2-25-611/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Tartu Maakohus

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-611

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5297,75 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja K.I (isikukood XXX )

Menetluse liik

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi K.I vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks osaliselt.

2. Mõista välja K.I-lt Aktiva Finance OÜ kasuks põhivõlgnevus 2367,54 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised 472,66 eurot perioodi eest 11. mai 2024 kuni

20. veebruar 2026.

3. Mõista välja K.I-lt Aktiva Finance OÜ kasuks viivis alates 21. veebruarist 2026

põhinõudelt (2367,54 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ põhinõue 132,46 euro ulatuses,

intressinõue 308,59 eurot, sissenõudmiskulude nõue 50 eurot, perioodil 26. juuni

2023 kuni 13. jaanuar 2025 sissenõutavaks muutunud viiviste nõue 1483,91 euro

ulatuses ning viivised alates 14. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas.

5. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtu

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 13. jaanuaril 2025 Tartu Maakohtule

hagiavalduse K.I (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks, paludes kostjalt hageja

kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 2500 eurot, intressi 308,59 eurot, sissenõudmiskulud

50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 1483,91 eurot ning viivised alates 14.

jaanuarist 2025 kuni põhinõude summas 2500 eurot täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas.

2. Hagiavalduse järgi sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.

detsembril 2022 krediidikontolepingu nr KK3892374, mille alusel võimaldati kostjale

krediiti 2000 eurot. 22. veebruaril 2023 sõlmisid pooled lepingu nr KK3892374 muutmise

kokkuleppe, mille alusel võimaldati kostjale krediiti 2500 eurot, intressimääraga 38,21%

aastas. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning esialgne

võlausaldaja ütles kostjaga lepingu üles 25. juunil 2023. Esialgne võlausaldaja loovutas 2.

augustil 2023 nõude hagejale. Krediidiandja on analüüsinud kostja krediidivõimelisust

pangakonto väljavõtte alusel. Lepingu sõlmimise eel hinnati kostja krediidivõimekust,

kasutades kliendi poolt esitatud andmeid kulude ning kohustuste kohta ning andmeid kostja

pangakonto väljavõttest. Taotluses esitas kostja järgmised andmed: töötasu 1075 eurot, muu

finantskohustus 500 eurot. Perioodil juuni kuni detsember 2022 oli kostja keskmine

sissetulek 996,24 eurot ja kohustused 280 eurot (Ferratum). Kostjale jäi peale laenu

väljastamist kätte 716 eurot igapäevasteks kulutusteks. Seega oli kostja krediidivõimeline.

Enne 22. veebruari 2023 lepingu muudatuse sõlmimist analüüsiti kostja krediidivõimelisust

kontoväljavõtte alusel. Kostja sissetulek perioodil augustist 2022 kuni veebruarini 2023 oli

keskmiselt 1017,40 eurot kuus ja kohustused 268 eurot. Maksehäired kostjal puudusid.

Analüüsi kohaselt jäi kostjale kätte vaba raha 356,80 eurot ja koos majandamiskuludega

656,80 eurot, kuna muid finantskohustusi ei nähtunud. Juhul kui kohus leiab, et esialgne

võlausaldaja on rikkunud VÕS § 4034 sätestatud kohustuste täitmist, palub hageja mõista

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2367,54 eurot, viivise alates 11. maist 2024

kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

KOSTJA VASTUVÄITED

3. Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt.

4. Vastuväidete kohaselt on kostja võtnud laenu 2500 eurot, kuid hageja ei ole kohtule

esitanud täielikke andmeid kostja lepingu sõlmimisele eelnenud ja samaaegselt võetud

kohustuste kohta. Kostja on analüüsinud oma pangakonto väljavõtet perioodist 1. juuni

2022 – 30. juuni 2023 ning toob välja nii varasemad kohustused kui ka hiljem võetud

täiendavad laenud, mis kajastuvad esitatud konto väljavõttest. Kostja ei nõustu hageja

poolt nõutava viivisega. Kostja on seisukohal, et hageja on menetluse algatamisega

viivitanud, suurendades seeläbi viivisenõuet. Hagejal oli enam kui aasta varem

võimalus saavutada kokkulepe või taotleda kohtulahendit nõude sissenõudmiseks, kuna

oli juba varasemalt esitanud kostja vastu maksekäsukiirmenetluses nõude. Kostja ei

nõustu viivise nõudmisega kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja viivise

väljamõistmisega menetluskuludelt.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud asjas esitatud tõendeid, leiab, et

hagi on põhjendatud osaliselt ning see kuulub osaliselt rahuldamisele.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike järgi

on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber

lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

7. Kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 230 lg 1). Hagimenetluses

on poole kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude rahuldamiseks

(RKTKo 29.04.2015, 3-2-1-41-15, p 19). Kui hageja esitab tõendid asjaolu

tõendamiseks, on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet tõendada

(RKTKo 06.02.2008, 3-2-1-137-07, p 13). Poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide

ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 2).

8. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (esialgne võlausaldaja) ja kostja

27. detsembril 2022 krediidikontolepingu nr KK3892374, mille alusel anti kostjale

krediiti 2000 eurot. Lepingu kohaselt oli intressimäär 39,74% aastas ja krediidi

kulukuse määr 48% aastas. 22. veebruaril 2023 sõlmisid kostja ja esialgne võlausaldaja

lepingu muudatuse, millega suurendati krediidilimiiti 2500 euroni. Muudetud lepingu

kohaselt oli intressimäär 38,74% aastas ning krediidikulukuse aastamäär 45,85%.

Leping sõlmiti tähtajatuna. Kostja tunnistab, et talle anti esialgse võlausaldaja poolt

krediiti summas 2500 eurot. Nimetatud asjaolu osas poolte vahel vaidlus puudub.

9. Poolte leping vastab tarbijakrediidilepingu tunnustele võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg

1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad tarbijakrediidilepingu

erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud täiendavad

kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des 4062 ja

408 sätestatud täiendavad tühisuse alused. VÕS § 4034 lg 13 sätestab, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab

vaidluse korral krediidiandja.

10. Tarbijakrediidilepingu puhul kontrollib kohus esmalt omal algatusel lepingu vastavust

imperatiivsetele sätetele, sealhulgas krediidi kulukuse määra vastavust

VÕS § 406² lg-s 1 sätestatud piirangule ning krediidiandja poolt vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist. Seejärel võtab kohus seisukoha hageja esitatud nõude

põhjendatuse ja ulatuse osas.

11. Kohus tuvastas, et kostjaga sõlmitud krediidikonto leping vastab seaduses sätestatud

vorminõuetele, sh VÕS § 404 nõuetele. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning sisaldab kõiki seaduses ette nähtud olulisi tingimusi. Kostjale

on lepingu sõlmimisel esitatud seaduses nõutud teave, sealhulgas krediidilepingu

põhitingimused, krediidi kulukuse määr, tagasimaksmise kord ning muud tarbijale

olulised andmed (dtl 11-28). Poolte vahel puudub vaidlus lepingu vastavuse üle

vorminõuetele ning lepingueelse teavitamiskohustuse täitmise osas.

12. Kohus on esitatud tõendite alusel kontrollinud lepingu krediidi kulukuse aastamäära

vastavust VÕS § 406² lg-s 1 sätestatud piirangule. Eesti Panga avaldatud andmete

kohaselt oli krediidi andmise ajale eelnenud perioodi viimase kuue kuu keskmine

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määr 31. mai

2022 seisuga 16,30%. Nimetatud määra kolmekordne väärtus on 48,90% (16,30 × 3).

22. veebruari 2023 lepingumuudatuse kohaselt oli krediidi kulukuse aastamäär 45,85%.

Kuna 45,85% ei ületa 48,90%, jääb lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse aastamäär

alla VÕS § 406² lg-s 1 sätestatud kolmekordse piirmäära. Seega ei ole tuvastatav

tarbijakrediidilepingu tühisus VÕS § 406² lg 1 alusel.

13. Krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtete

kohaselt peab laenuandja enne krediidilepingu sõlmimist veenduma, et laenuvõtjal on

tegelik võimekus laen õigeaegselt tagasi maksta. See eeldab põhjalikku finantsanalüüsi,

mis hõlmab nii laenusaaja sissetulekute suuruse ja regulaarsuse kontrolli kui ka kõigi

tema finantskohustuste (sh kiirlaenud, liisingud, järelmaksud jt) arvestamist. Lisaks

tuleb hinnata laenusaaja regulaarseid kulutusi, sealhulgas elamiskulusid,

kommunaalmakseid, üüri ning igapäevaseid elamiskulusid.

14. Kuigi hageja viitab, et krediidivõimekust analüüsiti pangakonto väljavõtte ning kostja

esitatud andmete alusel, ei nähtu esitatud põhjendustest, et analüüsis oleks arvesse

võetud kõiki kostja konto väljavõttest ilmnevaid asjaolusid. Nimelt nähtub kostja konto

väljavõttest, et perioodil august 2022 kuni veebruar 2023 (dtl 189-205) on kostja võtnud

korduvalt laenu erinevatelt eraisikutelt (11. november 2022 summas 600 eurot; 19.

november 2022 summas 200 eurot; 30. november 2022 summas 600 eurot; 9. jaanuaril

2023 summas 300 eurot; 10. jaanuaril 2023 summas 800 eurot; 10. jaanuaril 2023

summas 300 eurot, 16. jaanuaril 2023 summas 175 eurot; 13. veebruaril 2023 summas

350 eurot) ja BB Finance OÜ-lt (12. novembril 2022 summas 1000 eurot; 11. jaanuaril

2023 summas 399 eurot). Täiendavalt nähtub konto väljavõttest, et kostja on teinud

igakuiselt sularaha väljavõtmisi ja sissemakseid. Kontol on püsikohustustena näha

üksnes Elisa Eesti AS igakuised arved ja töötasu laekumine OÜ-lt TAHEL-OR. Konto

väljavõttest ei nähtu kostja elamiskuludega seotud kohustusi.

15. Seega oli kostja juba enne krediidilepingu sõlmimist võtnud korduvalt laene nii

eraisikutelt kui ka äriühingult BB Finance OÜ. Need asjaolud viitavad ebastabiilsele

finantskäitumisele ning võimalikule täiendavale (varjatud) laenukoormusele. Hageja

esitatud arvutustes on tuginetud üksnes deklareeritud kohustustele (mh Ferratum) ja

üldisele keskmisele sissetulekule, kuid analüüsist ei nähtu, et oleks hinnatud eraisikutelt

saadud laenude tegelikku mahtu, sagedust ja tagasimaksekohustusi, või nende mõju

kostja maksevõimele. Samuti ei ole selgitatud, kuidas jõuti järelduseni, et „muid

finantskohustusi ei nähtunud“, kuigi konto väljavõttest ilmnevad mitmed laekumised,

mis viitavad laenusuhetele. Esitatud materjalidest ei nähtu, et krediidiandja oleks teinud

kostjale täiendavaid päringuid või selgitanud välja konto väljavõttest ilmnevate

korduvate laenukohustuste, sularahatehingute ning muude regulaarsete väljaminekute

sisu ja mõju kostja maksevõimele. Seega ei saa pidada tõendatuks, et esialgne

võlausaldaja oleks kostja krediidivõimet hinnanud piisava põhjalikkusega. Hageja

käsitlus vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisest on formaalne ega arvesta kõiki

kostja pangakonto väljavõttest nähtuvaid andmeid ja nende kogumõju kostja tegelikule

maksevõimele. Pelgalt sissetuleku formaalne tuvastamine ei ole selle kohustuse

täitmiseks piisav. Seetõttu asub kohus seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjale

krediiti väljastades järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

16. Hageja on esitanud nõude ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale,

et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja palub

nõude ümberarvestuse alusel mõista kostjalt välja tagastamata põhivõla 2367,54 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt

alates 11. maist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

17. Nõude ümberarvestuse tegemisel on hageja lähtunud VÕS § 406¹ lg-st 4. Muudetud

lepingu alusel anti krediit esmakordselt kasutusse 22. veebruaril 2023. Isegi kui lähtuda

kostja viimasest krediidi kasutusele võtmisest 31. mail 2023 ning eeldada tagasimaksete

algust 10. juunil 2023, möödus 12-kuuline arvestusperiood hiljemalt 10. mail 2024.

Seega tuleb lugeda lepingu arvestuslik lõpptähtaeg saabunuks ning kogu kohustus

sissenõutavaks muutunuks.

18. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud õiguslik selgitus lepingu lõppemise kohta ei ole

õiguspärane ja ei ole aluseks lepingu tegeliku lõppemise määramiseks. Kohus ei nõustu

hageja väitega, et lepingu arvestuslik lõpptähtaeg oleks saabunud VÕS § 406¹ lg 4

alusel. See säte on ette nähtud ainult matemaatilise mudeli loomiseks krediidi kulukuse

määra arvutamisel, mitte lepingu tegeliku juriidilise lõppemise määramiseks. Seda

näitab ka sätte pealkiri – täiendavad eeldused krediidi kulukuse määra arvutamisel.

Lepingu tegelik lõppemine sõltub üksnes lepingus kokkulepitud tingimustest või VÕS §

186 ja sellega seotud sätete alusel tehtavatest õiguslikest toimingutest. Tähtajatu

lepingu puhul toimub lõpetamine tavaliselt korralise ülesütlemisega vastavalt VÕS §-

des 414¹ ja § 416 sätestatud tingimustele.

19. Hageja on hagiavalduses ise tuginenud VÕS § 416 lg-s 1 sätestatud õigusele

tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks. Nimetatud sätte kohaselt võib krediidiandja

osadena tagastatava krediidi puhul lepingu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega

ning krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

võlgnevuse tasumiseks, lisades teate, et täiendava tähtaja möödumisel öeldakse leping

üles ja nõutakse kogu võla tasumist. Lisaks peab ülesütlemise avaldus olema esitatud

kirjalikus vormis, mis võimaldab selle taasesitamist.

20. Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi

tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 10. juunil 2023 kostjale e-kirja teate

lepingu ülesütlemise kohta, andes vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja võlgnevuse

tasumiseks ning teatades, et tähtaega eirates öeldakse leping üles ja nõutakse kogu võla

tasumist (dtl 28). Kostja ei tasunud võlgnevust ning seetõttu luges esialgne võlausaldaja

lepingu üles öelduks 25. juunil 2023. Seega on hageja ise hagiavalduses tuginenud VÕS

§ 416 lg-s 1 sätestatud alusele tarbijakrediidilepingu ülesütlemiseks. Seega on poolte

vahel leping lõppenud 25. juunil 2023 ja sellest ajast on muutunud lepingujärgne

kohustus sissenõutavaks.

21. Kohus on tuvastanud krediidiandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise ja vastavalt sellele on hageja esitanud ka nõude ümberarvestuse. Seega lähtub

kohus hageja nõudest, mis on esitatud ümberarvestuses, milles hageja palub mõista

kostjalt välja tagastamata põhivõla 2367,54 eurot ning viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11. maist 2024 kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

22. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab hageja nõuda tarbijalt

VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94 sätestatud intressiga.

Kui tarbija on tühise intressikokkuleppe täitmiseks tasunud krediidiandjale raha, tuleb

see lugeda tasutuks laenusumma tagasimaksmiseks.

23. Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kostja poolt

saadud ja tagastamata krediiti. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest

tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine. Kostja kohustus oli lepingust tulenevaid makseid tasuda vastavalt esialgse

võlausaldaja poolt esitatud arvetele ning VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt on võlausaldajal

õigus nõuda kohustuse täitmist.

24. Hageja on esitanud 18. märtsil 2025 seisukoha, et kostja on kasutanud krediiti kokku

2632,16 euro ulatuses ning tasunud sellest tagasi 264,62 eurot, mille hageja on

arvestanud põhivõla katteks (dtl 205). Seega on kostjal tagastamata krediidi põhisumma

2367,54 eurot. Kostja ei ole esitanud hageja poolt tehtud põhinõude ümberarvestusele

ega tagasimaksetele vastuväiteid. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguspärane ning

põhivõlg muutus täies ulatuses sissenõutavaks alates lepingu lõppemisest 25. juunil

2023. Seetõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tagastamata põhivõlgnevuse

summas 2367,54 eurot.

25. Nõude ümberarvestuses on hageja esitanud viivisenõude, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista viivise VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlalt

2367,54 eurolt alates 11. maist 2024 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.

26. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni (VÕS § 113 lg 1). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär

(VÕS § 113 lg 1).

27. Kohus on tuvastanud, et kostja ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt,

ei ole tagastanud saadud krediiti ning on jäänud võlgnevusse. Kohus selgitab, et kostjal

on kohustus täita oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ning viivise nõudmine ei ole

seotud sellega, millal hageja pöördub kohtusse kostja vastu nõude sissenõudmiseks.

Kostja ei saa hagejale ette heita viivise suurenemist, kuna viivis on otseselt seotud tema

enda poolt kohustuste täitmisega viivitamisega.

28. Kohus selgitab, et arvestab viivist alates 11. maist 2024, s.o kuupäevast, mis on esitaud

hageja nõude ümberarvestuses. Hagiavalduse kohaselt oli kostja viivituses

lepingujärgsete tagasimaksete osas juba alates 10. aprilli 2023 osamaksest kuni

ülesütlemisele eelnenud 10. juuni 2023 osamakseni. Hageja on hagiavalduses

arvestanud viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, s.o 26. juunist 2023.

29. Arvestades kohtu eelnevaid selgitusi lepingu lõppemise ja nõude ümberarvestuse kohta

ning asjaolu, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, tõlgendab

kohus viivisenõuet kostja kasuks ning lähtub viivise arvestamisel hageja

ümberarvestuses märgitud hilisemast kuupäevast. Kohus rahuldab hageja viivisenõude

ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lg-s1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlalt 2367,54 eurolt alates 11. maist 2024 kuni põhivõla täieliku

täitmiseni.

30. Kohus mõistab TsMS § 367 alusel viivise välja alates 11. maist 2024 kuni kohtuotsuse

tegemiseni täies ulatuses ning pärast kohtuotsuse tegemist jätkub viivise arvestamine

protsendina põhivõlalt 2367,54 eurot kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Seega on

perioodil 11. mai 2024 kuni 20. veebruar 2026 põhinõudelt 2367,54 eurot arvestatud

viivis 472,66 eurot (viivisekalkulaator.ee). Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks

välja viivise alates 21. veebruarist 2026 kuni põhinõude 2367,54 eurot täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla täieliku täitmiseni.

31. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu osaliselt ning mõistab

kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 2367,54 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise summas 472,66 eurot perioodi eest 11. mai 2024 kuni 20. veebruar

2026 ning viivise alates 21. veebruarist 2026 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni

VÕS § 113 lg-s1 teises lauses sätestatud määras.

32. Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 132,46 (2500-2367,54) euro ulatuses,

intressinõude 308,59 eurot, sissenõudmiskulude nõude 50 eurot, perioodil 26. juuni

2023 kuni 13. jaanuar 2025 sissenõutavaks muutunud viivise nõude 1483,91 eurot ning

viivise nõude alates 14. jaanuarist 2025 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse

intressimääraga võrdses määras 38,21% aastas.

Menetluskulude jaotus

33. TsMS § 173 lg 3 järgi märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui kohus jaotab

menetluskulud proportsionaalselt hagi rahuldamise ulatusega või jätab menetluskulud

täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

34. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja (dtl 244), milles palub kostjalt välja

mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 595 eurot ja hageja poolt kantud

õigusabikulud esindajale 943,56 eurot, kokku 1538,56 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

35. Kostja vaidleb hageja menetluskuludele vastu. Kostja palub vähendada hageja

õigusabikulusid, leides, et sama nõude osas on hageja varasemalt juba kohtule

dokumente esitanud ning kulude selline ulatus ei ole põhjendatud. Samuti leiab kostja,

et tal ei ole kohustust kanda hageja õigusabikulusid olukorras, kus hageja on kasutanud

mitmeid erinevaid juriste, ning palub samuti jätta riigilõiv osaliselt hageja kanda,

arvestades, et hagejal oli varasem võimalus sama nõude osas kohtulahend saada.

36. TsMS § 162 lg 1 kohaselt on menetluskulude jaotuse määramine kohtu

diskretsioonotsus. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt. Kohus tuvastas, et

krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, mille tõttu hageja tegi oma

nõude osas ümberarvestuse. Menetluse käigus toimusid poolte vahel

kompromissiläbirääkimised ning kohus suunas pooli korduvalt kokkuleppele ning

seejuures tegi kostja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summaks 3494,09 eurot

igakuise maksega 80 eurot (dtl 336), kuid kokkulepet ei saavutatud. Arvestades hageja

nõude osalist rahuldamist ja rahuldamata jäänud nõuete ulatust ning menetluse kulgu,

jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda ja ei määra kindlaks

menetluskulude rahalist suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik