2-25-15065/15 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-25-15065

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maimu Laumets

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Jõgeva

Tsiviilasja number

2-25-15065

Tsiviilasi

S.R. võlgade ümberkujundamise menetlus

Menetlustoiming

Nõuete määramine

Ümberkujundamiskava kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: S.R. (isikukood: XXX; elukoht:

XXX-i , xxxxxx XXX; e-post: XXX), lepinguline

esindaja Tanel Riivits (XXX)

Usaldusisik: Ester Saag (MTÜ Majandamisnõustaja,

Mõisavahe 23, Tartu; 5237415; XXX);

Võlausaldajad:

1. Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood:

10746479), esindaja Sigrid Rahkema (XXX)

2. B2 Impact OÜ (registrikood: 11542046), esindaja

Maarja

Kruusma

(maarja.kruusma@b2-

impact.com)

3. Swedbank AS (registikood: 10060701), esindaja

Liis Võsa (liis.vosa@swedbank.ee)

4. Bondora AS (registrikood: 11483929; XXX )

5. GS Core OÜ (registrikood: 16183586), esindaja

Jana Vähman (XXX)

6. Kohtutäitur Oksana Kutšmei, esindaja Ekaterina

Kõopuu (XXX)

7. Kohtutäitur

Anne

Böckler

(Anne.bockler@taitur.net)

Ärakuulamine

25.11.2025

RESOLUTSIOON

1. Määrata võlgniku S.R. võlausaldajate nõuded kindlaks järgmiselt:



Aktiva Finance Group OÜ (nõude alus kohtulahend nr 2-24-115026) 7492,32

eurot, millest põhinõue on 5192,87 eurot ja 2299,45 eurot kõrvalnõuded;



B2 Impact OÜ (3 nõuet, alus: kohtulahendid nr 2-24-109526 ja 2-24-110549 ja

leping nr 5688502) 6034,92 eurot, millest 3798,98 eurot on põhinõuded ja

2235,94 eurot kõrvalnõuded;



Swedbank AS (nõude alus leping nr 25-022869-vv) 397,50 eurot, millest

392,64 eurot on põhinõue ja 4,86 eurot kõrvalnõuded;



Bondora AS (nõude alus: kohtulahend nr 2-23-146160) 396,33 eurot, millest

319,48 eurot on põhinõue ja 76,85 eurot kõrvalnõuded;



GS Core OÜ (nõude alus leping nr 15357406) 63,65 eurot, mis on põhinõue,

kõrvalnõuded puuduvad;



Kohtutäitur Anne Böckler 870,59 eurot (täiteasjad nr 182/2023/4359 ja

182/2024/1626), mis on kohtutäituri tasu;



Kohtutäitur Oksana Kutšmei 950,05 eurot (täiteasjad nr 084/2024/2375 ja

084/2024/2451), mis on kohtutäituri tasu.

2. Kinnitada S.R. suhtes võlgade ümberkujundamiskava ümberkujundatavate

võlausaldajate nõuete osas alljärgnevatel tingimustel:

Võlausaldaja

Kohustuste

kogusumm

a/põhisum

ma/kõrvaln

õuded

Kohustus

e

tasumise

sagedus

Kohustus

e täitmise

tähtaja

pikenda

mise

periood

kuudes/k

uupäev,

millest

alates

hakataks

e

makseid

teostama

Kohust.

osa-

maksete

arv/ suurus

EUR

Kohustust

täitmise

lõpptähtae

g

Kohustus

te

täitmise

summa

kokku

EUR

Kohustus

e

täitmise

ulatus /

põhikohu

stuse

täitmise

ulatus

%-des

Aktiva

Finance

Group OÜ

7492,32/51

92,87/2299

,45

1x kuus/

10. kuupäev

48/10.03.

2026

24/91

24/125,36

10.02.2030

5192,87

69/100

B2 Impact

OÜ

6034,92/37

98,98/2235

,94

1x kuus/

10. kuupäev

48/10.03.

