2-25-5950/35 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-5950

Tsiviilasi

T.-D.D. ja G.-R.D. hagi M.K. vastu elatise

suurendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja T.-D.D. (isikukood XXX)

Hageja II G.-R.D. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja K.D. (isikukood XXX)

Kostja M.K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

eelistungil 14. augustil 2025 ja 17. veebruaril 2026

kohtuistungil

RESOLUTSIOON

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta iga menetlusosalise menetluskulu tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-25-5950

HAGEJATE NÕUE

1. T.-D.D. (hageja I) ja G.-R.D. (hageja II) esitasid 17. aprillil 2025 hagi M.K. (kostja)

vastu elatise suurendamiseks. Hagejad on seisukohal, et 2016. aastal välja mõistetud elatise

suurust tuleb muuta elukalliduse tõusu tõttu. Hagejad soovivad suurendada elatist alates 17.

aprillist 2025 kehtiva miinimummäära suuruseni.

KOSTJA VASTUS

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja elatise suurendamata. Kostja arvates oleks elatisraha

suurendamine antud hetkel väga keeruline, sest kostja majanduslik olukord on raske. Lisaks

enda kehvale tervislikule seisundile, on kostja hetkel oma voodihaige ema Mxxxx M.K.

ainuhooldaja ja ei saa seetõttu tööturule naasta. Lisaks maksab elatist ka veel kolmandale

lapsele, Dxxxx M.K. tsiviilasi number 2-23-5287.

KOHTU EELMENETLUS

3. Kohus korraldas 14. augustil 2025 eelistungil, kus arutas menetlusosalistega elulisi

asjaolusid ja võimalust lahendada kohtuvaidlus kompromissiga. Kostja selgitas kohtule enda

sissetulekute suurust ning kostja selgitas ka enda vajaduste suurust. Kohus andis kostjale

tähtaja esitada kohtule enda pangakonto väljavõte. Kohus kogus täiendavalt tõendeid kostja

majandusliku ja tervisliku olukorra kohta. Kohtuistungil 17. veebruaril 2026 uuris kohus koos

hagejaga kostja esitatud ja kohtu kogutud täiendavaid tõendeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus jätab hagiavalduse rahuldamata.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist,

millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid

korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade

muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või

vastuväiteid esitada. Tartu Ringkonnakohus mõistis 9. septembri 2016. a otsusega kostjalt

kummagi hageja kasuks välja elatise 150 eurot kuus (dtl 35). Hageja soovivad elatise

suurendamist alates 17. aprillist 2025 elatise kehtiva miinimummäärani.

6. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd

muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul

tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad.

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks

ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades seejuures õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste

kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka

tema kasvatamise kulutusi. PKS § 102 lg 2 alusel võib kohus mõjuval põhjusel siiski

vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu

2-25-5950

hulgas kohustatud vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks

kui elatist saav laps.

8. Kohus on seisukohal, et kohtu kasutuses olevatest tõenditest järelduvast ja pooltega

läbiarutatust ei saa järeldada, et kostja on võimeline tasuma elatist rohkem kui 150 eurot kuus

kummalegi hagejale, so 300 eurot kokku. Juba 2016. aastal on Tartu Ringkonnakohus

lähtunud selles, et kostja ei ole enda tervislikust seisundist tingitud sissetuleku suuruse tõttu

võimeline maksma kahele lapsele elatist toona kehtinud miinimummääras. Mõjuvaks

põhjuseks oli Tartu Ringkonnakohtu seisukoha järgi kostja osaline töövõimetus.

9. Kohus on praeguses menetluses saanud kinnitust selle kohta, et kostja tervislik olukord ei

ole paranenud vaid võib isegi öelda, et on halvenenud. Eesti Töötukassa 20. veebruari 2023. a

otsusega nr TVH/23/008029 on kostjale määratud osaline töövõime viieks aastaks. Taotlejal

on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxjaxxTaotlejal

on õige raviga (sh taastusravi) ning hea ravisoostumuse korral tõenäoliselt võimalik

toimetulek säilitada (dtl 71-73). Kohus rõhutab, et Eesti Töötukassa tuvastatu järgi ei ole ette

näha, et kostja tervislik olukord paraneks ning kostjal on vaid hea ravisoostumuse korral

tõenäoliselt võimalik toimetulek säilitada.

10. Kostja selgitas kohtule 14. augustil 2025, et tal on veel üks laps (8aastane), kelle kasuks

on välja mõistetud elatis. Samas on ta oma voodihaige ema hooldaja. Perel ei ole raha, et ema

paigutada hooldekodusse. Kostja selgitas, et tema sissetulek on töövõimetusraha 245 eurot ja

pension on 370 eurot ning kahe kohtutäituri juures on täitemenetlused. Enda kulude kohta

selgitas kostja, et korteri peale läheb 200 euro ringis, ta ostab emale toitu ema raha eest ja

seda toitu jätkub ka kostjale. Kuna kostja vend suri, siis tal lubatakse autot kasutada, kütuse

ostab ise, aastamaksu ja kindlustuse maksab ise.

11. Kohus lähtub lisaks sellest, et muutunud on ka kostja majanduslik olukord võrreldes 2016.

aastaga. Kostja ülalpidamisel on veel üks laps, kes on sündinud xxxxxxxxxxxxxxxxxx ning

tema ülalpidamiseks on Tartu Maakohus 28. novembril 2023 välja mõistnud elatise 200 eurot

(dtl 79). Vanema kohustus kasutada PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutuses olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt ei tähenda seda, et vanema käsutuses

olevad vahendid tuleb aritmeetiliselt jagada ülalpeetavate isikute (sh ülalpidaja) arvuga, vaid

vahendeid tuleb kasutada võrdväärselt kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks.

12. Kohtule esitatud tõenditest nähtub see, et MTA päringu järgi kostjal töötasu puudub ja

makseid on teinud vaid Eesti Töötukassa (dtl 30). Töövõimetoetuse suurus ühe kalendripäeva

eest 9,3081 eurot (dtl 75). Kinnistusregistri andmetel kuulub kostjale 2-toaline korter xxxxxxx

alevikus ja sinna juurde kuuluv garaažiboks (dtl 86). Registris sõidukite kohta andmed

puuduvad (dtl 91). Kohus leiab, et nimetatud vara on õiglases suhtes kostja vajadustega ning

selle arvel ei ole võimalik elatisnõuet rahuldada. Kostja SEB pangakonto väljavõtetelt ei

nähtu, et kostjal oleks muid sissetulekuid kui Eesti Töötukassa toetus jaxxxxxxxxxx

Vallavalitsuse tasutud toetus (dtl 17-22) ja (dtl 102-109).

13. Perearst Sxxxx Axxxxxx kirjaliku kinnituse järgi on kostja ema Malle M.K.-le määratud

sügav puue ning sellest nähtuvalt hooldusvajadus (dtl 65). xxxxxxxxx Vallavalitsuse otsusega

11. aprillist 2024 on M.K. seatud oma ema MxxxxxM.K. hooldajaks ning hooldajatoetus on

40 eurot kuus (dtl 70). Sotsiaaltööspetsialistid kodukülastuse käigus tuvastasid, et Mxxxx

M.K. on voodikeskne ning vajab igapäevast järelevalvet ja abistamist. Seega on tõendatud ka

2-25-5950

see, et kostja ema vajab hoolt ja kostja on tema hooldaja. Iseenesest ei ole hagi rahuldamata

jätmisel oluline see, et kostja ema on abivajav, sest alaealiste ülalpidamine on prioriteetne

kohustus. Põhjus miks kohus ei suurenda kostjalt välja mõistetud elatist, on see, et kostja on

osalise töövõimega ning tema kohustuste hulk (kolmas laps) on ajas suurenenud.

14. Seega on kostja endiselt osaliselt töövõimetu ning tema ülalpidamisel on lisaks hagejatele

veel üks laps ning kostja muu vara ei võimalda elatist tasuda suuremas ulatuses kui 300 eurot

kokku kahele hagejale.

15. Hageja on rõhutanud, et lapsevanematel on kohustus last ülal pidada võrdses suuruses.

Kohus on hagejate seadusliku esindajale selgitanud, et see kohustus kehtib vaid olukorras, kus

mõlemad vanemad on töövõimelised. Praegusel juhul on kostja osalise töövõimega, mis on

määratud 2028. aasta veebruarini. Seega saab kohus lähtuda PKS § 102 lg-st 2 ning võtta

arvesse kostja osalise töövõimetuse. Vanema töövõime kaotuse tõttu saab vanemalt

miinimummäärast väiksema elatise välja mõista üksnes juhul, kui vanema varaline seisund, sh

sissetulek tingituna töövõimetusest ei võimalda lapsele vajalikus suuruses elatist maksta. Ka

ei ole hagejad tõendanud, et kostja kulutused oleks ülepaisutatud.

16. Riigikohus on selgitanud (RKTKo 17.05.2011, nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse

määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning

väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega

panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku

elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Laste elulaadi kujundavad eelkõige tema

vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Laste kulusid saab kanda vaid sellest rahast,

mida vanemad ise reaalselt teenivad kas siis töötasuna või töötutoetustest.

17. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise

lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna

menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust

kindlaks ei määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik