2-24-5951/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinna kohtumaja, Lubja 4 Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5951

Tsiviilasi

J. Š. hagi European University of Research and Modern

Studies OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: J. Š. (isikukood XXX; elukoht XXX; lepinguline

esindaja Thea Rohtla (e-post: XXX)

Kostja: European University of Research and Modern Studies

OÜ (registrikood 16533218, asukoht XXX)

Asja läbivaatamine

kohtuistung 09.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja European University of Research and

Modern Studies OÜ suhtes.

2. Tuvastada J. Š.-i töölepingu 13.10.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel erakorralise

ülesütlemise tühisus TLS §-st 104 tulenevalt.

3. Lõpetada J. Š.-i tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 28.10.2023.

4. Mõista kostjalt European University of Research and Modern Studies OÜ-lt hageja

J. Š.-i kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel brutosummas 10 000 eurot.

5. Lõpetada menetlus otsust tegemata hüvitise nõude 2 000 euro osas seoses

töövaidluskomisjoni 27.02.2024 otsuse (otsuse teatavaks tegemise kuupäev

12.03.2024) töövaidlusasjas nr XXX osalise jõustumisega.

6. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Jätta menetluskulud kostja European University of Research and Modern Studies

OÜ kanda.

9. Rahuldada hageja J. Š. menetluskulude avaldus ning mõista kostjalt European

University of Research and Modern Studies OÜ-lt välja hageja J. Š. kasuks hageja

menetluskuluna lepingulise esindaja kulu 2 808,10 eurot.

10. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal European University of

Research and Modern Studies OÜ-l tasuda hagejale J. Š.-ile alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1

teise lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1)

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil

kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise

puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kanda AS-is SEB Pank EE571010220229377229 või

Swedbank AS-is EE062200221059223099, Luminor Bank AS-is EE221700017003510302,

EE567700771003819792 LHV Pank.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib

teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Hagi alus ja menetluse käik

Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon (TVK) rahuldas 12.03.2024 otsusega nr XXX osaliselt

hageja töövaidlusavalduse kostja vastu. Kostja esitas 15.04.2024 kohtule avalduse, milles palub

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi vaadata hagimenetluse korras. Tööandja ei

nõustunud TVK otsuse resolutsiooni punktidega 1-4, mille kohaselt rahuldati töötaja avaldus

osaliselt. Hageja esitas 02.05.2024 hagiavalduse, milles palub tuvastada J. Š.’i töölepingu

13.10.2023 TLS § 88 lg 1 p 3 ja 5 alusel erakorralise ülesütlemise tühisus TLS §-st 104

tulenevalt; lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel 28.10.2023 ja mõista European

University of Research and Modern Studies OÜ-lt välja J. Š.’i kasuks 3 keskmise kuupalga

suurune hüvitis, brutosummas 12 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt asus hageja tööle kostja

juurde professori ja rektorina 01.01.2023 ja tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 31.12.2027.

13.10.2023 saadeti hageja e-posti aadressile tööandjalt teade tema töölepingu lõpetamise kohta

ning põhjuseks toodi töölepingu erinevate punktide rikkumine ja usalduse kaotus. Lepingu

lõppemise päevaks loeti 28.10.2023. Hageja ei nõustu ei töölepingu erakorralise ülesütlemise ega

sellele eelneva hoiatusega. Kohus võttis hagi menetlusse 15.05.2024.

Kostja esindajale on kohtukutse kätte toimetatud 20.11.2025 e-toimiku kaudu. Kostja esindaja

teatas 06.02.2026 esindusõiguse lõppemisest. TsMS § 217 lg 5 ja 6 sätestavad, et esindajal on

selle menetlusosalise õigused ja kohustused, keda ta esindab; esindaja tehtud menetlustoiming

loetakse tehtuks esindatud menetlusosalise poolt ning esindaja käitumine ja teadmine loetakse

võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. TsMS § 321 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosalist esindab kohtumenetluses esindaja, toimetatakse menetluses olevas asjas

dokumendid kätte ja saadetakse muud teated üksnes esindajale. Menetlusosalisele kohtukutse

kättetoimetamise nõue on täidetud ka juhul, kui kohtukutse toimetati kätte menetlusosalise

esindajale, kuid pärast seda on esindaja esindusõigus lõppenud.

Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud 09.02.2026. Menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel vastamise tähtajaga 18.02.2026. Kostja kinnitas

12.02.2026 menetlusdokumendi kättesaamist ja teatas, et ta vastust nimekirja osas hetkel ei esita.

Kostja ei ole tähtaja jooksul menetluskulude nimekirjale vastuväiteid esitanud.

Kohtu selgitused ja põhjendused

Kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja

taotlusel tagaseljaotsuse (TsMS § 410). Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib

kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 1 sätestab, et töövaidluskomisjoni otsusega

mittenõustumisel võivad pooled pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30

kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. TvLS § 58 lg 3 sätestab, et

kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja

esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Seega kehtivad

töövaidluskomisjoni otsuse vaidlustamisel mõlemale poolele ühesugused põhimõtted, st et juhul,

kui töövaidluskomisjon jätab rahuldamata või rahuldab talle esitatud avalduse osaliselt, siis

avaldajal on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist töövaidluskomisjoni otsuse

rahuldamata osas ja vastaspoolel on võimalus taotleda maakohtult asja läbivaatamist

töövaidluskomisjoni otsuse rahuldatud osas.

Riigikohus selgitas 21.12.2022 lahendis, et TvLS § 58 lg s 1 sätestatud kohtusse pöördumise

tähtaeg on seaduses sätestatud menetlustähtaeg. TVK toimikust nähtub, et hageja esindaja on

TVK otsuse kätte saanud 12.03.2024. Seega pidi hageja esitama kohtule hagi hiljemalt

11.04.2024, kui ta ei nõustunud nõude osalise rahuldamata jätmisega TVK-s. Hageja ei ole

seaduses ettenähtud 30 kalendripäeva jooksul arvates töövaidluskomisjoni otsuse saamisest

esitanud kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks osas, milles töövaidluskomisjon jättis tema

avalduse rahuldamata.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-34-17 p-is 11 märkinud järgmist: „Asja menetlus tuleb TsMS §

428 lg 1 p 2 kohaselt lõpetada otsust tegemata, sest tsiviilasjas nr XXX on jõustunud

kohtuotsusega lahendatud sama nõue samade poolte vahel samal alusel. Sama asja korduva

menetlemise keeld, mis tuleneb TsMS § 371 lg 1 p-dest 4-7, on hagi lubatavuse eeldus, mida

kohus peab kontrollima omal algatusel. Kui menetluse käigus selgub, et hagi on menetlusse

võetud sama asja korduva menetlemise keeldu rikkudes, peab kohus jätma hagi TsMS § 423 lg 1

p-de 3-5 järgi läbi vaatamata või lõpetama asja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel otsust

tegemata.“ Sama lahendi p-is 14 lisas Riigikohus järgmist „Kolleegium rõhutab, et hagi

lubatavuse eelduste puudumise korral ei tohi kohus teha asjas sisulist otsust, vaid peab lõpetama

menetluse määrusega kas TsMS § 423 lg 1 ja § 425 järgi või § 428 ja § 431 järgi.“

TVK mõistis TLS § 109 lg 1 alusel hageja kasuks välja hüvitise 10 000 eurot, hageja on

02.05.2024 hagis taotlenud 12 000 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Kuivõrd 2 000 euro

suurune hüvitise nõue on esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist, siis tuleb selles

osas menetlus lõpetada TsMS § 428 lg p 2 alusel seoses töövaidluskomisjoni 12.03.2024 otsuse

töövaidlusasjas nr XXX osalise jõustumisega.

Hageja palub kostjalt välja mõista töövaidluskomisjonis ja kohtumenetluses tekkinud lepingulise

esindaja kulud 2808,10 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 p 1 ja 4 kohaselt on kohtuvälised kulud

menetlusosaliste esindajate kulud ja seaduses sätestatud kohtueelse menetluse kulud. TsMS §

175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt. Seaduses sätestatud kohtueelse menetlusega seoses kantud kuludeks on

näiteks kulud, mis tekkisid töövaidluskomisjonis (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-80-15, p 33).

Hageja esindaja teenuse hind ilma käibemaksuta oli kuni 2025.a. 95 eurot/tund, millele lisandus

2023 käibemaks 20% ja 2024.a. 22%. Alates 2025.a. on tunnihind 105 eurot, millele juulist 2025

lisandus käibemaks 24%. Hageja ei saa esitatud arvetele käibemaksu tagasi küsida. Viimase

paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu

kuni 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p

16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski

indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja

kvalifikatsiooni (jurist) ning õigusteenuse osutamise hindasid, saab maakohtu hinnangul pidada

käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurust põhjendatuks.

Kohus tutvunud töövaidluskomisjoni toimikuga, võttes arvesse dokumentide sisu ja mahtu on

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg dokumentide analüüsiks, konsultatsiooniks, asjaolude

täpsustamiseks, tõendite nõudmiseks ja analüüsiks, kogumiseks, tõlkimiseks avalduse

koostamiseks (toimingud 08.10.-13.11.2023) 6 tundi 45 minutit; tööandja vastusega tutvumiseks,

kliendiga aruteluks ja täiendavate tõendite kogumiseks (toimingud 29-31.01.2024) 2 tundi 15

minutit; esinduseks TVK-s, kompromissi aruteluks (toiming 06.02.2024) 45 minutit; tööandja

vastuse ja tõendite analüüsiks, ettevalmistuseks ja esinduseks TVK istungil (toimingud 26-

27.02.2024) 3 tundi; kokku 12 tundi 45 minutit (6 tundi 45 minutit+2 tundi 15 minutit+45

minutit +3 tundi)

Kohus võttes arvesse asja keerukust ja mahtu ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu on

seisukohal, et põhjendatud ja vajalik aeg maakohtus kliendiga konsultatisooniks ja hagi

koostamiseks (22.04.-02.05.2024) on 3 tundi 40 minutit; kostja vastuse analüüsiks kliendiga,

täiendavate tõendite kogumiseks (toiming 13.06.2024) 1 tund 20 minutit; seisukoha

koostamiseks kostja vastusele (17-18.06.2024 toimingud) 3 tundi 30 minutit; kohtuistungi

ettevalmistuseks, kliendiga kohtumiseks, tõendite analüüsiks (toiming 05.02.2026) 2 tundi 30

minutit istungil osalemiseks (toiming 09.02.2026) 15 minutit, kokku 11 tundi ja 15 minutit (3

tundi 40 minutit+1 tund 20 minutit+3 tundi 30 minutit+2 tundi 30 minutit+15 minutit).

Tulenevalt eeltoodust on põhjendatud ja vajalik ajakulu 24 tundi summas 2808,10 eurot.

Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik