2-23-5083/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026.a., Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5083

Tsiviilasi

A. S. hagi I. S. vastu ühisvara jagamiseks;

I. S. vastuhagi A. S. vastu ühisvara jagamiseks

Hagi hind

hagihind 3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja/vastuhagis kostja: A. S. (isikukood XXX;

elukoht XXX); lepinguline esindaja V. V. (e-post XXX)

Kostja/vastuhagis hageja: I. S. (isikukood XXX;

elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Deivi Vaht (e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Hagi ja vastuhagi ühisvara jagamiseks rahuldada osaliselt.

2. Lugeda poolte ühisvaraks:

2.1. Korter aadressil xxx, registriosa nr XXX.

2.2. Korter aadressil xxx, registriosa nr XXX.

2.3. Liikmelisus Hooneühistus X, registrikood XXX, aadressil xxx.

2.4. x kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr XXX.

2.5. Poolte pangakontodel olev ühisvara (raha) abielu lõpetamise kuupäeva seisuga.

3. Jagada poolte ühisvara järgnevalt:

3.1. Korter aadressil Eesti Vabariik,xxx, registriosa nr XXX müüa avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

3.2. Korter aadressil Eesti Vabariik,xxx, registriosa nr XXX müüa avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

3.3. Liikmelisus Hooneühistus X, registrikood XXX, aadressil xxx müüa avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

3.4. x kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr XXX müüa avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

3.5. Jagada poolte pangakontodel abielu lõpetamise kuupäeva seisuga olnud rahalised

vahendid võrdselt hageja ja kostja vahel, millest tulenevalt tuleb hagejal tasuda

kostjale 1555,16 eurot ning kostjal tuleb hagejale tasuda 664,70 eurot. Tasaarvestada

eelviidatud pangakontode rahalistest vahenditest tulenevad vastastikused nõuded

poolte vahel ning tasaarvestuse tulemusel lugeda kostja vastav kohustus hageja ees

täidetuks ning mõista hagejalt kostja kasuks välja 890,46 eurot.

4. Ülejäänud osas jätta nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Kohus esitab menetlusosaliste seisukohad kokkuvõtlikult. Selguse huvides käsitleb kohus

lahendis läbivalt hagejana A. S.’it ning kostjana I. S.’t.

Hageja nõue

Hageja palub täpsustatud hagiavalduses jagada poolte ühisvara järgnevalt:

1. Korter aadressil Eesti Vabariik, xxx, registriosa nr XXX müüa avalikul enampakkumisel

ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

2. Korter aadressil Eesti Vabariik, xxx, registriosa nr XXX) müüa avalikul enampakkumisel

ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

3. Liikmelisus Hooneühistus X, registrikood XXX, aadressil xxx müüa avalikul

enampakkumisel ning saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

4. x kinnistu asukohaga xxx registriosa nr XXX müüa avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada hageja ja kostja vahel võrdselt.

5. Jagada poolte pangakontodel oleva ühisvara (raha) abielu lõpetamise kuupäeva seisuga.

6. Punktides 1 – 5 toodud poolte vara müügist/jagamisest saadud rahast täita V. S. nõue

poolte vastu summas 21000 eurot võrdsetes osades.

Kostja nõue

Kostja vaidles hageja nõuetele vastu ning esitas vastuhagi. Vastuhagis palub kostja jagada

ühisvara järgnevalt:

1. Korteriomand aadressil Eesti Vabariik, XXX (registriosa nr XXX) jätta hageja

ainuomandisse.

2. Korteriomand aadressil Eesti Vabariik, XXX (registriosa nr XXX) jätta I. S., (isikukood:

XXX) ainuomandisse.

3. Kohustada A. S.t (isikukood: XXX) andma nõusolek kinnistusraamatus kande

muutmiseks KRS § 34¹ lg 1 tähenduses selliselt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr XXX kantakse ainuomanikuna sisse I. S., (isikukood:

XXX). Asendada A. S. nõusolek kinnisturaamatu kande muutmiseks kohtuotsusega.

4. Jätta liikmesus Hooneühistus X (registrikood XXX) aadressil xxx hageja ainuomandisse.

5. Välja mõista kostjalt hageja kasuks rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara arvelt summas

399,17 eurot tingimusel, et kostja ja hageja täidavad VÕS § 110 lg 5 kohaselt p. 3 ja 5

märgitud kohustused üheaegselt, s.t punktis 3 tuvastatud nõusoleku alusel

kinnistusraamatus kande tegemise taotlemisel peab kostja I. S. tõendama, et punktis 5

märgitud kohustus on kohaselt täidetud.

6. x kinnistu asukohaga xxx, registriosa nr XXX müüa avalikul enampakkumisel.

Enampakkumise tulemist arvestatakse kõigepealt maha kohtutäituri tasu ning ülejäänud

raha jagada hageja ja kostjal vahel võrdselt.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on

võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või

sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse

üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud

asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust

tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01. juulit 2010 PKS1995 ja pärast seda PKS (PKS

§ 210 lg 1). Enne 01. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (PKS1995 §

14 jj), 01. juulist 2010 kohaldub poolte varasuhtele PKS §-des 25 jj reguleeritud sarnase

sisuga varaühisus (vt ka nt Riigikohtu 25. oktoober 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-18828, p

16). PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01. juulit 2010 omandatud ühisvara

koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

PKS (PKS § 210 lg 1). Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul

ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis määratakse

PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui üks või teine

abikaasa soetas abielu kestel enne 01. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas

ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995. Kuna ühisvara jagamise hagi

esitati pärast PKS-i jõustumist 01. juulil 2010, kohaldub ka enne seda kuupäeva soetatud

ühisvara jagamisele PKS § 211 lg 1 järgi PKS (vt ka nt Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 16).

Perekonnaseadus (PKS) § 25 sätestab, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade

ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised

õigused. PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel

kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Asjaõigusseadus (AÕS) § 70 lg 2 sätestab, et ühine omand on kaasomand või ühisomand.

AÕS § 71 lg 1 kohaselt on kaasomanike osad ühises asjas võrdsed, kui seaduses või

tehinguga pole sätestatud teisiti. AÕS § 76 lg 1 sätestab, et kaasomanikul on õigus igal ajal

nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi

vastavalt kaasomanike kokkuleppele, kuid kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet

kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi

avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike

vahel vastavalt osa suurusele.

TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad

nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse

resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas.

Väited ja tõendid mida otsus ei ole käsitletud ei oma asja lahendamisel tähtsust.

Esitatud tõenditest on tuvastatud ning pooled ei vaidle järgneva üle:

-

hageja ja kostja abiellusid 21.05.2004.a. ning abielu lahutati 30.01.2023.a. kohtuotsusega,

mis jõustus 17.03.2023.a.

-

poolte ühisvaraks on korteriomand aadressil Eesti Vabariik, xxx (registriosa nr XXX);

korteriomand aadressil Eesti Vabariik, xxx (registriosa nr XXX); liikmelisus Hooneühistus

X (registrikood XXX), aadressil xxx; x kinnistu asukohaga xxx(registriosa nr XXX);

poolte pangakontodel lahutuse jõustumise seisuga olnud rahalised vahendid.

Pooled vaidlevad nii ühisvara jagamise viisi (osaliselt) kui ka V. S.’i nõude osas.

Korteriomand aadressil

Eesti Vabariik, xxx

(registriosa nr XXX)

Hageja palub xxx korteriomandi (registriosa nr XXX) müüa avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada hageja ja kostjal vahel võrdselt. Hageja on seisukohal, et pooled ei suuda

leida mõistliku ja mõlemale poolele sobivama variandi ühisvara jagamise, ühiskohustuste

tasumiseks ja hüvitise väljamaksmiseks, seega saab käesoleva asja lahendada ainult hageja

16.09.2024 a. täiendatud hagiavalduses pakutud viisil, ehk koguvara müügi teel. Hageja on

esitanud tõendina eksperthinnangu, mille kohaselt on xxx korteriomandi väärtus on 100 000

eurot (hageja 16.09.2024.a. menetlusdokumendi lisa 5). Kostja ei ole korteriomandi väärtuse

suurusele vastu vaielnud.

Kostja soovib nimetatud korteriomandi jätta hageja ainuomandisse.

Riigikohus on asjas 3-2-1-14-17 p 23 selgitanud, et ei ole põhjendatud ega mõistlik jätta

kaasomandis (ühisomandis) olevat eset ühele kaasomanikule (ühisomanikule) vastu tema

tahtmist ja et olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või

osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on ainus mõistlik võimalus asja või õiguse

jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühisvaras olev kinnistu tuleb müüa avalikul

enampakkumisel.

Korteriomand aadressil Eesti Vabariik; xxx registriosa nr XXX)

Hageja palub xxx korteriomandi (registriosa nr XXX) müüa avalikul enampakkumisel ning

saadud raha jagada hageja ja kostjal vahel võrdselt. Hageja hinnangul ei ole kokkuleppe

mittesaavutamise tõttu võimalik muudmoodi ühisvara jagada.

Kostja hinnangul on korter asukohaga xxx kostja kodu ja ainuke elukoht, puudub igasugune

mõistlik põhjendus miks tuleks kostja kodu enampakkumisele panna kui kostja soovib selle

endale jätmist hüvitise välja mõistmise vastu. Riigikohus on selgitanud, et kohus peab

kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike (ühisomanike) huvide kaalumisega.

Hageja taotletud viisil ühisomandi lõpetamine korteriomandite suhtes on kostja jaoks

äärmiselt ebaõiglane ja toob kostja jaoks kaasa vältimatult tema kodu kaotuse. Kostja jaoks

oleks ebaõiglane ka see olukord, kui kohus otsustaks xxx müümise enampakkumisel ja

kostjale jätta xxx korter, sest kostjal ei ole rahalisi vahendeid, et hagejale tema omandiosa

kaotuse eest hüvitist maksta. Korterite suhtes oleks õiglane jätta need kummagi poole enda

omandisse. Kostja esitas menetluses tõendi, et xxx korteriomandi väärtus on 117 000 eurot

(kostja 25.10.2023.a. menetlusdokumendi lisa). Hageja ei ole korteriomandi väärtuse

suurusele vastu vaielnud.

Riigikohus on asjas 3-2-1-14-17 p 25.3 selgitanud, et kohus peaks, kui ta leiab, et eseme

omandamise eest tuleks maksta selle suurema väärtuse tõttu rohkem, kui omandamiseks soovi

avaldajal on soov ja võimalus maksta, mitte jätma eset sellele kaasomanikule (või

ühisomanikule), vaid panema ese avalikule enampakkumisele, kui see võimalus on ka

alternatiivselt esitatud.

Kohus leiab seega, et X kinnisasja jätmine kostjale on võimatu, kuivõrd kostja ise on

avaldanud, et tal puuduvad rahalised vahendid, et hagejale tema omandiosa kaotuse eest

hüvitist maksta.

Kostja on välja toonud, et sellist võimetust hüvitist maksta ei oleks, kui kohus jätaks X tn

kinnisasja hageja omandisse.

Kohus leiab, et X tn kinnisasja jätmine hageja omandisse (vastu hageja tahtmist) põhjusel, et

kostjal puudub vastasel juhul raha hagejale X kinnisasja eest hüvitise maksmiseks, puudub

õiguslik alus. Lisaks sellele ei ole nagu kohus eelnevas jaos selgitas, Riigikohtu seisukoha

kohaselt võimalik hagejale vastu tema tahtmist kinnisasja omandit jätta.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühisvaras olev xxx kinnisasi tuleb müüa avalikul

enampakkumisel.

Liikmelisus Hooneühistus X, registrikood XXX

Hageja soovib enampakkumisel müüa liikmelisust Hooneühistus X. Hageja hinnangul on see

kõige mõistlikum lahendus, kuivõrd pooled ei ole suutnud ühisvara mõistlikult jagada.

Kostja tõi 08.11.2024.a. vastuhagis esile, et hageja kasutab garaaži enda asjade ladustamiseks.

Kuigi hageja on palunud garaaž panna enampakkumisele, siis arvestades seda, et garaaži

hagejale jätmisega ei kaasneks tal hüvitamise kohustust kostjale, on mõlema omaniku huvides

see, et garaaž jääb hagejale. Riigikohus on enda praktikas välistanud varaeseme jätmist teisele

kaasomanikule vastu tema tahtmist hüvitise tasumise kohustusega. Käesoleval juhul aga

hagejal kostjale hüvitist tasuda ei tuleks vaid see tasaarvestatakse enam saaduga. Hooneühistu

liikmelisuse hagejale jätmise kasuks räägib ka see, et hagejal on garaaži valdus, seal ladustab

hageja enda asju ning teadmata on kas hageja kohtuotsuse jõustumisel asjad garaažist välja

viib ja see omakorda langetab enampakkumisel müügihinda, sest asjade utiliseerimine on

rahaliselt kulukas. Garaažiboksi enampakkumisel müümisel ei ole võimalik saada selle eest

ka turuhinda, sest on üldteada asjaolu, et täitemenetluse käigus müüakse vara tavaliselt selle

väärtusest odavamalt ja lisaks kaasnevad müügiga ka kulud kohtutäiturile. Hageja huvides on

saada endale garaažiboks nagu hageja esialgses hagis ka soovis ning kostja huvides on, et

hüvitis, mida kostja peaks hagejale enamsaadu arvelt tasuma, oleks kostjale jõukohane.

Kostja esitas menetluses tõendi, et xxx asuva garaažiboksi hind on ca 12 500 eurot (kostja

21.12.2023 menetlusdokumendi lisad). Hageja ei ole garaažiboksi väärtusele vastu vaielnud.

Kohus leiab, et Riigikohtu eelviidatud seisukoha kohaselt ei ole võimalik hagejale vastu tema

tahtmist asja omandit jätta. Kohus märgib, et hooneühistu liikmelisuse jätmine hageja

omandisse (vastu hageja tahtmist) põhjusel, et kostjal puudub vastasel juhul raha hagejale

hüvitise maksmiseks, puudub õiguslik alus.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühisvaras olev Hooneühistu X liikmelisus tuleb müüa

avalikul enampakkumisel.

x kinnistu asukohaga xxx (registriosa nr XXX)

Hagiavalduse kohaselt soovib hageja X kinnistu müüa enampakkumisel. Kostjal ei ole

vastuväiteid X kinnistu jagamise osas.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ühisvaras olev X kinnistu tuleb müüa avalikul

enampakkumisel.

Poolte pangakontodel oleva ühisvara

Hageja soovib jagada poolte pangakontodel oleva rahalised vahendid abielu lõpetamise

kuupäeva seisuga. Kostja nimetatule vastu ei vaidle.

Vastavalt poolte poolt esitatud pangakonto väljavõtetele oli abielu lahutamise jõustumise

seisuga 17.03.2023.a. hageja pangakontol rahalisi vahendeid summas 3 110,31 eurot (hageja

22.09.2023.a. menetlusdokumendi lisa) ja kostjal 1329,39 eurot (kostja 18.08.2025.a.

menetlusdokumendi lisa).

Kuivõrd pooltel puudub pangakontodel abielu lõpetamise kuupäeva seisuga olnud rahaliste

vahendite osas vaidlus ühisvara jagamise viisi ja suuruse osas leiab kohus, et need rahalised

vahendid tuleb poolte vahel jagada võrdselt vastavalt PKS § 37 lg 3.

Seega tuleb hagejal tasuda kostjale PKS § 37 lg 3 kohaselt 1555,16 eurot (3 110,31/2) ning

kostjal tuleb hagejale tasuda PKS § 37 lg 3 kohaselt 664,70 eurot (1329,39 /2).

Kohus tasaarvestab vastavalt TsMS § 445 lg 1 poolte eelviidatud vastastikused nõuded ja

seega loeb kostja rahalise hüvitise kohustuse hageja ees täidetuks ja mõistab hagejalt kostja

kasuks välja 890,46 eurot (1555,16 – 664,70).

V. S.’i nõue

Hageja tõi täiendatud hagiavalduses esile, et hageja poole pöördus V. S. nõudega, millega V.

S. nõuab tagastada talle 21000 eurot, mille viimane kandis osadena I. S. pangakontole

korteriomandi xxx soetamiseks (hageja 16.09.2024.a. menetlusdokumendi lisa 7).

Rahasummad on kantud 24.07.2017 summas 14000 eurot, 16.09.2019 summas 5000 eurot,

25.11.2019 summas 2000 eurot I. S. pangakontole poolte abielu ajal ning antud kohustus

kuulub ühisomandisse (hageja 16.09.2024.a. menetlusdokumendi lisa 8). Hageja palub poolte

vara müügist/jagamisest saadud rahast täita V. S. nõue poolte vastu summas 21000 eurot

võrdsetes osades.

Kostja vaidleb nimetatud nõude olemasolule vastu. V. S.’i nõue on aegunud. (kostja

08.11.2024.a. menetlusdokument). Hageja väited, et need on antud korteri ostmiseks, on

paljasõnalised ja tõendamata ega oma ka nõude seisukohast tähendust. V. S. võib mida iganes

nõudekirjas märkida. Kostja ei nõustu, et nõudekirjas esitatud nõue oleks poolte ühine

kohustus, mida jagada. V. S. poolt tehtud kandeid saaks käsitleda alusetust rikastumisest

tuleneva nõudena, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 151 lg 1 järgi kolm aastat ajast, mil

õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue.

Nõude aegumistähtaeg ei alanud mitte nõudekirja esitamisest vaid alusetu makse tegemisest.

Seega nõude aegumise tõttu ei ole kostjal kohustust ühisvara arvelt ka kohustust täita.

Hageja avaldas, et tulenevalt kostja vastuväidetest ei jää V. S.le muud üle, kui algatada kostja

vastu eraldi kohtumenetlus.

Kohtu hinnangul ei saa otsustada sellist võimalikku ühisvaralist kohustust täita poolte

käesolevas tsiviilasjas käsitletud vara müügist/jagamisest saadud rahast enne, kui nõue on

selleks õigustatud isiku (V. S.) poolt esitatud kohtusse ja kohtumenetluses on otsustatud

nõude sissenõutavuse/aegumise küsimus. Seejuures tuleb lahendada küsimus, kas tegemist on

tehingust tuleneva nõudega või alusetust rikastumisest tuleneva nõudega. Kohus leiab, et

viidatud nõude kvalifitseerimise ja aegumise küsimus ei kuulu käesoleva ühisvara jagamise

hagi raamidesse, kuivõrd menetluses ei osale õigustatud isik ehk V. S.. Kohus ei saa

menetluses otsustada isiku nõudeõiguse üle, kes ei ole asja menetlusosaliseks. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus nõude poolte vara müügist/jagamisest saadud rahast täita V. S. nõue

poolte vastu summas 21000 eurot võrdsetes osades, rahuldamata.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1

kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kumbki pool

taotleb menetluskulude vastaspoole kanda jätmist.

TsMS § 164 lg 3 sätestab, et kohus võib jagada kulud erinevalt sama paragrahvi lõikes 1

sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline

jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemääraselt ühe abikaasa olulisi

vajadusi.

Kohus leiab, et antud juhul ei esine sellised põhjendatud aluseid, mis annaksid alust kõrvale

kalduda hagilise abieluasja menetluskulude jaotamise üldpõhimõttest, kuivõrd kuigi tegemist

oli ka abielu varavahekorral põhineva vaidlusega, on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-12-07

sedastanud, et „Kolleegium peab ka ühisvara jagamisel põhjendatuks jätta kummagi poole

menetluskulud poole enda kanda, sest eelduslikult on ühisvara jagamine mõlema poole

huvides. Kui ühisvara jagamisel lähtuda menetluskulude jagamisel reeglina sellest, kas ja

millises ulatuses hagi rahuldati, oleks õigusabikulude jaotamisel põhjendamatult soodsamas

olukorras abikaasa, kes tegutses kiiremini ja esitas ühisvara jagamise hagi kohtusse enne

teist abikaasat.“

Eeltoodust tulenevalt jätab kohus asja menetluskulud mõlema poole enda kanda. Kuivõrd

kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude

rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Viktor Bome

Kohtunik