2-25-22591/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKinnitada A. B. ning J. B., koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: Pooled on sõlminud kohtuvälise lepingu, millega lõpetati ühisomand korteriomandi aadressil XXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 28, koos selle oluliste osade ja päraldistega (korteriomand on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all) suhtes ja seoses sellega paluvad pooled menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled loobuvad nõuetest teineteise vastu, mis on seotud korteri kasutamise või parendamisega (sh remondi-, kommunaal-, haldus-, hooldusja muud korteriga seotud kulud).
Legislator headnote
AI generated2-25-22591/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kohtujurist Fred Fisker Kadi Lossi Määruse tegemise aeg ja koht
12. veebruar 2026.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-25-22591 Tsiviilasi
A. B. hagi J. B. vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Asja läbivaatamine Hageja: A. B. (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja: J. L. Kostja: J. B. (isikukood XXX) kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
1. Kinnitada A. B. ning J. B., koos nimetatuna pooled, vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:
1.1. Pooled on sõlminud kohtuvälise lepingu, millega lõpetati ühisomand korteriomandi aadressil XXX, mille eriomandi esemeks on eluruum nr 28, koos selle oluliste osade ja päraldistega (korteriomand on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX all) suhtes ja seoses sellega paluvad pooled menetlus käesolevas asjas lõpetada. Pooled loobuvad nõuetest teineteise vastu, mis on seotud korteri kasutamise või parendamisega (sh remondi-, kommunaal-, haldus-, hooldusja muud korteriga seotud kulud).
2. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-22591.
4. Tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 210 eurot ja kanda see A. B. pangakontole EEXXX, Swedbank.
5. Edastada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord
Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Menetluse käik Kohtu menetluses oli A. B. hagi J. B. vastu ühisvara jagamise nõudes. Pooled jõudsid 11.02.2026 esitatud kompromissi kokkuleppele tingimustel, mille kohus käesoleva kohtumäärusega kinnitab. Kohtu põhjendused ja kohaldatav seadus 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse, TsMS §
431 lg 1. 2. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. 3. Kohus asub seisukohale, et poolte vahel kokku lepitud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. 4. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. 5. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. 6. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Menetluskulud jäävad poolte enda kanda.
7. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. 8. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
/allkirjastatud digitaalselt/
Fred Fisker
Kohtunik