2-25-7955/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-7955

Tsiviilasi

IPF Digital AS hagi G S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

3302, 31 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: IPF Digital AS, registrikood: 11034137, asukoht:

Lõõtsa 5, Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: Pille Martin, e-posti aadress:

pille.martin@b2-impact.com

Kostja: G S, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Aleksei Forstiman, e-

posti aadress: aleksei.forstiman@narlex.com

Lihtmenetluses, 14.01.26 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta IPF Digital AS hagi G S vastu võlgnevuse nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud IPF Digital AS kanda.

3. Välja mõista IPF Digital AS-lt G S kasuks menetluskulud 1941,34 eurot.

4. Välja mõista IPF Digital AS-lt G S kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (1941,34 eurot)

viivis menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS

§-s 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Hagiavalduse ja hagiavalduse täienduse kohaselt G S (edaspidi kostja) sõlmis 29.04.2022 IPF

Digital AS-ga (endine Credit24) (edaspidi krediidiandja) laenulepingu nr xxxx, mille järgi on kostja

sõlminud annuiteetgraafikuga laenulepingu laenusummaga 2500,00 eurot. Laenu taotlemiseks esitab

laenusaaja elektroonilise taotluse laenuandja veebilehel www.credit24.ee või suulise taotluse telefoni

teel. Juhul kui laenusaaja taotleb laenu koostööpartneri kaudu (praegusel juhul Altero.ee), siis täidab

laenusaaja laenutaotluse koostööpartneri esinduses või koostööpartneri poolt hallatavas

veebikeskkonnas ning esitab täidetud taotluse koostööpartnerile. Laenusaaja on kohustatud esitama

laenutaotlusel ainult tõeseid andmeid. Esmakordsel laenutaotluse esitamisel identifitseerib laenusaaja

kas laenuandja või koostööpartner. IPFD-l jätkus taotluse menetlemine manuaalprotsessis, esitatud

oli pangakonto väljavõte, mille alusel saadeti taotlus kliendile kinnitamiseks. Kinnitamise protsess

Altero.ee lehel, seni on taotlus IPFD süsteemis ootel, kui klient taotluse kinnitab, siis kantakse raha

üle. Taotluse kinnitusel annab klient nõusolekud, enne seda ei saa edasi liikuda lepingu

kinnitamiseni. Laenutaotluse esitamisega nõustub laenusaaja tema isikuandmete üleandmisega

laenuandjale ja sellega, et laenuandja võib kasutada laenusaaja andmeid kooskõlas isikuandmete

töötlemise nõusolekuga, mille laenusaaja annab laenuandjale hiljemalt laenutaotluse esitamisel.

Laenusaajale edastatakse Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht.

Hageja esitab selgitused vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. 28.04.2022 esitas

klient laenu taotluse limiidile 2500 eurot (tagasimakse periood 36 kuud). Kinnitatud limiit 2500

eurot. Taotluse andmed: Sissetulek: 630.00 eurot (kinnitatud sissetulek pangakonto väljavõtte

andmetel on 612 eurot), Majapidamiskulud: 0 euro (kinnitatud majapidamiskulud pangakonto

väljavõtte andmetel on 200 eurot), Finantskohustused: 0 euro (kinnitatud finantskohustused

pangakonto väljavõtte andmetel on 0 euro), Ülalpeetavad: 0. Taotlus aktsepteeriti manuaal protsessis

pangakonto väljavõtte andmete alusel. Seega laenusumma väiksust arvestades, olid kogutud andmed

piisavad, et veenduda tarbija võimelisuses krediit kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. IPF

Digital AS tegi 28.04.2022 päringu Creditinfo andmebaasi, kontrollimaks avalike maksehäirete

olemasolu. Päringu vastusest nähtuvalt ei olnud laenu taotlemise hetkel tarbija kohta avaldatud

aktiivseid maksehäireid ega ametlikke teadaandeid. IPFD palub krediiditaotluse esitamisel kliendil

kinnitada, et krediiditaotluses esitatud andmed on nende esitamise ajal õiged, täpsed, täielikud ja

ajakohased ning, et ta kohustub IPFD teavitama andmete muutusest. Vastutustundliku laenamise

põhimõtted olid lepingu sõlmimise ajal sätestatud VÕS §-s 4034 ning neid nõudeid on IPFD laenu

andmisel järginud. Nimetatud regulatsioon ei näinud ette, millistest konkreetsetest allikatest saadud

teabe alusel tuleb laenusaaja krediidivõimelisuse hindamine läbi viia. 29.04.2022 kuulus

kohaldamisele KKM 16,95% x 3 = 50,85 aastas. Seega nähtuvalt lepingust (28,66%) ei ületanud

krediidiandja KKM lubatud määra. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja (IPF Digital

AS) on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega.

Kostja kohustus saadud laenu tagastama maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul. Lepingu tingimustest

tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 27. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu)

maksegraafikujärgse kuumakse summa 99,92 eurot. Lepingutasu 37,50 arvestati esimese makse

juurde. Maksete kogusumma 3596,79 eurot. Lepinguga lepiti kokku aastases intressimääras 24%

aastas ja 0,07% päevas. Tulenevalt lepingu tingimustest viivisemäär võrdub intressiga, seetõttu

viivisemäär on 24% aastas. Kostja ei ole lepingut asunud täitma ega maksegraafikust tulenevaid

makseid tasuma. Lepingu punkti 10.1.4. alusel on laenusaaja täielikult või osaliselt viivituses

vähemalt 3 (kolme) üksteisele järgneva graafikus näidatud laenu, intressi või lepingutasu maksega

ning laenuandja on andnud laenusaajale vähemalt 2 (kahe) nädala pikkuse täiendava tähtaja

viivitatud maksete tasumiseks koos avaldusega, et laenuandja ütleb selle tähtaja jooksul maksete

tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu lepingust tuleneva võla tasumist, ning kui

laenusaaja ei ole laenuandja avalduses märgitud tähtaja jooksul võlgnevust tasunud. Laenuandja

pakub laenusaajale hiljemalt koos käesolevas punktis nimetatud tähtaja andmisega võimalust

läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Kostja rikkus omapoolseid kohustusi olles viivituses

rohkem kui kolme üksteisele järgneva maksega, kui jättis täielikult teostamata maksegraafikust

tulenevaid tagasimaksed 27.05.2022; 27.06.2022 ja 27.07.2022. Kostjale edastati korduvalt

meeldetuletused võlgnevuse tasumiseks. Krediidiandja edastas kliendile korduvaid meeldetuletusi

lepingu täitmise kohustuse ja sellest tekkinud võlgnevuse osas, kuid sellele vaatamata klient

võlgnevust ei tasunud, millest tulenevalt saatis 28.07.2022 krediidiandja võlgnikule lepingu

ülesütlemise teatise, milles annab kliendile täiendava tähtaja teates toodud kohustuste rikkumise

kõrvaldamiseks ja võlgnevuse tasumiseks kuni 17.08.2022. Selleks tähtajaks palub krediidiandja

tasuda kogu võlgnetava summa krediidilepingus toodud arvelduskontole kooskõlas krediidilepingu

tingimustega. Täiendava tähtaja jooksul võlgnetavate summade tasumata jätmise korral ütleb

krediidiandja krediidilepingu üles ning krediidiandjal tekib õigus nõuda kõigi krediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste kohest täitmist. Krediidileping loetakse automaatselt üles öelduks

ülaltoodud täiendava tähtaja möödumise päevast alates ning krediidiandja ei saada ülesütlemise

kohta täiendavat teadet. Kuivõrd klient ei täitnud lepingut ega teostanud tagasimakseid, siis ütles

krediidiandja lepingu alates 18.08.2022 ühepoolselt üles. Hageja märgib, et kõik olulised ja

kohustuslikud andmed on sätestatud kas lepingu üldtingimustes või tarbijakrediidi teabelehes, mis on

lepingu lahutamatu osa.

Lähtudes eeltoodud selgitustest on kostja põhivõlgnevus hageja ees hagi esitamise seisuga 2500,00

eurot ning võttes arvesse eeltoodud asjaolusid palub hageja kostjalt selle välja mõista. Kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6

õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlgnikult viivist VÕS § 113 lg 1 alusel. Hageja arvestab viivist alates laenulepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 18.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 20.02.2025 seadusest tulenevas

viivisemääras. Kostja võlgneb hagejale viivist 802,31 eurot (dtl 2-10, 116-124).

Kostja vastus

2. Kostja ei tunnista hageja nõudeid. Samuti ei võta kostja omaks ühtegi hageja faktiväidet. Kostja ja

IPF Digital AS vahel ei olnud lepingut. Samuti ei teinud kostja IPF Digital AS-le maksed. Kostja ei

ole lepingut rikkunud, kuna lepingut ei olnud. Kostja selgitab, et 2022. aprillis helistasid kostjale

erinevatelt telefoninumbritelt - telefoni ekraanil oli näha mh pank ja politsei nimetused. Helistajad

esindasid ennast panga ja politseitöötajatena ning suunasid kostjat suhtlema nendega teemal, et

väidetavalt keegi pangatöötjatelt kostja selja taga kavatseb vormistada kostjale laenu ja selle petturi

tuvastamiseks helistajad pakkusid kostjale osaleda panga ja politsei poolt korraldatud kuriteo

matkimises. Kostja uskus helistajaid. Helistajad suunasid kostjat sõitma rongiga xxxx ja tulema

panka (Inbank Finance AS) ning sõlmima laenulepingu, mille saamiseks helistajate sõnadel on juba

kõik ettevalmistatud. Helistajad palusid kostjat kellelegi mitte öelda tema osalemisest kuriteo

matkimises. Helistajad seletasid kostjale, et pärast laenusumma saamist kostja kontole ja pangatöötja

(petturi) tuvastamist laenusumma tagastatakse pangale. Helistajad veensid kostjat teatama nendele

paroolid, mida kostja kasutas juurdepääsu saamiseks internetipangale. Ilmselt nende paroolide

kasutamiseks petturid kirjutasid alla ka lepingu IPF Digital AS-ga. Kostjal ise ei ole IPF Digital AS-

ga kokku puutunud. Kostja vanus oli 74-aastane. Ta oli seisundis, mis välistas tema võimet õigesti

hinnata seda, kuidas tema osalus väidetava kuriteo matkimises mõjutab tema huve. Viidatud juhendi

alusel kostja mh tuli rongiga xxxx ja tuli Inbank Finance AS kontorisse. Hiljem kostja vaadates oma

pangakontol liikumisi nägi, et tema kontole laekunud raha on üle kantud osade kaupa kostjale

tundmatu isiku kontole. Esmaselt helistajad toetasid kostjaga suhtlemist. Pärast kostjale esimese

panganõude laekumist seoses laenuga kostjale seletasid sugulased, et ta ilmselt sai petturite ohvriks

ning sugulaste suunamisel kostja pöördus Politsei-ja Piirivalveameti poole kuriteokaebusega. Oli

alustatud kriminaalmenetlus, mis on hetkel lõpetatud kuriteo toimepannud isiku tuvastamatuse tõttu.

Seega ei ole kostja teinud tahteavalduse IPF Digital AS-ga lepingu sõlmimiseks. Kostja

tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut IPF Digital AS -ga lugeda sõlmituks ning

eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi. Juhul, kui kohus

leiab, et leping on sõlmitud, siis kostja esindaja hinnangul on tegemist TsÜS § 13 järgi

otsustusvõimetu isiku ehk tühise tehinguga. Kostja oli seisundis, mis välistas tema võimet õigesti

hinnata seda, kuidas tehing mõjutab tema huve. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 IPF Digital

AS-lt laekunud 2500 eurost oli kostja tahteavalduseta kantud kostjale tundmatule isikule, ei ole

kostja rikastunud IPF Digital AS arvelt. Kuna hagi aluseks on lepinguline kohustus, kuid asjaolude

järgi kostjaga lepingut ei ole, vaidleb kostja vastu nii põhinõudele kui ka kõrvalnõudele ning palub

jätta hagi rahuldamata (dtl 74-76).

Lõplikus seisukohas avaldab kostja, et kostja ja hageja vahel ei olnud lepingut. Aprillis 2022. aastal

kostjale helistati ja temaga räägiti vene keeles. Küsiti kas kostja kasutab internetipanka, aga kostja ei

kasuta seda. Kui kostjale helistati, siis telefoni ekraanile tekkis mh Google pilt. Küsiti kas kostja

võtab laenu, aga kostja ütles, et ei võta. Helistaja (mees) ütles et tema nimi on A. Kostja ei mäleta

seda organisatsiooni kust ta helistas. Helistaja ütles, et kostja kontole on välja kirjutatud laen. Kostja

vastas, et ei olnud laenu taotlenud. Kostja küsis, et kuidas see on võimalik, kui kostja pole laenu

taotlenud. Helistaja vastas, et 100 euro eest on võimalik igasuguseid koode saada. Kostja kellelegi ei

andnud oma ID kaardi paroole. Aprillis 2022.a. helistaja A ütles, et pangas on petturid, kes võtavad

kostja nimel laenu ning on vaja abi nende kinnipidamiseks. Helistajad (A ja temaga ühinenud D)

ütlesid kostjale (keegi neist), et selleks, et näha oma konto rahalist liikumist, siis on vaja kostjale teha

SmartID. Selleks kostja läks SEB Panka xxxx kontorisse ja seal tehti 28.04.2022 temale SmartID.

Kostja sai koodid ja helistajad jätkasid kostjaga pidevalt sidet. Helistajate suunamisel 29.04.2022

kostja sõitis xxxx Inbank Finance AS-sse ja helistajate suunamisel sai seal laenu 5 000 eurot. Kostja

mõtles, et osaleb politsei operatsioonis ja tegemist on lavastusega. Kui kostja sai raha, helistajad

ütlesid, et raha saadi ja raha liikuvat edasi ja raha tagastatakse peale politsei operatsiooni lõppemist

ning seda on vaja, et teada kes pangas (ilmselt Inbank Finance AS) tegeleb selliste asjadega. Kostja

kinnitusel ta ei andnud SmartID koode kellelegi. Viidatud asjaolud puudutavad tsiviilasja nr. 2-23-

106225. Kostja esitab kohtule kohuasjas nr. 2-23-106225 24.11.2025 Viru Maakohtu otsuse, mida

kostja palub kohtul võtta vastu eelnimetatud asjaolude dokumentaalse tõendina ja sama asjas

13.11.2025 kohtuistungi protokolli, mida palub kostja võtta vastu ja protokolli kantud kostja G S ja

tema esindaja seletused lihtmenetluse eripära tõttu TsMS § 405 lg 1 p 5 järgi tunnustada tõendina.

Käesolevas asjas hageja hagiavaldusega esitatud tõendi lisa 1a nimetusega Logimise ja taotluse info

1 järgi laenu taotlemiseks esmase logimise toimus 28.04.2022 ja “provideri” lõikes on nimetatud

“smartid” – ilmselt logimise toimus kostja SmartID kasutamisel. Hageja väitel tema leping

allkirjastati 29.04.2022, mis ilmeselt on kajastatud viidatud tõendis nimetatud toimingus 29.04.2022

kell 16.58. Viidatud toimingu juures on “provideri” lõikes nimetatud ka “smartid”. Kostja esindaja

eeldab, et kostja telefoni oli petturite poolt paigaldatud programm, mis näitab kaudselt mida kostja

seadmes tehakse. Kui petturite suunamisel kostja hakkas telefonis sisestama oma pangakontole

sisenemiseks SmartID koodid, siis need koodid said kätte saadavateks(nähtavateks) ka petturitele

ning kõik järgmised sündmused toimusid kostja osaluseta/teadmiseta. Tsiviilasjas nr. 2-23-106225

hageja seletas, et laenutaotluse esitamisel võiksid logida nii ID kaardi kui ka SmartIDga

(kohtuistungi protokoll). Seega ei ole kostja teinud tahteavalduse IPF Digital AS-ga lepingu

sõlmimiseks. Kostja tahteavalduse puudumise tõttu ei saa laenulepingut IPF Digital AS -ga lugeda

sõlmituks (VÕS § 8 lg 1, § 9 lg 1, TsÜS § 67 lg 1) ning eeltoodu tõttu ei saa sellest laenulepingust

tuleneda kostjale õigusi ega kohustusi. Kuna kostja pangakontole 29.04.2022 IPF Digital AS-lt

laekunud 2500 eurost oli kostja tahteavalduseta kantud kostjale tundmatule isikule, ei ole kostja

rikastunud IPF Digital AS arvelt. Seega tegemist on rikastumise äralangemisega VÕS 1033 lg 1

järgi, mistõttu puudub alus välja mõista kostjalt tema kontolt kadunud IPF Digital AS raha ka alusetu

rikastumise alusel. Kostja pangakonto väljavõtte perioodil 29.04.2022 kuni 04.05.2022 kostja

kontole laekus võõras raha üldsummas 10 909,48 eurot ja kostja kontolt tundmatutele isikutele on

väljaminekud üldsummas 10 915 eurot. Pangakontol liikumistes nimetatud V S on ka kannatanu

(kohtu poolt välja nõudnud kriminaalasja materjalides on V S avalduse alusel alustatud

kriminaalmenetluse nr xxxx 11.10.2022 lõpetamise määrus).