2026

6/70,01

42/80,47

10.02.2030

3798,98

63/100

Swedbank

AS

397,50/392

,64/4,86

1x kuus/

10. kuupäev

24/10.03.

2026

24/16,36

10.02.2028

392,64

99/100

Bondora AS

396,33/319

,48/76,85

1x kuus/

10. kuupäev

24/10.03.

2026

23/13,31

1/13,35

10.02.2028

319,48

81/100

GS Core OÜ

63,65/63,6

5/0

1x kuus/

10. kuupäev

6/10.03.2

5/10,61

1/10,60

10.09.2026

63,65

100/100

Kohtutäitur

Anne

Böckler

870,59/870

,59/0

1x kuus/

10. kuupäev

48/10.03.

2026

48/15,90

10.02.2030

763,20

88/88

Kohtutäitur

Oksana

Kutšmei

950,05/950

,05/0

1x kuus/

10. kuupäev

48/10.03.

2026

48/16,86

10.02.2030

809,28

85/85

205,36/11

588,26/461

7,10

340,10

3. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik.

4. Kohustada S.R.-i esitama kord aastas 01. märtsiks usaldusisikule aruanne oma

varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Esimene aruanne tuleb

võlgnikul esitada usaldusisikule 01. märtsiks 2027. Viimane aruanne tuleb esitada

usaldusisikule 01.03.2030. Usaldusisikul tuleb võlgniku esitatud aruanded edastada ka

kohtule teadmiseks.

Usaldusisikul tuleb võlgade ümberkujundamise menetluse lõpus (s.o pärast viimase

aruande saamist võlgnikult) 20. märtsiks 2023 esitada kohtule aruanne.

5. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja võlausaldajatele ning edastada usaldusisikule.

Määrus teha avalikult teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded selle resolutsiooni

avaldamisega.

6. Määrus kuulub viivitamatult täitmisele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta võlgniku ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

2. Määrata usaldusisiku Ester Saagi tasuks 1375 eurot (km-ta), millest 770 eurot on tasu

maksejõuetusmenetluses ja 605 eurot tasu võlgade ümberkujundamise menetluses.

3. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta välja S.R. poolt tasutud ettemaksust.

4. Punktis 2 märgitud tasu tuleb maksta MTÜ Majandamisnõustaja arveldusarvele

EE231010220103421013.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib

võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Võlausaldaja

võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas

sellele eelnevalt vastuväite (FIMS § 28 lg 2). Usaldusisiku tasu kindlaksmääramise peale võib

määruskaebuse esitada võlgnik, võlausaldaja ja usaldusisik (FIMS § 54 lg 11).

Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist. Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik

S.R. esitas kohtule maksejõuetusavalduse. Avalduse kohaselt soovib võlgnik võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist. Võlgnikul on üks alaealine laps. Võlgnik töötab

Sxxxxxxx OÜ-s klienditeenindajana, kuid praegu on ta lapsehoolduspuhkusel. Võlgniku

sissetulekuks on vanemahüvitis 872 eurot ja lapsetoetus 80 eurot, kokku 952 eurot. Võlgnikul

puudub muu vara. Võlgniku igakuised kulud on 673 eurot. Võlgnikul on kohustusi kokku 13

644,71 eurot. Võlgnik selgitas, et võttis nooremana laene korteri üürimiseks, remondikuludeks

ja koju tarbeesemete soetamiseks. Hiljem oli võlgnik mõnda aega töötu ning igakuised

osamaksed kasvasid ülepea. Võlgnik on üksikema ja tema ainsaks sissetulekuks on

vanemahüvitis miinimumpalga ulatuses, millega ta ei jõua maksta põhilaene, aina kasvavaid

intresse ja kohtutäiturite tasusid.

10.10.2025.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning määras usaldusisikuks Ester

Saagi.

Usaldusisik esitas enda hinnangu ning võlgniku vara- ja võlanimekirja. Usaldusisik tegi

kindlaks, et võlgnikul on eeldatavaid kohustusi kokku 16 270,90 eurot, millest kõrvalnõuded on

4616,16 eurot. Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis keskmiselt 834,52 eurot, peretoetus

keskmiselt 80 eurot ning elatis lapsele 160 eurot, mille lapse isa maksab sularahas, kokku

1074,52 eurot. Muu vara puudub. Võlgniku igakuised kulud on 1074 eurot, sh võlgnevuste

tasumiseks 230 eurot. Usaldusisik oli seisukohal, et võlgnik on makseraskustes, mitte

maksejõuetu ning tema suhtes on võimalik algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

Kohus arutas võlgniku ja usaldusisikuga võlgniku võimalusi võlgade ümberkujundamise

menetluse läbi viimiseks. Võlgnik soovis võlgade ümberkujundamist. Võlgnik selgitas, et on

kindel, et ta suudaks maksta nii nagu usaldusisik kirja pani. Võlgnik arvas, et ta elab ka nelja

aasta pärast veel vanemate juures. Ta ei plaani enne väljakolimist, kui menetlus on läbi, siis

vaatab edasi. Vanematel on suur maja. Võlgnikul on olemas töökoht, kuhu ta saab naasta. Ta

vaatab siiski ka lähemale töökohta. Kui ta saab samasse kohta tagasi tööle, siis nad koliksid

võlgniku vanatädi juurde, kus ta saaks tasuta elada. Võlgnik sai 1200 eurot palka.

Usaldusisiku sõnul oleks kava võimalik teha neljaks aastaks ja nõudeid kõrvalnõuete ulatuses

vähendada. Siis saaks võlgnik üle 11 000 võlausaldajatele maksta, tegemist oleks põhinõuetega.

Kohus määras 01.12.2025 usaldusisiku ettemaksu suuruseks 1400 eurot, mis on võlgniku poolt

tasutud.

10.12.2025.a määrusega rahuldas kohus võlgniku maksejõuetusavalduse ning algatas menetluse

võlgniku võlgade ümberkujundamiseks. Kohus määras usaldusisikule tähtaja kava ja

võlausaldajate seisukohtade esitamiseks.

06.02.2026 esitas usaldusisik ümberkujundamiskava ja selgitused ning võlausaldajate

seisukohad. Kava kohaselt on B2 Impact OÜ ja GS Core OÜ rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet ja nende nõuded on ümber arvestatud.

Kavaga täidab võlgnik kõik põhinõuded 100% ulatuses. Maksed teeb võlgnik 48 kuu jooksul.

Võlgniku sissetulekuks on vanemahüvitis 834,52 eurot ja peretoetus 80 eurot, tal on üks

ülalpeetav. Võlgnikul puudub vara ja ta elab oma vanemate juures. Pankroti korral koguneks

kolme aastaga võlgniku sissetulekutest umbes 1700 eurot, millest tuleks maha arvestada

menetluskulud. Kava alusel tasub võlgnik võlausaldajatele 11 400 eurot. Võlgade

ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam menetlus.

Kavaga nõustus Swedbank AS, Bondora AS ja kohtutäitur Oksana Kutšmei. Kohtutäitur Anne

Böckler, GS Core OÜ ja B2 Impact OÜ ei esitanud seisukohta ja nad loetakse kavaga vaikimisi

nõustunuks. Aktiva Finance Group OÜ esitas vastuväite, milles märkis, et nõuded rahuldatakse

vaid 69% kõikidest nõuetest, kuigi võlausaldaja nõude aluseks on täitedokument. Võlausaldaja

on pöördunud kohtusse ja kandnud täiendavaid kulusid. Samuti pole kava põhjendatud, sest

kinnisasja müügi vältimine ei saa olla ainsaks põhjuseks kava kinnitamiseks. Võlgade

ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ja

menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad

võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega,

milles nad oleksid, kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses.

Usaldusisik polnud Aktiva Finance Group OÜ vastuväidetega nõus. Võlausaldaja ei selgitanud,

kuidas võlgniku sissetulekuid arvestades oleks võlgnik võimeline rohkem maksma.

Võlausaldaja ei esitanud võrdlust pankrotimenetlusega. Lisaks, võlgnikul puudub kinnisvara,

mille müüki püütakse vältida.

Usaldusisik täiendas, et Swedbank AS nõue on vähenenud 463,04 eurolt 397,50 euroni ja palus

nõude vähenemisega arvestada või jätta enammakstud summa ettemaksuks. Samuti on kavas

kohustuste täitmise periood valesti ja usaldusisik palus selles osas kava parandada.

Kuna kohaldamisele ei tule FIMS § 26 lg 3, siis ei pidanud kohus vajalikuks kuulata ära

võlgnikku ega võlausaldajaid.

Kohtumääruse põhjendused

I Nõuete kindlaks määramine

FIMS § 25 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja

kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära

võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja.

Võlgnik ega ükski võlausaldaja ei esitanud kavas märgitud nõuete suurustele vastuväiteid.

Swedbank AS teatas usaldusisikule, et tema nõue on vähenenud. Kohus lisab kavasse

Swedbank AS-i nõude vähenenud ulatuses, kuna ülejäänud on võlgnik juba tasunud.

Usaldusisik on kavas teinud arvutuslikke vigu nõuete täitmise (sh osamaksete suuruste) osas

kava eelviimases tulbas. Usaldusisik on arvestanud kohustuste täitmise erinevate kuude peale

(48, 24, 6) ning on osamaksete suurused ümardanud, mille tulemusena kõiki nõudeid (v.a

kohtutäiturite nõuded) täidaks võlgnik kas veidi rohkem või veidi vähem. Kohus selgitab, et

kavas märgitud nõuded tuleb täita täpselt, st ükski võlausaldajatest ei saa vähem ega rohkem,

vastasel juhul koheldakse võlausaldajaid ebavõrdselt. Ümardamised on eeldatavalt toimunud

seetõttu, et täidetavad põhinõuded ei jagune täpselt kuude arvuga (v.a kohtutäiturite nõuded).

Kohus parandab need vead. Täiendavalt parandab kohus kava lõpus olevad kohustuste

lõppsummad, kuna need on arvutuste tulemusena kavas valed.

Kohus kinnitab nõuete suurused vastavalt kavale, kuid parandatud ulatuses (vt resolutsiooni p

1).

II Ümberkujundamiskava kinnitamine

Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 16

205,36 eurot.

FIMS § 26 lg 1 kohaselt kinnitab kohus ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja ega

võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud.

Antud juhul on kavale vastu vaielnud 1 võlausaldaja, kelle nõuded kokku on 7492,32 eurot. 6

võlausaldajat nõustus kavaga, kellest 3 vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on

kokku 8713,04 eurot.

Kohus leiab, et antud juhul on võimalik ümberkujundamiskava kinnitada tulenevalt FIMS § 26

lg-st 2 olenemata ühe võlausaldaja vastuväidetest.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,

kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus

Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete

võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Seega

on täidetud eelnimetatud sätte esimene eeldus. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid.

Kohus leiab, et FIMS § 26 lg-st 2 tulenev teine eeldus on samuti täidetud.

Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväited esitanud võlausaldajat halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on taotlenud nõuete vähendamist, osadena tasumist

ja kohustuste täitmise tähtaja pikendamist.

Vastuväite esitas Aktiva Finance OÜ, kes ütles, et ta pole nõus kavaga. Täpsustuse palvele

vastas võlausaldaja, et vastuväide seose kinnisvara säilitamise soovi tõttu, oli ekslik. Kohus

leiab, et võlausaldaja vastuväited kavale ei anna alust kava kinnitamata jätmiseks.

Kuna kava kinnitamine toimub FIMS § 26 lg 2 alusel, siis puudub kohustus võrrelda kas

pankrotimenetluses oleks võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada suuremas ulatuses kui

võlgade ümberkujundamise menetluses.

