2-25-6129/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-6129

Kohtuasi

W.Y hagi Z.L-i vastu elatise väljamõistmiseks

Y.Q hagi Z.L-i vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja tsiviilasja menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: W.Y (isikukood XXX)

Hageja II: Y.Q (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja M.Q ja lepinguline esindaja

advokaat Eve Laine

Kostja: Z.L (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rene Hallemaa

Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2026

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada W.Y (isikukood XXX) ja Y.Q (isikukood XXX) ning Z.L-i (isikukood

XXX) vahel 19. veebruari 2026 kohtuistungil sõlmitud kompromiss järgmistel

tingimustel.

1.1.

Z.L kohustub tasuma W.Y-le elatisena perioodi 01.01.2025 kuni 28.02.2026 eest

2112,18 hiljemalt 28.02.2026.

1.2.

Z.L kohustub tasuma Y.Q-le elatisena perioodi 01.01.2025 kuni 28.02.2026 eest

1795,36 eurot hiljemalt 28.02.2026.

1.3.

Z.L kohustub tasuma W.Y-le elatist alates 01.03.2026 kuni W.Y täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 10.08.2027) 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) +

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest).

1.4.

Z.L kohustub tasuma Y.Q-le elatist alates 01.03.2026 kuni Y.Q täisealiseks

saamiseni (s.o kuni 12.01.2029) 256,48 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) +

1 (5)

59,43 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest) - 45,26 eurot (15% perekonnaseaduse § 101 lg 7 alusel).

1.5.

Kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.3. ja 1.4. (kompromissi punktides 3 ja 4)

märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17

lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

1.6.

Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

1.7.

Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-6129.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu

möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.Y (hageja I, laps) ja Y.Q (hageja II, laps) esitasid 22. aprillil 2025 Tartu Maakohtule

hagi Z.L-i (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks järgmistes nõuetes:

1) hageja I tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.01.2025 kuni 21.04.2025 eest 1074,37

eurot.

2) hageja I elatise nõue 301,74 eurot kuus alates 22. aprillist 2025 kuni hageja I

täisealiseks saamiseni (s.o kuni 10.08.2027) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

3) hageja II tagasiulatuv elatise nõue perioodi 01.01.2025 kuni 21.04.2025 eest 913,21

eurot.

4) hageja II elatise nõue 256,48 eurot kuus alates 22. aprillist 2025 kuni hageja II

täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.01.2029) (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43

eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)

- 45,26 eurot (15% PKS § 101 lg 7 alusel).

Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja ülalpidamiskohustust täitnud alates 01.01.2025, kuigi

hagejate seaduslik esindaja on palunud korduvalt, et kostja hakkaks hagejatele andma

ülalpidamist seaduses sätestatud ulatuses. Seetõttu paluvad hagejad kostjalt välja mõista

tagasiulatuva elatisena perioodi 01.01.2025–21.04.2025 eest hageja I kasuks 1074,37 eurot ja

2 (5)

hageja II kasuks 913,21 eurot. Elatise suurus on perekonnaseaduses sätestatud

miinimummääras. Hageja I igakuised vajadused on järgmised: eluasemekulud 217 eurot;

elektrikulu 47 eurot; kommunaalkulud 45 eurot; interneti- ja televisioonikulud 15 eurot; toidu

ja olmevajaduste kulud 333 eurot; kooli õppemaks ja söögiraha 145 eurot; spordiklubi kuutasu

20 eurot, matemaatikaring 65 eurot, riided ja jalanõud 150 eurot, hügieenitarbed 30 eurot,

juuksur 20 eurot, transpordikulud vähemalt 6 eurot ning taksoteenus vajaduspõhiselt umbes 50

eurot. Samuti kulub keskmiselt 70 eurot meelelahutusele, huvitegevusele, raamatutele ja

osalemisele sünnipäevadel või tähtpäevadel. Hageja II igakuised vajadused on järgmised:

eluasemekulud on 217 eurot; elektrikulu 47 eurot; kommunaalkulud 45 eurot; interneti- ja

televisioonikulud 15 eurot; toidu ja olmevajaduste kulud 333 eurot; kooli õppemaks ja

söögiraha 145 eurot; spordiklubi kuutasu 100 eurot; riided ja jalanõud 150 eurot;

hügieenitarbed 50 eurot; juuksur keskmiselt 20 eurot; transpordikulud vähemalt 6 eurot ning

vajadusel taksoteenus umbes 50 eurot. Lisaks kulub ligikaudu 70 eurot kuus meelelahutusele,

huvitegevusele, raamatutele ja osalemisele tähtpäevadel või sündmustel.

