2-23-4116/38 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. veebruar 2026

Tsiviilasja number

2-23-4116

Tsiviilasi

Osaühingu FRENDIT hagi T.F vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. märtsi 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu FRENDIT määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing FRENDIT (registrikood 10843596),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Rene Varul

Kostja T.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Indrek Leppik

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 17. märtsi 2025. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr

2-23-4116 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jääb rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul

alates käesoleva määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2 ja § 696 lg 1).

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing FRENDIT (hageja) esitas 15. märtsil 2023 T.F (kostja) vastu hagiavalduse,

milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 10 000 eurot ja viivise põhivõlalt

seadusjärgses määras alates 9. oktoobrist 2022 kuni põhivõla tasumiseni.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

3. Maakohus jättis 6. mai 2024. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Maakohus märkis, et määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul

kohtuotsuse jõustumisest.

4. Tartu Ringkonnakohus jättis 20. septembri 2024. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud ringkonnakohtus hageja kanda.

Ringkonnakohus märkis, et menetluskulude suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja

jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

5. Riigikohus jättis 9. detsembri 2024. a määrusega hageja kassatsioonkaebuse menetlusse

võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

6. Kostja esitas 20. jaanuaril 2025 taotluse, milles palus määrata kindlaks kostja

menetluskulud. Kostjal tekkisid menetluskulud seoses maakohtu menetlusega kokku 1572

eurot 90 senti. Kostja esindaja tegi järgmised toimingud: hagiavalduse analüüs, kliendiga

suhtlemine, kostja vastuse koostamine, hageja seisukoha analüüs, seisukoha koostamine.

Kostja esindaja ajakulu oli 8,7 tundi ja tunnitasu 150 eurot käibemaksuta. Kostja ei ole

käibemaksukohustuslane ja taotleb seetõttu menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.

MAAKOHTU MÄÄRUS

7. Maakohus mõistis 17. märtsi 2025. a määrusega hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu

1572 eurot 90 senti ning kohustas hagejat tasuma sellelt summalt viivist alates määruse

jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohus ei andnud menetluses varem tähtaega vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha

esitamiseks, kuid hageja ei esitanud sellele vastuväiteid. Vastuväiteid ei esitatud ka

apellatsioonkaebuses, kuigi kohtuotsuses märgiti, et menetluskulud määratakse kindlaks

pärast otsuse jõustumist.

Poolte menetluskulud on maakohtus sarnases suurusjärgus. Hagejale pidi kulude suurus seega

olema ettenähtav. Kostja esindajal õigusteenusele kulunud aega ei saa pidada ülemääraseks.

Õigusteenuse tunnihind on kooskõlas turuhindadega ja samas suurusjärgus hageja esindaja

tunnihinnaga. Kostja menetluskulud on taotletud ulatuses põhjendatud.

Kostja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane. Kostja menetluskulud tuleb seega mõista

hagejalt välja käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10). Kostja taotlusel tuleb TsMS § 177 lg 4

alusel märkida, et hageja peab hüvitatavatelt kuludelt tasuma viivist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

8. Hageja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada. Maakohus ei andnud hagejale

tähtaega kostja menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Maakohtu määrus tuleb seetõttu

tühistada.

9. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Hagejal oli kostja menetluskuludele

vastuväidete esitamiseks võimalus. Hageja ei kasutanud seda. Hageja ei märkinud, kas ja mil

moel oleks maakohtu määrus olnud testsugune, kui maakohus oleks andnud hagejale tähtaja

kostja menetluskulude kohta seisukohtade esitamiseks.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu

määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 21 alusel muutmata, muutes

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

12. Kohus peab TsMS § 176 lg 8 järgi määrama menetlusosalisele tähtaja vastaspoole

menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks. Vastuolus TsMS § 176 lg-ga 8 maakohus seda

praeguses asjas ei teinud. Hageja sai sellest kohtu minetusest teada alles määrusest, millega

maakohus määras kostja menetluskulud kindlaks. Asjaolu, et hageja ei esitanud maakohtu

rikkumisele vastuväidet, ei oma TsMS § 333 lõikest 2 tulenevalt seega tähtsust.

Ringkonnakohus kõrvaldas määruskaebuse menetlemisel eelnimetatud maakohtu vea ja andis

hagejale tähtaja kostja menetluskulude kohta arvamuse esitamiseks. Hageja ei esitanud

ringkonnakohtu antud tähtaja jooksul kostja menetluskulude kohta arvamust. Maakohtu

määrust ei ole seega alust tühistada põhjusel, et hageja ei saanud kostja menetluskulude kohta

arvamust avaldada.

13. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse TsMS § 174 lõikest 1 tulenevalt kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Tegemist on kohtu kaalutlus-

ehk diskretsiooniotsusega, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui

madalama astme kohus on rikkunud diskretsioonipiire.

Hageja ei esitanud määruskaebuses ega talle selleks täiendavalt antud tähtaja jooksul

vastuväiteid kostja lepingulise esindaja tehtud toimingute, ajakulu ega tunnitasu suuruse

kohta. Määruskaebuse põhjendustest ei ole seega võimalik järeldada, et maakohus oleks

rikkunud kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel diskretsioonipiire.

14. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178 lg 4). Menetlusosalised kannavad määruskaebuse esitamisega seotud kulud ise.

(allkirjastatud digitaalselt)