3-26-477/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-477

Haldusasi

X. X kaebus kinnistule registreerimisnumbriga 2477506

kinnistusraamatus tehingupiirangute seadmiseks

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X. X kaebus.

2. Jätta X. X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.

3. Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1, § 252 lg 7).

Kaebaja peab saatma kinnituse menetlusdokumendi kättesaamise kohta kohtule viivitamata.

Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal oma õigusi kuritarvitada, menetlust

venitada ega kohut eksitusse viia (HKMS § 28 lg 2). Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste

kuludega menetlemist (sh menetlusdokumentide vastuvõtmisega viivitamist), pahatahtlikult

takistavat või kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist või esindajat võib kohus trahvida.

Kontaktandmete muutumisel on kaebaja kohustatud kohtule viivitamata edastama oma uued

kontaktandmed (e-posti ning elukoha aadressi).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse kaebaja ja muude füüsiliste isikute nimed

tähemärgiga.

ASJAOLUD

1. Harju Maakohus edastas Tallinna Halduskohtule 19.02.2026 X. X (kaebaja) kaebuse

notari kohustamiseks seadma kinnistule reg. nr 2477506 e-kinnisturaamatus tehingupiirangud.

Kaebaja oli adresseerinud kaebuse Tallinna Halduskohtule, kuid saatnud Harju Maakohtu

3-26-477

elektronposti aadressile, mistõttu maakohus leidis, et kaebus tuleb edastada halduskohtule.

Kaebuse põhjendused:

1.1. Kaebaja selgitab, et kinnisasi koos hoonetega on tema valduses selle endise omaniku Y.

Y sõlmitud kokkuleppe alusel. Y. Y suri xxxx. a lõpus. Kaebaja pöördus notari poole, et

kinnistusraamatusse tehtaks vastav kanne. Notar keeldus tegemast kinnisturaamatusse märget

kaebaja kasuks alates 1995 a-st seatud pandi (hüpoteegi ja piirangu) kohta, põhjendades seda

sellega, et kaebaja ja Y. Y vahelised pandi- jm lepingud ei olnud notariaalsed. Notar märkis,

et pandi üle käib pärijatega vaidlus ja soovitas pöörduda kohtusse.

1.2. Kaebaja hinnangul pole kinnisasja ja sellel asuvate hoonete kaebaja valdusesse saamise ja

pandina pidamise (haldamise) üle vaidlust. Pärandaja pole kinnistut tagasi taotlenud ja

kohalik omavalitsus on olukorda aktsepteerinud. Kaebaja tegi ühele pärijale H. H ettepaneku

asja arutada, kuid too keeldus leina tõttu. Kaebaja edastas kirja notarile. Notari sekretär pidas

kirja piisavaks.

1.3. Registrikanne jätab vale ettekujutuse kinnistu omandisuhetest. Seetõttu võib toimuda juba

täies ulatuses panditud kinnisasjale hüpoteegi seadmine kolmandate isikute kasuks.

1.4. Kaebaja palub esialgse õiguskaitse korras, sh juhul kui kohus peab vajalikuks avada

uuesti pärandimenetluse ja saata materjalid tagasi notarile, lisada kohtumäärusega

kinnistusraamatusse tehingupiirangu kõikidele tehingutele jm, et juba kord kaebajale panditud

kinnistut ei realiseeritaks ega panditaks (ei seataks täiendavaid hüpoteeke).

1.5. Kaebuse kaaskirjas märgib kaebaja, et kahjuks pole tal Y. Y pärijate kontakte, kuna ta

pole neid enam kui 30 aastat kohanud. Kaebajal on ainult H. H e-posti aadress. Kaebajal ole

pärijate kinnitust, et pärandusena saadud kokkulepped kehtivad edasi. Kinnisasja

hooldamislepingud lõppevad jm vajalik on tegemata. Kaebajal oleks vaja kokkulepet

kinnisasja uute omanikega, enne kui täiendavalt oma raha ja aega kulutada. Vastasel juhul

läheb ühise arenduse väärtus alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui

seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda (HKMS § 4 lg 1). Notariaadiseaduse § 41 lg 5

järgi võib isik, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, nõuda ametitoimingu tegemise

taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Avaldus notari kohustamiseks tuleb esitada

maakohtule, mitte halduskohtule (vt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 475 lg 1 p 152 ).

3. Seega on kaebaja ja notari vahelise vaidluse lahendamiseks nähtud ette teistsugune

menetluskord. Halduskohtul pole pädevust sellist vaidlust lahendada või seada ise kinnistule

kaebaja soovitud tehingupiirangid. Kaebus tuleb seetõttu tagastada.

4. Kui kaebaja soovib lisaks vaielda selgeks eraõiguslikud suhted Y. Y pärijatega seoses

kõnealuse kinnisasjaga, tuleb tal pöörduda maakohtusse eraldi nõudega nende vastu. Notari

peale esitatud avalduse läbivaatamisel hagita menetluses ei lahenda maakohus

tsiviilõiguslikku vaidlust, mis on tekkinud või võib tekkida notarilt ametitoimingut taotlenud

isiku ja mõne teise isiku vahel, kelle õigusi või kohustusi ametitoiming võib mõjutada (vt

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. detsembri 2019. a otsus asjas nr 2-17-11283, p 12).

5. Kaebaja on mh taotlenud, et kohus teeks määruse kinnistusraamatusse tehingupiirangu

kandmiseks esialgse õiguskaitse korras. Kuna halduskohtul eelöeldust tulenevalt sellise kande

tegemise pädevus puudub, siis ei ole halduskohtul pädevust ka esialgset õiguskaitset

kohaldada. Seetõttu jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

2(3)

3-26-477

6. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kaebaja on kaebuse ja

esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 20 eurot. Halduskohtusse

pöördumisel tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 60 lg 1 alusel tasuda kaebuse esitamisel

riigilõivu 20 eurot ja esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 20 eurot. Kuna kaebaja

on tasunud halduskohtusse pöördumisel riigilõivu 20 eurot, loeb kohus, et kaebaja on selle

tasunud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise eest (RLS § 60 lg 6). Kohus märgib, et tagastas

eelnevalt kaebaja kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel ja jättis esialgse õiguskaitse taotluse

läbi vaatamata. Seetõttu tuleb kaebaja tasutud riigilõiv 20 eurot talle tagastada.

7. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kohus märgib, et

kaebaja on samasisulise kaebusega halduskohtu poole pöördunud juba mitmel korral

(haldusasjad nr 3-26-343 ja nr 3-26-416) ning tema kaebus on halduskohtu poolt korduvalt

tagastatud. Kohus rõhutab kaebajale veelkord, et tema kaebuse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses ning kaebajal tuleb oma õiguste kaitsmiseks pöörduda Harju

Maakohtu poole, sh märkida kaebuse tekstis selgelt oma soov esitada kaebus maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)