Tõele ei vasta kostja väide, et alates 25.05.2025 on lastel taas vahelduv elukoht 4-päevaste

perioodide kaupa kummagi vanema juures. Lapsed ei ole alates 25.05.2025 kordagi viibinud

isa elukohas. Kostja nõudel viibisid lapsed hoopis kostja õe elukohas. Viimast korda kohtus

kostja hagejaga I 13.08.2025–14.08.2025 ja hagejaga II 12.08.2025–14.08.2025. Pärast seda ei

ole kostja hagejatega kohtumise vastu enam huvi üles näidanud ja mõlemad lapsed on

katkematult elanud ema juures. Alates 16.08.2025 elavad hagejad püsivalt ema juures.

Kohtumenetluse kestel (alates 01.04.2025) ei ole kostja hagejate ülalpidamiseks elatist

maksnud ning alates 16.08.2025 kuni käesoleva ajani hagejate ülalpidamises ka ühelgi muul

viisil osalenud.

2. Pooled sõlmisid 19. veebruari 2026 kohtuistungil kohtuliku kompromissi, mis sisaldas

järgmisi tingimusi:

1. Z.L kohustub tasuma W.Y-le elatisena perioodi 01.01.2025 kuni 28.02.2026 eest 2112,18

hiljemalt 28.02.2026.

2. Z.L kohustub tasuma Y.Q-le elatisena perioodi 01.01.2025 kuni 28.02.2026 eest 1795,36

eurot hiljemalt 28.02.2026.

3. Z.L kohustub tasuma W.Y-le elatist alates 01.03.2026 kuni W.Y täisealiseks saamiseni

(s.o kuni 10.08.2027) 301,74 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest).

4. Z.L kohustub tasuma Y.Q-le elatist alates 01.03.2026 kuni Y.Q täisealiseks saamiseni (s.o

kuni 12.01.2029) 256,48 eurot kuus (s.o 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (3%

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest) - 45,26 eurot

(15% PKS § 101 lg 7 alusel).

5. Punktides 3 ja 4 märgitud elatis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg

3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast

kuust.

6. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette eelneva kuu viimaseks kuupäevaks.

7. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

3 (5)

Kohus selgitas menetlusosalistele kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s

432 sätestatud menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Pooled leppisid kokku, et lühendavad

kompromissi kinnitamise määruse peale kaebuse esitamise tähtaega kolme päevani.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning tsiviilasja menetlus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 alusel lõpetada.

4. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on

sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled

menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus

kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi

kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause

kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega

või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaks kompromissi

kinnitamist. Kompromiss ei ole kinnitatavas osas vastuolus laste huvidega, heade kommete ega

seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissilepingut võimalik täita.

Kohus on pooltele kohtuistungil selgitanud menetluse kompromissiga lõpetamise õiguslikke

tagajärgi. Pooli esindasid kohtuistungil advokaatidest esindajad.

5. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS §-le 432 on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

mistõttu ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal

alusel ja sama haginõude üle. TsMS § 459 sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on

poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt

on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

Lõike 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui

seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kooskõlas TsMS § 430

lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe

notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja

selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning

kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel.

Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda

või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva

täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kompromissi kinnitava

kohtumääruse täitmist saab nõuda täitemenetluse korras.

6. Kohus jätab poolte menetluskulud vastavalt TsMS § 168 lg-le 3 poolte endi kanda. Asjas ei

ole menetluskulusid, mida kohus saaks TsMS § 174 lg 1 alusel kindlaks määrata. Seetõttu tuleb

4 (5)

menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks määramata. Hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

7. Pooled on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale

määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates määruse kättetoimetamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)