2-24-4839/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKostjad ilma nõudeid õigeks võtmata on nõus kompromissi korras kutsehaigusest Kostja I ja kostja II hüvitavad hagejale vajaduspõhiselt kuludokumentide alusel
Legislator headnote
AI generated2-24-4839/26 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja: Kostjad ilma nõudeid õigeks võtmata on nõus kompromissi korras kutsehaigusest Kostja I ja kostja II hüvitavad hagejale vajaduspõhiselt kuludokumentide alusel
Full text
T A R T U M A A K O H U S
K O H T U M Ä Ä R U S
Menetluse lõpetamine
Määruse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2026 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi
Tsiviilasja number
K.P. hagi XXX ja XXX vastu kutsehaigusest tekkinud kahju
hüvitamiseks hüvitise väljamõistmiseks ning edasiulatuvalt
igakuise hüvitise väljamõistmiseks
2-24-4839
Kohtunik
Kalev Kuningas
Hageja
K.P. (isikukood XXX; aadress XXX,
Hageja esindajad
M.H. (XXX)
Kristel Kangilaski (kristel@hugolegal.ee)
Kostja I
XXX (registrikood XXX; aadress; XXX)
Kostja I esindaja
K.A. (XXX)
Kostja II
XXX registrikood XXX; aadress XXX)
Kostja II seaduslik esindaja
V.R. (XXX)
Kostja II lepinguline esindaja
K.K. (XXX)
RESOLUTSIOON
Kinnitada kompromiss ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kinnitada kompromiss alljärgnevatel
tingimustel:
1. Kostjad ilma nõudeid õigeks võtmata on nõus kompromissi korras kutsehaigusest
tuleneva ravikulude katmiseks tasuma hagejale kalendriaastas kokku mitte rohkem kui
1200 eurot vajaduspõhiselt, sh kostja I maksimaalselt 963 eurot ja kostja II maksimaalset
237 eurot kalendriaastas.
2. Kostja I ja kostja II hüvitavad hagejale vajaduspõhiselt kuludokumentide alusel
hagejale tekkinud kuludest kostja I 65% ja kostja II 16%. Hageja kanda jääb 19%
kuludest.
3. Hüvitamisele kuuluvad järgmiste teenuste maksumused:
3.1. laserravi; magnetravi, amplipulss; aparaatne ultraheliprotseduur;
3.2. Kutsehaigete Liidu poolt korraldatud statsionaarne taastusravi üks kord aastas.
4. Hageja esitab kostjale I ja kostjale II punktis 3 nimetatud kuludokumendid perioodi
01.01- 30.06 kohta hiljemalt juulikuu jooksul ning perioodi 01.07-31.12 kohta hiljemalt
jaanuarikuu jooksul. Kostja I ja kostja II hüvitavad kulud punktis 2 viidatud
proportsioonides 21 päeva jooksul kuludokumentide esitamisest.
5. Kostjal I ja kostjal II on õigus küsida hageja eriarsti või perearsti poolt väljastatud
tõendit, mis kinnitab kuludokumentide seotust hageja kutsehaigusega.
6. Kostjad I ja II hüvitavad hagejale kohtumenetluse ajal kantud ja tõendatud
vajaduspõhised kulud 638 eurot hiljemalt 21 päeva jooksul kompromissi kinnitava
määruse jõustumisest järgmiselt:
6.1. Kostja I hüvitab 503,63 eurot (78,94%);
6.2. Kostja II hüvitab 134,37 eurot (21,06%).
7. Kostjad I ja II tasuvad kompromissis viidatud kulud hageja K.P. arvelduskontole nr
XXX. 8. Pooled kinnitavad, et neil ei ole teineteise vastu teisi nõudeid, kui kompromissis
sätestatud.
9. Pooled on kokku leppinud, et nende poolt kantud menetluskulud (sh õigusabikulud)
jäävad poolte endi kanda.
10. Seoses eelnevaga:
10.1
menetluskulud jätta poolte endi kanda;
10.2
toimetada kohtumäärus hagejale ja kostjatele kätte.
11.Selgitada:
11.2
TsMS § 660 lg 1 kohaselt on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada
kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonna-
kohtule;
11.3
Kompromissi kohaselt TsMS § 661 lg 4 alusel on määruskaebuse esitamise tähtaeg 3
päeva, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest;
11.4
TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi
taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi
taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või
kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi
taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud
1. Seoses kompromissiga on menetlusosalised taotlenud menetluse lõpetamist.
Kohtu põhjendused
2. TsMS § 428 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on
sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
3. Pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada
kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja
menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused (TsMS §
430 lg 1).
4. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega
või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole
kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas (TsMS § 430 lg 3).
5. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja
vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise
tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed
tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS §
432).
6. TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud kompromissi kinnitamist välistavad alused
puuduvad. Kompromiss tuleb kinnitada ja asja menetlus lõpetada.
7. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,
millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita
menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või
asja menetlus lõpetatakse.
8. Kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei
ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 168 lg 3).
9. Menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse (TsMS § 433 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Kalev Kuningas
Kohtunik