Legislator Case Law & Legislation
3-26-486/9 AI generated

3-26-486/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-26-486/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise Võtta haldusasja juurde haldusasjas nr 3-26-10 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti

Legislator headnote

AI generated

3-26-486/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise Võtta haldusasja juurde haldusasjas nr 3-26-10 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-486

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. Xi kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

Menetlusosalised

Taotleja- Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja Kristiina Lõbus

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X. X

Asja läbivaatamine

Lihtmenetlus, kohtuistung 20.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.

2. Anda luba X. Xi kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise

aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2026 (k.a).

3. Võtta haldusasja juurde haldusasjas nr 3-26-10 esitatud Politsei- ja Piirivalveameti

04.01.2026 taotlus ja selle lisad (Politsei-ja Piirivalveameti 04.12.2025 otsus nr 15.3-

3.41471-6, Ukraina Suursaatkonna 31.10.2025 vastus, Ukraina Suursaatkonna 21.11.2025

vastus, 21.11.2025 küsitlus, 04.12.2025 küsitlus, 11.12.2025 küsitlus, teatis ajutise

reisidokumendi väljastamisest, Venemaa Föderatsiooni saatkonna 24.12.2025 teatis ja selle

masintõlge, ajutise reisidokumendi hoiule võtmise tõend, 02.01.2026 küsitlus, otsus tähtaja

lühendamiseks ja lahkumiskohustuse sundtäitmiseks, lahkumiskohustuse sundtäitmise

protokoll, isiku kinnipidamise protokoll, Eesti Vabariigi sisenemiskeeld, isikule Venemaa

Föderatsioonist kaasa antud dokument ja selle masintõlge, isiku kinnipidamise protokoll,

03.01.2026 küsitlus, Harju Maakohtu 26.02.2019 otsus nr x-xx-xxxx, Politsei- ja

Piirivalveametile 13.06.2024 esitatud avaldus passi kadumise kohta, isiku valdusest leitud

kehtetu Ukraina pass, Politsei-ja Piirivalveameti vastus X. X passi kadumise teatele, koopia

isiku sünnitunnistusest, väljavõte VV 24.10.2000 asjatundjate komisjoni protokollist, isiku

21.02.1992 avaldus passi saamiseks, koopia NSVL passist, milles tempel Venemaa

Föderatsiooni kodakondsuse kohta, KMA väljasõiduleht 01.06.1997, ebaseaduslikult riigis

viibiva välismaalase ankeet (1999), haldusõigusrikkumise protokoll 11.01.1999, koopia

isiku Ukraina passist AM950421, koopia isiku Ukraina passist CD019653, päring Ukraina

migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr AM950421 kohta 32, päring Ukraina

migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr CD019653 kohta 33, päring Ukraina

migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr EE233950 kohta 34, päring Ukraina

migratsiooniteenistuse veebileheküljelt passi nr KC372649 kohta), Tallinna Halduskohtu

05.01.2026 kohtumäärus haldusasjas nr 3-26-10).

4. Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU

1. X. X (sünnijärgne perekonnanimi X) on välismaalane, kellel puudub Eesti Vabariigis (edaspidi

Eesti) viibimiseks seaduslik alus. Politsei-ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) oli esmaste andmete

kohaselt arvamusel, et isikul Venemaa Föderatsiooni (edaspidi Venemaa) kodakondsus, kuid ta on

end määratlenud peamiselt Ukraina kodanikuna.

2. Ukraina Suursaatkond (Eestis) selgitas 31.10.2025 PPA-le, et Ukraina riiklikule

migratsiooniteenistusele olemasolevate allikate kohaselt X. X (X), sündinud xx.xx.xxxx, ei ole kirjas

Ukraina kodanikuna.

3. PPA tunnistas 04.12.2025 otsusega nr 15.3-3.4/1471-6 X. X tähtajalise elamisloa nr 1070883425/

TE kehtetuks alates 04.12.2025; tegi X. Xle ettekirjutuse Eestist lahkumiseks Venemaale; kohaldas

X. Xle sissesõidukeelu Schengeni alale kolmeks aastaks alates lahkumiskohustuse täitmisest. Isikule

määrati vabatahtlik lahkumistähtaeg kuni 03.01.2026.

4. X. X avaldas soovi lahkuda Eestist Krimmi läbi Venemaa, sest seal elab tema pere. X. X taotles

Venemaale lahkumiseks PPA abil tasuta ajutise reisidokumendi, kuid selle kättesaamisel ta ei

lahkunud viivitamatult Eestist. Selle asemel pöördus ta Venemaa Suursaatkonda Eestis, kes väljastas

talle teatise, mille kohaselt tal ei ole õigust Venemaale siseneda.

5. PPA koostas X. Xle 02.01.2026 otsuse lahkumiskohustuse tähtaja lühendamiseks ning

välismaalase lahkumiskohustuse sundtäitmiseks nr 1052292789. Seejärel peeti isik kinni ning

toimetati 02.01.2026 õhtul Narva piiripunkti, kus isik väljus Eestist Venemaale.

6. X. X saadeti 03.01.2026 Venemaa piirilt tagasi Eestisse. Eestis tõkestati tema piiriületus, kuid kui

isik saadeti Venemaa piirilt taaskord tagasi, pidas PPA ta riiki sisenemisel kinni. Selgus, et Venemaa

keeldub tunnustamast ajutist reisidokumenti, millega on varem Eestist välja saadetud Venemaa

kodanikke vastu võetud. Samuti oli isikul tegelikult olemas ja Venemaale sisenedes kaasas Ukraina

pass, mida ta PPA-le varasemalt esitanud ei olnud ning mis leiti hiljem tema asjade hulgast.

7. PPA pidas X. X 03.01.2026 kinni väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse alusel (VSS).

Tallinna Halduskohus andis 05.01.2026 määrusega haldusasjas nr 3-26-10 loa puudutatud isiku

kinnipidamiseks ning kinnipidamisekeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.03.2026.

8. PPA esitas 12.02.2026 korduva dokumenteerimistaotluse X. X suhtes Ukraina Suursaatkonnale

Eestis. Ukraina Suursaatkond väljastas 12.02.2026 PPA-le isiku tagasipöördumistunnistuse nr

CR387052 kehtivusega 12.02.2026 kuni 11.03.2026. Isiku väljasaatmisel on teda vastuvõtvaks

riigiks Ukraina. X. Xl on võimalus tagasipöördumistunnistusega täita enda lahkumiskohustus ning

pöörduda tagasi kodakondsusjärgsesse riiki Ukrainasse.

9. PPA tegi 17.02.2026 otsuse, millega muutis PPA 04.12.2025 otsuse nr 15.3-3.4/1471-6 punktis 14

määratud vastuvõtvat riiki. Puudutatud isikul tuleb lahkuda Ukrainasse. Samuti muutis PPA

02.01.2026 otsust lahkumiskohustuse tähtaja lühendamise osas. X. X saadetakse sundkorras Eestist

välja Ukrainasse.

10. X. X esitas 19.02.2026 PPA-le eesti keelse taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks.

11. PPA pidas 16.02.2026 kell 13.32 X. X kinni välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise

seaduse (VRKS) § 361 lg 2 p 4, 5 ja 6 alusel.

12. Tallinna Halduskohtule saabus 19.02.2026 PPA taotlus X. X kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks kuuks VRKS § 362 lg 3 alusel. X. X suhtes

2(4)

esinevad VRKS § 361 lg 1 nimetatud põhimõte ja VRKS § 361 lg 2 p-des 4, 5 ja 6 sätestatud

kinnipidamise alus kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse.

Puudutatud isiku kinnipidamine on vajalik rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust

omavate asjaolude väljaselgitamiseks, kuna isiku suhtes on olemas põgenemise oht. Vabaduses

viibides võib isik lahkuda talle sobivasse liikmesriiki või asuda end Eestis varjama. PPA peab

koguma isiku päritolumaa infot ja viima läbi vestluse. On põhjendatud alus arvata, et isik on

esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse täitmise edasilükkamiseks ja

väljasaatmise vältimiseks. Isik esitas rahvusvahelise kaitse taotluse peale seda kui sai teada, et tema

väljasaatmine Ukrainasse on planeeritud 25.02.2026. Varasemalt on isik avaldanud soovi minna

Venemaale, kuid isikul puuduvad dokumendid, mille alusel Venemaa teda vastu võtaks. Puudutatud

isik ohustab avalikku korda, kuna on toime pannud esimese astme kuriteo. Harju Maakohtu

26.02.2019 otsusega nr x-xx-xxxx tunnistati puudutatud isik süüdi KarS §118 lg 1 punktide 1, 7

järgi kvalifitseeritud kuriteos ning talle mõisteti karistuseks kuus aastat vangistust. Tegu on esimese

astme kuriteoga. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ei ole võimalik isikule

järelevalvemeetmeid kohaldada.

13. Kohtuistungil selgitas PPA esindaja, et ta jääb taotluse juurde ning taotlus on põhjendatud ning

et taotluse sisu on isikule ka enne kohtuistungit selgitatud.

14. X. X selgitas kohtuistungil, et on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, kuid PPA taotluse

kohta midagi küsida ega selgitada ei soovinud.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. HKMS § 264 lg 2 kohaselt

esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.

16. PPA taotlus puudutatud isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on

faktiliselt ja õiguslikult piisavalt põhistatud ja tõendatud ning taotlus tuleb rahuldada.

17. VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada käesoleva paragrahvi

lõikes 2 sätestatud alusel, kui käesolevas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik

tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi

asjaolusid. VRKS 361 lg 2 p 4 järgi võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse

taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas

põgenemise oht; kui välismaalane on Eestist lahkuma kohustamise menetluses kinni peetud ja on

põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse

täitmise edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks (p 5). Viimati nimetatud sätte järgi võib

taotlejat kinni pidada, kui ta peetakse kinni direktiivis 2008/115/EÜ sätestatud tagasisaatmiskorra

kohaselt tagasisaatmise ettevalmistamiseks ja/või väljasaatmise läbiviimiseks ning asjaomane

liikmesriik saab objektiivsete kriteeriumite alusel, sealhulgas selle alusel, et tal on juba olnud

võimalus saada juurdepääs varjupaigamenetlusele, põhjendada, et on olemas piisavalt alust arvata, et

ta esitas rahvusvahelise kaitse taotluse üksnes eesmärgiga lükata edasi või nurjata tema

tagasisaatmist käsitleva otsuse täideviimist (Riigikohtu 12.04.2024 määrus nr 3-23-2232, p 16).

VRKS 361 lg 2 p 6 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni

pidada riigi julgeoleku või avaliku korra kaitsmiseks.

18. PPA põhjendas oma taotluses põgenemisohu olemasolu VSS § 68 nimetatud asjaolude

esinemisega. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks

vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega

seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Põgenemise ohu

hindamisel ei ole iseenesest keelatud arvesse võtta ka isiku minevikusündmusi ja varasemat

käitumist (Riigikohtu 27.04.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19; vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

3(4)

26.03.2019 ja 12.09.2019 määrused nr 3-19-334; 15.11.2021 määrus nr 3-21-2175, p 16).

Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid on põhjendatud PPA kahtlus, et puudutatud isiku puhul

esineb jätkuvalt põgenemisoht. Eelnevat on ka kohus jaatanud. Tallinna Halduskohus leidis

05.01.2026 määruses nr 3-26-10, p 15, et puudutatud isik on seni lahkumiskohustuse täitmist

vältinud või püüdnud selle täitmisega viivitada. Isiku senine käitumine ei ole olnud õiguspärane,

mistõttu puudub alus isikut usaldada.

19. Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära

hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg s 1 sätestatud järelevalvemeetmete

kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne

VRKS § 361 mõttes (Riigikohtu halduskolleegiumi 29.01.2015 määrus nr 3-3-1-52-14, p 18).

Puudutatud isikut on karistatud Harju Maakohtu 26.02.2019 otsusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx 6-

aastase vangistusega. Ta vabastati enne tähtaega 2023. a 2-aastase katseajaga. Seega ei ole isik

olnud varem õiguskuulekas. Lisaks esitas puudtatud isik rahvusvahelise kaitse taotluse pärast seda,

kui sai teada, et tema väljasaatmine Ukrainasse on planeeritud 25.02.2026. Puudutatud isiku

hoiakust ja käitumisest võib seega järeldada, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Eelnev kogumis

annab alust arvata, et vabaduses viibides ei jääks puudutatud isik rahvusvahelise kaitse menetluse

ajaks Eestisse ega lahkuks vabatahtlikult, vaid üritaks tõenäoliselt end varjata ning võimalusel

Schengeni alal edasi liikuda. Seetõttu on õigustatud isiku kinnipidamine, tagamaks tema

kättesaadavus rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamiseks.

20. Kohus nõustub taotlejaga, et puudutatud isiku rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on

tema KPK-sse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Kohtule esitatud teabe alusel

ei ole võimalik välistada isikust lähtuvat põgenemisohtu.

21. Kohus rahuldab PPA taotluse X. X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks

kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 20.04.2026 (k.a.).

22. Tulenevalt VRKS §-st 13 ja HKMS § 175 lg-st 3 tuleb kohtumääruse avaldamisel asendada

puudutatud isiku nimi tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)