Kohus on seisukohal, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata

teistele. Kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded vähendatakse 100% võrra ja põhinõuded täidetakse

100% ulatuses. Samuti märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada

võlgnikul ületada tekkinud makseraskused. Kui võlgnikul on piisavalt maksevõimet kava

täitmiseks, siis tuleb talle anda võimalus võlgade ümberkujundamiseks. Kui kava täitmine

tulevikus siiski ei õnnestu, jääb alati võimalus pankrotimenetluseks. Aktiva Finance Group OÜ

ei ole esile toonud ühtegi mõjuvat põhjendust kava kinnitamata jätmiseks. Kohtu hinnangul on

Aktiva Finance Group OÜ vastuväited kavale sisutud. Kohus märgib, et võlgnikul puudub

kinnisvara, mida oleks võimalik müüa ja millele võlausaldaja viitas. Kohus selgitab

võlausaldajale, et 69% näitab täitmist kogunõudest, st 41% kogunõudest olid kõrvalnõuded,

mis kava alusel on vähendatatud 100% kõigil võlausaldajatel, kellel olid kõrvalnõuded olemas.

Võlausaldaja ei ole esile toonud, kuidas oleks võlausaldajale pankrotimenetlus kasulikum.

Kuigi kohus ei pea tegema võrdlust pankrotimenetlusega, märgib kohus lühidalt siiski, et

võlausaldajad ei satu oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid, kui

võlgniku suhtes viidaks läbi pankrotimenetlus. Usaldusisik on teinud võrdluse võlgade

ümberkujundamise menetluse ja pankrotimenetluse vahel. Parimal juhul on võlausaldajatel

võimalik pankrotimenetluse kaudu saada vähem kui 1700 eurot, sest võlgnikul puudub

realiseeritav vara ning sissetulekust pole võimalik teha kinnipidamisi. Võlausaldajatele on

võlgade ümberkujundamise menetlus igal juhul soodsam. Aktiva Finance Group OÜ ei ole

vastuväites kirja pannud ühtegi põhjendust, miks tegelikult võlausaldajad jääksid oluliselt

halvemasse olukorda võrreldes käesoleva menetlusega.

Kohus leiab, et võlgniku makseraskused on võimalik ületada kavas märgitud viisil. Kava on

koostatud võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb

arvestada ka sellega, et võlgnikul on igakuised elamiskulud ja ülalpidamisel alaealine laps.

Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamine on käesolevalt ainuvõimalik ja eelistatuim viis,

kuivõrd võlgniku suhtes ei esine hetkel maksejõuetuse olukorda. Võlgnik on makseraskustes.

Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade

ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on hetkel

vanemahüvitis 834,52 eurot kuus. Võlgnik on vanemapuhkusel, kuid tal on võimalik naasta

oma töökohta Sxxxxxxx OÜ-sse, kus ta töötas klienditeenindajana ja kus tema sissetulek on

jätkuvalt vähemalt sama suur. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt

maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks umbes 236-237 eurot. Võlgnik on sarnases ulatuses

maksnud usaldusisiku tasu ettemaksu osamaksetena, mis näitas võlgniku maksevõimet ja -

tahet. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav.

Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades,

et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid

püsikulusid ja tema ülalpidamisel on laps. Samuti tuleks arvestada Eesti riigis suureneva

maksukoormusega ja üleüldiste hinnatõusudega. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks

määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Võlgade ümberkujundamise eesmärk

on makseraskuste ületamine, mitte nende süvendamine. Samuti on põhjendatud võlgade

tasumise tähtaeg 48 kuud, mis võimaldab põhinõuded 100% ulatuses täita.

Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava

muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval

ka võlgnevusi. Võlgniku sõnul on tal võimalik töö juures teha ka lisatöid, millest ta saaks

täiendavalt katta oma jooksvaid kulusid.

Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus FIMS § 26 lg 2 alusel ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma usaldusisikule

aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui

ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded

esialgses suuruses ja viisil (FIMS § 41). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et

survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava.

Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud FIMS §-des 30-

34. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes FIMS §-st 36.

Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab usaldusisik tulenevalt FIMS §-st 35.

Võlgnik peab andma kohtule ja usaldusisikule järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja

osutama abi järelevalvekohustuse täitmisel. Võlgnik esitab iga aasta möödumisel

ümberkujundamiskava kinnitamisest usaldusisikule kohtu määratud tähtajaks aruande võlgniku

varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti.

Usaldusisik esitab võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks kohtule aruande.

Kohus selgitab, et võib võlgnikult või usaldusisikult küsida aruannet ümberkujundamiskava

täitmise kohta ka muul ajal.

Kohtu määrab, et aruanded tuleb võlgnikul usaldusisikule esitada kord aastas 01. märtsiks,

millest viimane 01,03.2030. Usaldusisikul tuleb kohtule edastada aruanded ka teadmiseks.

Sellisel viisil on kohtul võimalik jälgida kava täitmist. Usaldusisikul tuleb võlgade

ümberkujundamise menetluse lõpuks (pärast viimase aruande saamist võlgnikult) esitada

kohtule aruanne 20.03.2030.

Menetluskulude jaotus

FIMS § 8 lg 3 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate

kulud nende endi kanda.

Usaldusisik esitas kohtule taotluse enda tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Usaldusisik palus

määrata enda tasuks 1375 eurot (12,5h x 110€/h). Tasu hõlmab toiminguid, mis on tehtud ka

maksejõuetusmenetluses, sest kohus siis tasu kindlaks ei määranud (usaldusisik taotlust ei

esitanud), ning võlgade ümberkujundamise menetluses.

FIMS § 54 lg 2 sätestab, et kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike kulutuste

hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja

käesoleva seaduse § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks.

Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise käesoleva seaduse § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma

ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete

täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel

arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi.

Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab

vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete

täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud,

sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab

kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega

taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise

taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

FIMS § 54 lg-st 3 lähtuvalt määratakse võlgade ümberkujundamise menetluses usaldusisikule

tasu käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel ja kava üle

järelevalve teostamisel iga aasta möödumisel.

FIMS § 54 lg 4 kohaselt määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse

määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab

esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

FIMS § 54 lg 5: Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni

kava kinnitamiseni on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale. Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade

ümberkujundamise kava üle järelevalve teostamisel on summa, mis vastab ühele kümnendikule

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale.

Usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

Usaldusisiku tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

TLS § 29 lg 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega kindlale ajaühikule vastava

töötasu alammäära. Vabariigi Valitsuse 19.12.2024.a määruse nr 87 § 1 alusel on kuutasu

alammääraks 886 eurot.

Usaldusisiku tunnitasu ülemmäär võlgade ümberkujundamise menetluses kuni kava

kinnitamiseni on 177,20 eurot.

Usaldusisik on oma ametiülesannete täitmisele kulutanud kokku 12,5 h. Usaldusisik palub

määrata tema tasu suuruseks 1375 eurot. Oma ajatasuks on usaldusisik arvestanud 110€/tund.

Kohus on seisukohal, et taotluses märgitud usaldusisiku tegevused on vajalikud ja põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et usaldusisiku märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust

ja mahtu arvestades põhjendatud.

Kohus leiab, et usaldusisiku poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses

usaldusisiku poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga.

Tunnitasu ei ületa ülemmäära piire.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasuks 1375 eurot (12,5h x 110€/h), millest

770 eurot on tasu maksejõuetusmenetluses ning 605 eurot tasu võlgade ümberkujundamise

menetluses. Tasu tuleb usaldusisikule tasuda võlgniku poolt makstud usaldusisiku tasu

ettemaksust. Tasu tuleb FIMS § 54 lg 9 alusel maksta usaldusisiku poolt märgitud büroo

pangakontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets

Kohtunik