Hageja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmist kostja hinnangul pole põhjust hinnata,

sest laenulepingut ei ole. Kui kohus leiab, et hageja ja kostja vahel on laenusuhted, tuleb kohtule

hinnata iseseisvalt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist hageja poolt (dtl 176-178).

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud.

4. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja

lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse

põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale

tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka

seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande

all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole

mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu

04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

5. Hageja on esitanud kostja vastu rahalise nõude 29.04.2022 sõlmitud laenulepingu nr 5409668

alusel (dtl 13-14). Hageja on seisukohal, et kostja on hagejaga laenulepingu sõlminud, kostjale on

laen väljastatud, kostja ei ole lepingut täitnud, millest tulenevalt on hageja lepingu üles öelnud ja

nõuab kostjalt lepingujärgset laenusummat ja seadusjärgset viivist. Hageja on menetluses

tunnistanud, et ei ole kostjalt tagasimakseid saanud (dtl 96, 97-98, 100). Kostja leiab vastuväitena

hageja nõudele, et ta ei ole lepingut hagejaga sõlminud. Kostjalt on pettuse teel saadud andmed

erinevate tehingute tegemiseks ning kostja ei ole teinud hagejale tahteavaldust vaidlusaluse

laenulepingu sõlmimiseks.

Tuvastatult on 29.04.2022 kostja arveldusarvele nr xxxx hageja poolt üle kantud laenusumma 2500

eurot (maksekorraldus, dtl 26). Etteruttavalt märgib kohus, et üksnes asjaolu, et laen laekus kostja

arveldusarvele, ei tähenda seda, et kostja oleks sõlminud laenulepingu, st et kostja oleks teinud

tahteavalduse lepingu sõlmimiseks.

Riigikohus on poolte tõendamiskoormuse jaotust selgitades märkinud, et kostja peab tõendama oma

väiteid, et temalt peteti koodid välja ja lepingud sõlmis keegi teine (RKTKm 12.06.2024, 2-23-

11584/18, p 10; RKTKo 16.12.2019, 2-16-124450/77, p 22). Kui isik teeb tehingu teise isiku nimel

mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel

kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid. See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud

tehing on TsÜS § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu

tegi, selle hiljem heaks kiidab (RKTKo 21.12.2016, 3-2-1-135-16, p 16). Juhul, kui kostjalt peteti

Smart-ID koodid välja, ei ole tegemist olukorraga, kus kostja oleks koodid andnud kolmandatele

isikutele vabatahtlikult selleks, et nende abil tehtaks tehingud. Seetõttu ei saa rääkida ka sellest, et

kostjal olnuks tahe koodide edastamisega anda tehingute tegemiseks volitus (RKTKo 16.12.2019, 2-

16-124450/77, p-d 23 ja 24; RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 11).

Hageja on selgitanud laenuandmise protsessi, so laenu taotlemiseks esitab laenusaaja koostööpartneri

(käesoleval juhul Altero.ee) poolt hallatavas veebikeskkonnas taotluse. Esmakordsel laenutaotluse

esitamisel identifitseerib laenusaaja kas laenuandja või koostööpartner. Hageja jätkas taotluse

menetlemist manuaalprotsessis, esitatud oli pangakonto väljavõte, mille alusel saadeti taotlus

kliendile kinnitamiseks. Kinnitamise protsess toimub Altero.ee lehel, seni on taotlus hageja

süsteemis ootel, kui klient taotluse kinnitab, siis kantakse raha üle. Kostja on sisse loginud ja kostja

on tuvastatud SMART ID kaudu (dtl 22-23, dtl 108, dtl 192).

Kostja on tõenditena esitanud teatise kriminaalmenetluse alustamisest, millest nähtub, et Ida

prefektuuri xxxx politseijaoskonna menetlusteenistusgrupp II registreeris 15.06.2022.a juhtumi

xxxx, et G S (ik xxxx) pöördus avaldusega selles, et alates 28.04.2022 temale korduvalt helistasid

petturid esitledes end Google ja SEB panga töötajatena, ning mille tulemusena avaldaja nimele olid

vormistatud laenud, mida oli üle kantud teisele arvelduskontole. Kahju on 10918 eurot. Esitatud

avalduse alusel alustati 15.06.2022.a kriminaalmenetlus nr xxxx KarS § 213 lg 1 tunnustel (dtl 78).

Kostja taotlusel kogutud tõenditest, so kriminaalasja nr xxxx toimikust nähtub, et kostja on

kannatanuna üle kuulatud 15.06.2022. Ütluste kohaselt: “ Palun tunnistada mind kannatanuks

kelmusasjas, nimelt: alates 28. aprillist 2022 helistati mulle mobiiltelefonile ning ekraanile ilmus

„Google’i“ ikoon. Vastasin kõnele ja noormees, kes tutvustas end kui „A“, küsis, kas ma kasutan

internetipanka. Mina vastasin, et ei kasuta ning teen kõik maksed pangaautomaadi kaudu. Pärast seda

ühendas „Aleks“ mind SEB panga töötajaga, kes tutvustas end kui „D“. Noormees teatas mulle, et

minu kontole üritatakse vormistada laenu ja et ma pean selleks avama SMART-ID. Ma läksin panka

ja avasin SMART-ID koos kõigi paroolidega. Mõne aja pärast helistati mulle SEB pangast ja öeldi,

et minu nimele on vormistatud laen summas 6000 eurot. Alguses vaidlesin vastu, öeldes, et ma ei ole

mingit laenu võtnud, kuid mulle vastati, et pean selle inimese „ette jõudma“ ja ise laenu võtma. Ma

ütlesin, et võtan laenu summas 5000 eurot. Sõitsin xxxx panka. Mulle helistati pidevalt erinevatelt

numbritelt, sealhulgas numbrilt IDA prefektuur (xxxx), mistõttu mul ei tekkinud kahtlust, et

tegemist on kelmidega – ma uskusin inimesi, kellega rääkisin, nad olid liiga veenvad. Kui ma xxxx

koju tagasi jõudsin, nägin oma kontol, et olin saanud Kredit24-lt 2500 eurot, kuid kohe, kui raha

kontole laekus, kandus see edasi V S kontole. Kes see isik on, ma ei tea. Hiljem helistati mulle

veelkord numbrilt IDA prefektuur, ja noored mehed kinnitasid, et nad tagastavad kogu raha. Ma ei

tea täpset summat, mis mulle kahju on tekitanud, kuid mulle on juba tulnud arveid teistest pankadest

– ilmselt on minu nimele võetud veel laene. Praeguseks olen kõik kontod sulgenud, kaardid

vahetanud ja mul on alles ainult SEB panga konto.“ (dtl 135-138, tõlge dtl 210). Kostja pangakonto

väljavõttest nähtuvalt on 2500 eurot samal päeval, so 29.04.2022 kantud V S arveldusarvele (dtl 139,

142, 146, 147, 150-151). Kostja on avaldanud, et see isik on talle võõras. Tuvastatult on V S samuti

kannatanu (dtl 155-158). Kostja sai endale SMART ID koodid 28.04.2022 (dtl 179). Kriminaalasjas

nr xxxx lõpetati menetlus, kuna kohtueelses menetluses ei ole kindlaks tehtud isikut, kes on kuriteo

toime pannud, ning ei ole võimalik koguda lisatõendeid (dtl 152-153). Täiendavalt on kostja esitanud

tõenditena tsiviilasja nr 2-23-106225 kohtuistungi protokolli ja otsuse (dtl 181-185, 187-191).

Eelolevatest tõenditest nähtub, et OÜ Aktiva Finance Group hagi G S vastu võlgnevuse nõudes on

jäetud rahuldamata. Asjaolud on identsed käesoleva asjaga. Tõendites esitatu kattub kostja

käesolevas asjas antud selgitustega (dtl 203-206). Seega saab kostja ütlusi pidada usaldusväärseks.

Kohus leiab, et kostja on menetluses tõendanud, et temalt on tehingu tegemiseks vajalikud

isikusamasust tõestavad SMART ID koodid saadud pettuse teel. Kostja Smart ID koodid on läinud

tema valdusest välja tahtevastaselt. Seejuures ei saa rääkida kostja poolt hoolsuskohustuse

rikkumisest, so, et Smart ID PIN koodid oleksid kostja valdusest välja läinud tema süül. Kostja

seletustest tuleneb, et ta ei ole vabatahtlikult oma koode jaganud, andnud laenu võtmiseks volitust

(dtl 203-206).

Seega ei ole kostja ise teinud tahteavaldust tehingu tegemiseks hagejaga. Kohtu hinnangul ei tule

praegusel juhul laenulepingu sõlmimisel kohaldamisele ka esindusõiguse sätted. Kohtupraktikas on

selgitatud, et andes vabatahtlikult talle väljastatud digitaalallkirja andmise vahendid kolmandale

isikule üle, peab isik möönma, et kolmas isik võib nende vahendite abil ID-kaardi omajana esinedes

viimase asemel tahteavaldusi anda, mille puhul tehingu teisel poolel puudub mõistlik alus kahelda

selles, et tahteavalduse tegi ID-kaardi omaja. Käesolevas asjas kohus tuvastas, et kostjalt on tema

SMART ID koodid saadud pettuse teel, seega ei ole põhjendatud praegusel juhul lugeda laenuleping

hageja ja kostja vahel sõlmituks esindaja vahendusel. Kostja ei pidanud arvestama sellega, et tema

PIN-koode kasutatakse muul eesmärgil.

Kuna kostja hagejaga lepingut sõlminud ei ole, vaid seda on teinud tundmatu isik ebaseaduslikult

kostja identiteeti kasutades, siis toob see kaasa hagis märgitud laenulepingu nr xxxx tühisuse TsÜS §

129 lg 1 alusel, sest kostja ei ole lepingut heaks kiitnud. Kuivõrd kostja ei ole andnud hagiavalduses

viidatud laenulepingu nr xxxx tekkimise eelduseks olevat tahteavaldust, siis ei ole olemas hageja ja

kostja vahelist kehtivat laenulepingut nr xxxx ning hageja ei saa kostjalt lepingust tulenevaid

nõudeid nõuda. Eelnevast tingituna ei esine kostjal hageja ees kohustuste täitmise osas vastutust.

Lisaks märgib kohus, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kohus ei kontrolli, sest

eelnev ei ole asja lahendamisel enam asjakohane, kuna kohus on juba tuvastanud TsÜS § 129 lg 1

alusel tehingu tühisuse.

Hageja ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema nõue põhineb kostja deliktilisel käitumisel hageja

suhtes (dtl 202). Kohus märgib vaid seda, et asjas on tuvastatud, et kostja kontole laekunud raha on

sealt edasi kantud kostja jaoks võõrale isikule, seega ei ole kostja ka alusetult rikastunud.

Eeltoodu alusel, jääb IPF Digital AS hagi G S vastu rahuldamata.

6. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses

(TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluses kannab kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

hageja kanda.

Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2).

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskulud kokku 1941,34 eurot

käibemaksuga, sh lepingulise esindaja kulu ja sõidukulud. Kostjale on osutatud õigusabi

tunnihinnaga 120 eurot/h (käibemaksuta). Kinnitatud on, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses

tsiviilasja nr 2-25-7955 kohtumenetlusega. Kostja ei ole käibemaksukohustlane (dtl 212-214).

Hageja ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

TsMS § 175 lg 1 järgi lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb

arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide

sisu ja mahuga. Lisaks tuleb hinnata ka esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust (RKTKm 2-20-114596 p 11). Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 120

eurot käibemaksuta ei ole ülemäärane ja on arvestatav.

Kohtu hinnangul on, arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ja sisu, TsMS § 175 lg 1

esimese lause järgi kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalik ja põhjendatud. Põhjendatud on ka

sõidukulu. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 1941,34 eurot käibemaksuga.

Kohus mõistab IPF Digital AS-lt G S kasuks välja menetluskulud 1941,34 eurot ning kostja taotlusel

ja TsMS § 177 lg 4 alusel viivise menetluskuludelt.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi

kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik