2-24-101965/31 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-101965

Kohtuasi

B2 Impact OÜ hagi V.G vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Marie Tsine

Kostja V.G (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) ja V.G (isikukood XXX) vahel 19.

veebruari 2026 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1.

V.G kohustub tasuma B2 Impact OÜ-le 3000 eurot 24 kuu jooksul alates 10.

märtsist 2026 igakuise osamaksega 125 eurot ja igakuine makse tuleb teha iga kuu

10. kuupäeval.

1.2.

B2 Impact OÜ ja V.G kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava

kohtumääruse jõustumist ja kompromissi nõuetekohast täitmist V.G poolt, ei oma

B2 Impact OÜ ja V.G teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on

tõusetunud käesolevast tsiviilasjast.

1.3.

Kui V.G ei tasu kohtumääruse resolutsiooni punktis 1.1. (kompromissi punktis

1) nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või osalise

tasumisega viivitanud vähemalt 7 päeva, on B2 Impact OÜ-l õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist

V.G-lt

ning samuti pöörduda võlgnevuse

sissenõudmiseks kohtutäituri poole.

1.4.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-101965.

1 (5)

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Rahuldada osaliselt B2 Impact OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ja tagastada B2

Impact OÜ-le menetluses 25.03.2024 tasutud riigilõivust 193,08 eurot.

5. Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks 86,92 euro

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. B2 Impact OÜ (endise ärinimega OK Incure OÜ, hageja) esitas Tartu Maakohtule

hagiavalduse V.G (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista 4618,52 eurot, millest põhinõue on 3629,75 eurot, intress on 347,99

eurot, viivis on 605,78 eurot ja sissenõudmiskulud on 35 eurot. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endise nimega Ferratum Bank plc,

krediidiandja) ja kostja 20.01.2022 laenulimiidi lepingu. Lepingu sõlmimine toimus

krediidiandja iseteeninduskeskkonnas, kus kostja esitas laenutaotluse ja sai samal päeval

e-posti teel lepingu üld- ja eritingimused, hinnakirja ning Euroopa tarbijakrediidi

standardinfo. Leping jõustus pärast seda, kui kostja kinnitas laenu iseteeninduses saadetud

PIN-koodi ja kinnituskoodiga. Lepingu eritingimuste järgi anti kostjale laenulimiit kuni 4000

eurot ning leping sõlmiti tähtajatult. Samal päeval kanti kostja pangakontole 4000 eurot.

Kostja esitas pärast esmast lepingu sõlmimist täiendavad laenutaotlused 12.05.2022 (233 euro

saamiseks), 23.09.2022 (208 euro saamiseks) ja 13.12.2022 (126 euro saamiseks), kuid uusi

lepinguid nende taotluste alusel ei sõlmitud. Kostjale tehti laenulimiidi kasutamiseks kokku

neli väljamakset. Esmane väljamakse summas 4000 eurot tehti 20.01.2022. Seejärel kanti

kostjale 12.05.2022 summa 233 eurot, 23.09.2022 summa 208 eurot ning 13.12.2022 summa

126 eurot. Kokku kasutas kostja laenulimiiti 4567 euro ulatuses.

Lepingust tulenevalt on intressimäär 41,7925% aastas, krediidi kulukuse määr 50,8% aastas.

Lepingu kohaselt on viivisemäär võrdne intressimääraga, s.o 41,7925% aastas ja 0,1145%

päevas. Kostja oli lepingu kohaselt kohustatud tasuma laenu tagasimaksed igakuiselt

krediidiandja poolt iseteeninduskeskkonnas väljastatud arvete alusel, mis esitati 15 päeva

pärast iga väljamakse tegemist. Arvetel näidati miinimumsumma, mis moodustas 5%

võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või vähemalt 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb

oli suurem; kui kogu võlgnevus jäi alla 10 euro, kujunes miinimumsummaks kogu võlgnetav

summa koos tasudega. Maksete laekumisel jaotati need üldtingimuste p 10.6 kohaselt esmalt

2 (5)

sissenõudmiskuludele, seejärel laenule, intressile ning viimases järjekorras leppetrahvidele,

teenustasudele ja muudele võlgnetavatele summadele.

Kostja on krediidilepingu alusel teinud tagasimakseid kokku 2491,07 eurot, millest arvestati

567,81 eurot krediidisumma, 52,01 eurot kulude ja 1871,25 eurot intressi katteks. Kostja jättis

tasumata osamaksed, mis muutusid sissenõutavaks 20.04.2023, 20.05.2023 ja 20.06.2023.

Krediidiandja edastas kostjale 05.06.2023 lepingu ülesütlemise teatise, milles selgitati

kostjale, et kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping

lõppeb 15. päeval. Lepingu lõppemisel muutub aga kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd

kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppes leping 20.06.2023 ning kostja

kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse. Kostja põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise

seisuga on 3999,19 eurot (4567-567,81). Inkassomenetluses tasus kostja täiendavalt 369,44

eurot, mis arvestati põhinõude katteks. Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale

põhinõude summas 3629,75 eurot. Intressinõue perioodi 06.04.2023 – 20.06.2023 eest on

347,99 eurot. Viivisenõue perioodi 01.11.2023–25.03.2024 eest on 605,78 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 35 eurot.

Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 03.07.2023 saadetud nõudekiri maksumusega 25

eurot, 24.07.2023 saadetud pretensioon maksumusega 5 eurot, 31.10.2023 saadetud

hagihoiatus maksumusega 5 eurot. Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded

hagejale.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja täitis

krediidiandja iseteeninduses ankeedi, milles märkis enda igakuiseks sissetulekuks 4000 eurot

ja igakuisteks kohustusteks 850 eurot. Kostja pangakonto väljavõtte alusel tuvastas

krediidiandja kostja igakuiseks sissetulekuks töötasu 1500 eurot kuus. Lisaks tuvastas

krediidiandja, et kostja sai vanemahüvitist 2486,91 eurot. Kostjal maksehäireid ei olnud.

2. Pooled sõlmisid 19. veebruari 2026 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas

järgmisi tingimusi:

1. V.G kohustub tasuma B2 Impact OÜ-le 3000 eurot 24 kuu jooksul alates 10. märtsist

2026 igakuise osamaksega 125 eurot ja igakuine makse tuleb teha iga kuu 10. kuupäeval.

2. B2 Impact OÜ ja V.G kinnitavad, et pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse

jõustumist ja kompromissi nõuetekohast täitmist V.G poolt, ei oma B2 Impact OÜ ja V.G

teineteise suhtes nõudeid ega pretensioone, millised on tõusetunud käesolevast

tsiviilasjast.

3. Kui V.G ei tasu punktis 1 nimetatud võlgnevust nõuetekohaselt ning on makse täieliku või

osalise tasumisega viivitanud vähemalt 7 päeva, on B2 Impact OÜ-l õigus nõuda kogu

võlgnevuse kohest tasumist V.G-lt ning samuti pöörduda võlgnevuse sissenõudmiseks

kohtutäituri poole.

4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et

lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega ühe päevani.

Hageja palub tagastada menetluses tasutud riigilõivust 280 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

3 (5)

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 4

alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.

Kohus märgib, et hagis toodu kohaselt oli laenulimiidi laenulepingu osas krediidi kulukuse

määraks 50,8% aastas. Laenusumma oli 4000 eurot, intressimäär 41,7925% aastas ning

kostjal tuli laen tagastada 12 osamaksega. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

20.01.2022 laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates

01.01.2022 kuni 30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%.

Eeltoodust tulenevalt ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi väljastamise ajal seadusega

kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Kompromissi sõlmimisel vähendas hageja oma nõuet ja pooled on kompromissis kokku

leppinud, et võlg on summas 3000 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtet ja selle

rikkumise tagajärgi on kohus pooltele selgitanud 08.12.2025 kohtumääruses, mis on pooltele

kätte toimetatud. Kostja kinnitas kohtuistungil kohtule, et ta saab aru, et kui ta sõlmib

kompromissi, siis ta loobub kõikidest seaduslikest õigustest, mis tulenevad

võlaõigusseadusest vastutustundliku laenamise põhimõtte osas. Kohtu hinnangul ei ole

kompromiss kinnitatavas osas vastuolus seadusega. Kohus on pooltele kohtuistungil

selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke tagajärgi ning veendunud, et

kompromissi tingimused on pooltele arusaadavad ja vastavad nende tegelikule tahtele.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga

samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega, mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu

vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab

kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab

taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab

tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi

üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga

4 (5)

lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava kohtumääruse täitmist saab

nõuda täitemenetluse korras.

6. Hagilt hinnaga 4618,52 eurot tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasuda riigilõivu

560 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 173,84 eurot

ja hagi esitamisel kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 386,16 eurot. Hageja taotleb TsMS §

150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud riigilõivu tagastamist, s.o 280 eurot. Alates 1.

veebruarist 2023 jõustus TsMS § 150 lg 3 muudatus. TsMS § 150 lg 3 sätestab, et avalduse

läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise või hagist

loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud

riigilõivu. Kompromissi kinnitamisel maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei tagastata.

Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 193,08 eurot tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise

taotlus jääb rahuldamata 86,92 euro ulatuses.

7. Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 168 lg 3 alusel. Asjas ei ole

menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb

menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

8. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)