02.2026 kinnitas kaebaja, peale tutvumist kohtuvälise menetleja poolt 30.12.2025

esitatud D. I.t puudutavat lisamaterjali, et ei pea jätkuvalt vajalikuks kohtuistungi

korraldamist, soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses.

4.1 Kohtuvälise menetleja seisukohale lisatud relvaloa kehtivuse peatamise otsuse kui uue

iseloomustava tõendi kohta märgib kaebaja, et nimetatud haldusakt ei ole käesoleva

väärteoasja tõendamiseseme seisukohast asjakohane. Selles käsitletud väidetel D. I. varasema

käitumise, meelestatuse või võimaliku mõjuainete tarvitamise kohta puudub seos arutatava

väärteoga. Need ei mõjuta tema süü ega karistuse hindamist. Samuti märgib kaitsja, et

relvaloa peatamise otsus sisaldab haldusorgani hinnanguid ja viiteid muudele dokumentidele,

mida ei ole väärteomenetluses tõenditena esitatud ega ole võimalik kontrollida. Lisaks ei saa

ka haldusakti põhjendusi käsitada kriminaalmenetluse seadustiku mõttes iseseisvate

tõenditena. Seetõttu ei ole täiendava tõendiga kohtuvälise menetleja väiteid tõendatud.

4.2 Koos vastusega esitas kaebaja kaitsja kohtule ka menetluskulude nimekirja.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, selgitanud tema seisukoha

kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei

soovi kohtuistungist osa võtta ega kaebusele lisatud tõendi uurimist kohtuistungil. Antud

asjas teatasid kaebaja ja kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses ega taotle kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Seega kohus,

olles tutvunud nii D. I. kaebuse, täiendava seisukoha, väärteoasja nr 2315,25,009883

materjalide ja kohtuvälise menetleja 30.12.2025 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab, et antud

juhul on võimalik ja põhjendatud väärteoasjas nr 2315,25,009883 27.10.2025 tehtud otsuse

peale D. I. kaitsja esitatud kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.

6. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Tõendite lubatavus, menetlusnõuete ja isiku põhiõiguste rikkumine

7. Esmalt võtab kohus seisukoha kaebuses esitatud väite osas, et kohtuvälise menetleja on

valedel alustel kogunud menetluses tõendeid, millega on kaasnenud isiku põhiõiguste

rikkumine. Kaebuse kohaselt on rikutud menetlusaluse isiku D. I. põhiõigusi (kodu

puutumatust ja enese mittesüüstamise privileegi), kui politseiametnikud sisenesid seadusliku

aluseta tema eluruumidesse ja ei teavitanud teda piisavalt tema õigustest.

4

4-25-4643

8. Väärteoasjas nr 2315,25,009883 kogutud tõenditest nähtub, et politseiametnikud K. K. ja

R. R. läksid 29.09.2025 menetlusaluse isiku D. I. elukohta eesmärgiga võtta hoiule tema

valduses olevad relvad ja laskemoon. Tunnistaja K. K. ütlustest nähtuvalt juhatas D. I.

politseiametnikud enda elukohas II korruse ruumi, kus ta hoiustas relvi ja laskemoona. Seega

ei teostanud politseiametnikud väärteomenetluse raames D. I. elukoha läbiotsimist VTMS §

35 lg 1 tähenduses, vaid relvade ja laskemoona hoiule võtmisest nende faktilise olemasolu ja

koguse tuvastamisega. Väärteoasja materjalidest ei nähtu andmeid selle kohta, et D. I. esitas

vastuväiteid politsei sisenemisele tema elukohta või tema poolt relvade üleandmisele.

9. Kohtu hinnangul tegutsesid politseiametnikud K. K. ja R. R. menetlusaluse isiku D. I.

elukohas relvi ja laskemoona hoiule võttes seaduslikult. Seejuures on nad ka seaduslikult üle

vaadanud D. I. elukohas relvade ja laskemoona hoiustamise tingimused. Kohtuväline

menetleja on õigesti märkinud, et politseil on õigus relvade ja laskemoona hoiustamise

tingimusi kontrollida ja teha seda ka ilma ette teatamiseta. RelvS § 89 p 1 kohaselt on

relvaseadusest ja selle alusel antud õigusaktidest kinnipidamise üle haldusjärelevalvet

teostama volitatud ametiisikul, st ka politseiametnikul, õigus mh teostada relvade ning nende

hoiukohtade ülevaatust. Politseil on õigus RelvS § 881 lg 2 alusel teostada ka relvareide,

millise ülesande täitmisel juhinduvad nad KorS §-dest 30, 31, 32, 37, 38, 39, 41, 45, 48, 49,

50, 51, 52 ja 53. Kuivõrd relvade ja selle hoiukohtade, niisamuti relvareidi eesmärk saab olla

tegeliku olukorra kontrollimine, siis ei ole ka nende toimingute teostamise eel mingisugust

põhjust või veel vähem kohustust toimingule allutatud isikutele neist ette teatada. Seega on

selline kontroll menetlusaluse isiku jaoks ootamatu.

10. Kohus märgib, et ka relvade ja laskemoona hoiule võtmine ning nende ülelugemine

on otseselt seotud relvaseadusest tuleneva järelevalvepädevuse teostamisega. D. I. on relvade

ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastanud. Järelikult osales ta toimingus. Tal

oli võimalus veenduda, kas tema valduses olnud padruneid loeti üle korrektselt. Asjaolu, et

lubatust suurem laskemoona kogus tuvastati nimetatud toimingu käigus, ei muuda

politseiametnike tegevust läbiotsimistoiminguks ega muuda seda läbiotsimistoimingu reeglite

mittejärgimise tõttu õigusvastaseks. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust lugeda ka D. I. valduses

lubatust enam leitud laskemoona fakti kohta kogutud tõendeid lubamatuks.

11. KrMS § 63 lg 2 kohaselt ei või süüteomenetluse asjaolude tõendamiseks kasutada

tõendeid, mis on saadud põhiõiguste rikkumise teel.

12. Tõendi kasutamine on lubamatu, kui selle saamisel ei ole järgitud KrMS §-s 64

sätestatud tõendite kogumise üldtingimusi või teatud süüteomenetluslikke garantiisid, nt PS §

22 lg-st 3 või KrMS § 34 lg 1 p-st 1 tulenevat õigust mitte olla sunnitud aitama kaasa enda või

oma lähedaste poolt toime pandud süüteo tõendamisele (RKKKo asjas nr 4-18-51, p 6).

13. Kohtu hinnangul kaebuse väide, et menetlusalune isik D. I. aitas politseiametnikele

enda valduses olevaid relvi ja laskemoona ette näidates kaasa teda süüstavate tõendite

kogumisele ja tema valdusest lubatust enam laskemoona leidmise järgselt ei tutvustatud talle

tema õigusi piisaval määral, mistõttu tuleb selliselt kogutud tõendid tunnistada lubamatuteks,

väärteoasja materjalide alusel kinnitust ei leidnud. Kohus märgib, et enese mittesüüstamise

privileeg kaitseb isikut sunniviisilise ütluste andmise või tahteavalduste eest, mille eesmärk

on enda süü tõendamine. See privileeg ei laiene füüsilistele esemetele ega nende faktilisele

olemasolule, mis mingi menetlustoimingu raames tuvastatakse. 29.09.2025 tuvastati D. I.

valduses olnud relvade ja laskemoona kogus nende faktilise üleandmise ja -lugemise käigus.

Relvade hoiule võtmiseks vastuvõtmise-üleandmise akti on võimatu koostada ilma, et

tuvastataks üleantavate esemete liik ja kogus. Väärteoasja materjalidest nähtub, et

väärteoprotokoll koostati ehk väärteomenetlus alustati ja isik kuulati üle 29.10.2025, s.o kuu

aega peale tema elukohas toimunud relvade ja laskemoona hoiulevõtmist. D. I. menetlusaluse

5

4-25-4643

isikuna ütlusi anda ei soovinud. Samas nähtub väärteo asja materjalidest, et talle tutvustati

selle toimingu eel tema õigusi menetlusaluse isikuna, ta kinnitas nendega tutvumist ja neist

arusaamist oma allkirjaga nii väärteo- kui ka menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis.

Seega olid väärteomenetluse raames D. I.le tagatud menetlusaluse isiku õigused.

Väärteo õiguslik hinnang

14. Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas menetlusalune isik D. I. on rikkunud RelvS §

46 lg 5 p 1 sätteid, milline tegu on kvalifitseeritud RelvS § 89¹ lg 1 järgi.

15. RelvS § 891 lg 1 näeb ette vastutuse relva, tulirelva olulise osa või laskemoona

kandmise, hoidmise, üleandmise, valmistamise, ümbertegemise, parandamise, müümise,

laenutamise, veo või käitlemise muude nõuete või nende arvestuse või registreerimise korra

või nõuetele mittevastava laskekõlbmatu relva käitlemise nõuete rikkumise eest ning

karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti.

16. RelvS § 11 järgi on relva ja laskemoona käitlemine sama seaduse tähenduses relvade

ja laskemoona valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine,

kandmine, edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine

ja hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine.

17. Väärteoprotokollist nähtuvalt D. I. selgitusi ei andnud. 29.10.2025 koostatud

menetlusaluse isiku ülekuulamisprotokollist selgub, et loobus ka selle toimingu raames

võimalusest ütlusi anda.

18. Kohus märgib, et antud asjas puudub vaidlus selles, et 29.09.2025 kell 11.40 võtsid

politseiametnikud aadressil XXX, asuvas eluhoones D. I. käest hoiule tema relvad ja

laskemoona. Relva ja laskemoona üleandmise-vastuvõtmise akti nr 376-25 kohaselt andis D.

I. 29.09.2025 aadressil XXX, politseiametnikele üle 7 tulirelva ja kokku 290 padrunit.

19. Tunnistaja piirkonnapolitseinik R. R.e ütluste kohaselt sisenes tema koos paarilise K.

K.ga 29.09.2025 kell 11.45 aadressil XXX, asuvasse eluhoonesse eesmärgiga võtta hoiule D.

I. relvad ja laskemoon. Hoiule võtmise akti koostamisel aitas tunnistaja K. K.l kontrollida

relvade kompleksust ja seerianumbreid. Sealhulgas aitas D. I.l lugeda ka laskemoona kogust.

Kontrolli käigus tuvastas tunnistaja, et D. I.l on kokku 290 padrunit (kolmes eri suuruses), mis

vastasid tema relvade kaliibritele. Vastavalt D. I. kehtivale relvaloale oleks aga tema

käsutuses tohtinud olla kuni 200 padrunit.

20. Tunnistajana ülekuulatud piirkonnapolitseinik K K. kinnitas tunnistaja R. R.e ütlusi,

märkides, et 29.09.2025 teostas ta koos piirkonnapolitseinik R. R.ega tööülesandeid. Selle

käigus sisenesid nad kell 11.40 D. I. elukohta aadressil XXX, et võtta hoiule viimase relvad ja

laskemoon. D. I. juhatas nad teisele korrusele, kus ta hoiustas relvi ja laskemoona. Antud

tegevuse käigus võeti D. I.lt hoiule kokku 7 tulirelva ja 290 padrunit, millest 50 tk olid

kaliibriga 38 Special, 100 tk kaliibriga 9x19 ja 140 tk kaliibriga 145 Auto. Kohapeal tuvastati,

et kehtiva relvaloa alusel, oli D. I.l õigus hoiustada kuni 200 padrunit.

21. RelvS § 46 lg 5 reguleerib, millises koguses võib füüsiline isik hoida laskemoona.

RelvS § 46 lg 5 p 1 kohaselt võib füüsiline isik hoida kuni 200 padrunit isiku omandis või

valduses olevate turvalisuse tagamise otstarbega tulirelvade kohta. D. I.le oli väljastatud

relvaluba enese ja vara kaitse eesmärgil, mida tõendab relvaregistri väljavõte. Samuti nähtub,

et menetlusalusel isikul oli õigus omada tulirelvi (relva tüübid: vintraudne püstol ja

vintraudne revolver) ja tema nimele oli registreeritud ajavahemikus 2008-2019 kokku 7

tulirelva.

6

4-25-4643

22. Kohtu hinnangul on D. I. hoidnud enda valduses lubatust rohkem laskemoona (90

ühiku võrra enam) ehk pannud toime RelvS § 46 lg 5 p 1 rikkumise, mida kvalifitseeritakse

RelvS § 89¹ lg 1 järgi, vähemalt kaudse tahtluse vormis. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik

teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu

saabumist ja möönab seda. Laskemoona soetamine on kahtlemata teadlik ja eesmärgipärane

tegevus. D. I. on olnud pikka aega relvaloa omanik (alates 2008 aastast), seega oli ta teadlik

kõigist nõuetest ja reeglitest, mis relva ja selle juurde mõeldud laskemoona käitlemisega

kaasnevad. Seega soetades ja hoides laskemoona suuremas koguses kui temale väljastatud

relvaloga oli lubatud, pidas D. I. võimalikuks ja möönis, et rikub RelvS § 46 lg 5 p 1 nõuet.

23. Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus RelvS §

46 lg 5 p 1 kirjeldatud keeldu ja pani toime RelvS § 891 lg-s 1 ettenähtud väärteo.

Väärteoasjas ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid.

Taotlus menetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel

24. VTMS § 30 lg 1 p 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada, kui

menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja väärteomenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi.

25. Nii kohtupraktikas kui õiguskirjanduses on käsitletud D. I. kaitsja viidatud temaatikat

– menetluse lõpetamine otstarbekuse kaalutlusel, laskemoona ebaolulise kogusega ja on

leitud, et kui piiratud tsiviilkäibega relvade laskemoona üldkogus jääb allapoole RelvS § 46

lg-s 5 sätestatud madalaimat piirmäära, tuleb laskemoona kogus lugeda ebaoluliseks (vt

RKKKo nr 3-1-1-40-11 p 16.1 ja 18). Laskemoona ebaolulises koguses ebaseaduslik

käitlemine vastab RelvS §-s 89¹³ ettenähtud väärteokoosseisule (vt Karistusseadustik. Komm

vlj. Koost Sootak, J., Pikamäe, P. 5. vlj. Tallinn: Juura 2021, lk 1181). Seejuures RelvS sättes

lubatud laskemoona kogust ületavat kogust ei saa lugeda ebaoluliseks. Seega ei puuduta

viitatud küsimused käesolevat väärteoasja, kuivõrd väärteoetteheide on tehtud RelvS § 89¹ lg

1, mitte RelvS § 89¹³ järgi.

26. Menetlusaluse isiku D. I. valdusest leiti padrunite kogus, mis ületas seadusega lubatud

maksimaalset padrunite arvu 90 padruni võrra. Kohtu hinnangul on selliselt tegu siiski

arvestatavas määras seadusega lubatud koguse ületamisega.

27. Kohus leiab, et ka väärteoasjas tuvastatud järgmised asjaolud ei võimalda nõustuda

kaebuse taotlusega D. I. suhtes menetlus lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Kuigi D. I.l

puuduvad varasemad relvade ja laskemoona käitlemisega seotud karistused, ei ole ta

etteheidetava teo õigusvastasusest aru saanud, ei ole sellest vajalikke järeldusi teinud, ei ole

oma süütegu tunnistanud. D. I. on isikuks, kellel on olnud pikka aega relvaluba, talle on igati

teada relvade ja laskemoona käitlemist kinnitavad reeglid. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et

menetlusalune isik on laskemoona soetanud ja hoidnud enda valduses tahtlikult (vähemalt

kaudse tahtlusega). Kohtu hinnangul ei ole 90 padrunit selline kogus laskemoona, mis nö jääb

kahe silma vahele, mida ei pruugi märgata. Nii ei saa ta tõsiseltvõetavalt pelgalt inimlikule

eksimusele viidates vähendada laskemoona käitlemisega seotud hoolsuskohustuse rikkumise

raskust või muuta hinnangut sellele. Kohtu arvates näitab kaebaja väide inimlikust eksimusest

selle süüteo juures pigem soovimatust enda rikkumist tunnistada kui süüteo juhuslikkust.

Kohus ei nõustu ka kaitsja väitega, et antud menetlus on täitnud oma eesmärgi. Kohtul

puuduvad igasugused andmed, et isik oleks rikkumisest teinud asjakohaseid järeldusi. Pigem

vastupidi, kaebuses toodu kohaselt otsib süüdlane enda tahtlikule tegevusele õigustusi. Seega

välistab kohtu hinnangul menetluse lõpetamise otstarbekuse kaalutlusel ka isiku enda

suhtumine toimepandud rikkumisse.

7

4-25-4643

28. Kohus leiab, et antud asjas on selgelt olemas avalik huvi. Relvad ja laskemoon

kujutavad endast kõrgendatud ohu allikat. Seadusandja on kehtestanud relvade ja laskemoona

käitlemisele ranged nõuded eesmärgiga tagada avalik turvalisus. Nende nõuete rikkumisel on

ühiskondlikult suurem kaal kui tavapäraste väärtegude puhul. Samuti on üldpreventiivsetest

kaalutlustest lähtudes vajalik ühiskonnale anda signaal, et RelvS sätestatud ohutusnõuetel on

põhjused ja need on täitmiseks, vastasel juhul järgneb tagajärg.

29. Avaliku menetlushuvi hindamisel on kohtu hinnangul oluline ka menetlusaluse isiku

kui relvaomaniku üldine usaldusväärsus. D. I.t iseloomustava teabena arvestab kohus

24.10.2025 koostatud relvaloa kehtivuse peatamise otsuses nr 4.2-1/4440-9 kajastatud

asjaolusid. Nimetatud otsus on vaidlustatud halduskohtus ega ole tänaseks jõustunud. Nii ei

käsitle kohus selles otsuses sisalduvaid väiteid väärteoasjas tuvastatud rikkumistena, kuid

peab neid asjakohaseks arvestada selles võtmes, et pädev haldusorgan on pidanud vajalikuks

hinnata nende alusel menetlusaluse isiku vastavust relvaomanikule esitatavatele

usaldusväärsuse nõuetele ja otsustanud relvaloa kehtivuse peatada. Kohus ei usu, et avalikkus

aktsepteeriks, et isik, kelle puhul on juba varasemalt ilmnenud relvalao kehtivuse peatamiseks

alused, lõpetaks RelvS § 89¹ lg 1 rikkumises menetluse otstarbekuse kaalutlusel.

30. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et D. I.le pidi olema juba

relvaeksamit läbides selge, et relvade ja laskemoona käitlemise reeglite rikkumistega võib

kaasneda relvaloa tühistamine või peatamine. Kohtupraktikas on selgitatud, et „riik saab

usaldada relva ja laskemoona üksnes sellisele isikule, kelle puhul ta on veendunud, et see isik

tunneb ja täidab kehtestatud käitlemisnõudeid ning ei kasuta relvi süütegude

toimepanemiseks. Isiku teadmisi relvade ja laskemoona käitlemise nõuete kohta kontrollitakse

enne relvaloa väljaandmise otsustamist relvaeksamil (RelvS § 35 lõige 5). Kui isik relva või

laskemoona käitlemise nõudeid rikub, võib see olla märgiks, et ta kehtivaid nõudeid ei tunne

või ei suhtu nende järgimisse vajaliku hoolsusega. Sel juhul on preventiivsetel kaalutlustel

põhjendatud relvaloa kehtetuks tunnistamine ja isiku teadmiste uus kontrollimine relvaloa

väljastamisel“ (18.06.2019 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi lahend

asjas nr 5-19-26, p 51). Harju Maakohus ei ole küll D. I. relvaloa tühistamise küsimuse

otsustajaks, kuid leiab, et arvestades etteheidetavat süütegu ja tema suhtumist sellesse, oleks

ka nimetatud tagajärjest lähtuvalt väärteomenetluse lõpetamata jätmine otstarbekuse

kaalutlusel põhjendatud.

31. Arvestades D. I.le etteheidetava rikkumise iseloomu, tema suhtumist teosse ning

relva- ja laskemoona käitlemisega kaasnevat kõrgendatud ohtu, leiab kohus, et teda on

võimalik õiguskuulekale teele suunata ja sellega ka tagada õiguskorra huvide (turvalisus)

kaitse, üksnes tema karistamise kaudu. Nii jätab kohus taotluse väärteoasja lõpetamiseks

otstarbekuse kaalutlusel rahuldamata.

Karistus

32. RelvS § 89¹ lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või

aresti.

33. Kohtuväline menetleja karistas D. I.t juhindudes KarS § 56 lõikest 1 RelvS § 89¹ lg 1

alusel rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 400 eurot. Seega on kohtuväline menetleja karistanud

D. I.t ettenähtud sanktsiooni keskmisest oluliselt madalamas määras, s.o miinimumilähedases

määras.

34. Menetlusalusele isikule määratud karistuse hindamisel lähtub kohus Riigikohtu

karistuse mõistmist puudutavatest juhistest. Karistuse mõistmisel võetakse lähtepunktiks

vastutust ettenägeva normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdlase süü

suurus, karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süü suurusele

8

4-25-4643

vastav karistuse määr. Lõpuks arvestatakse üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise

huvisid.

35. Hinnates D. I. süü suurust RelvS § 89¹ lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteos, jääb see alla

keskmist sanktsiooni määra, kuivõrd ta pani toime ühe etteheite dispositsioonis ette nähtud

teoalternatiivi, s.o laskemoona hoidmise nõuete rikkumise. D. I. ületas seadusega ettenähtud

maksimaalset padrunite kogust ca poole ulatuses lubatud määrast.

36. D. I. on varasemalt karistamata. Kohus ei tuvastanud tema karistust kergendavaid ega

raskendavaid asjaolusid, neid ei ole tuvastanud ka kohtuväline menetleja.

37. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määratud karistus etteheidetud väärteo

eest on kooskõlas süüteo raskuse ja süüdlase isikuga, arvestab selle eri- ja üldpreventiivseid

eesmärke. Nii nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et D. I.t on võimalik mõjutada edaspidi

süütegude toimepanemisest hoiduma rahatrahviga, mis on mõistetud miinimumilähedases

määras.

38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja esitatud

kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

39. D. I. kaitsja on esitanud kohtule taotluse menetlusalusele isikule menetluskulude

hüvitamiseks. VTMS § 38 lg 1 alusel järgitakse väärteoasja kohtumenetluses menetluskulude

arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Valitud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p

1 kohaselt menetluskulu. KrMS § 180 lg 1 järgi hüvitab menetluskulud süüdimõistva otsuse

korral süüdimõistetu. Kuivõrd antud juhul jätab kohus menetlusaluse isiku D. I. kaitsja

kaebuse rahuldamata, siis jätab kohus ka rahuldamata kaitsja taotluse hüvitada

menetlusalusele isikule valitud kaitsjale makstud tasu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

kohtunik

9