2-21-18672/33 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-18672

Tsiviilasi

Osaühing Carstudio hagi Aktsiaseltsi Narva Vesi ja

Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

kaudu) vastu kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8082,96 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

kaudu) apellatsioonkaebus

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja II): Narva linn (Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vastustaja (hageja) : Osaühing Carstudio (rk 10896813),

lepinguline esindaja Sergei Ivanov

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täpsustada kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Narva linna (Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kaudu) kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Carstudio (hageja) esitas 29. novembril 2021 Viru Maakohtule hagi Aktsiaselts

Narva Vesi (kostja I) ja Narva linna (Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kaudu)

(kostja II) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt

hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7183,89 eurot, sissenõutava viivise 324,36 ja edasiulatuva

viivise seadusjärgses määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

Hagiavalduse kohaselt toimus 13. aprillil 2021 kell 17.10 Narva linnas, Kreenholmi tänaval

kahjujuhtum. Sõiduauto RENAULT TRAFIC sõitis vasaku esirattaga üle teel asuva

luugikaane, mis kerkis üles ning jäi servaga teepinna ja autopõhja vahele, mille tulemusel sai

sõiduk kahjustada. Luugikatte korduvatest kokkupõrgetest auto põhjaga said olulisi

kahjustusi järgmised auto osad: kaitse vasakul küljel, salongi lisaküttesüsteem, sissepuhke

õhukanalid, kerekronsteinid, tagumine tala, käsipiduri tross, piduritorud, vasak

esiamortisaator. Seega on sõiduautole RENAULT TRAFIC, reg. nr. 001CKA tekitatud kahju.

Vastavalt 29.04.2021 Albion Motors OÜ kalkulatsioonile moodustab auto remondimaksumus

7183,89 eurot.

Kreenholmi tänava omanik on Narva linn. Hageja pöördus Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti poole kahju kohtuvälise hüvitamise nõudega. Hagejat teavitati, et

pöördumine edastati Narva Vesi AS-le, kuna tegemist on nende luugiga. Narva Vesi AS ei

olnud nõus kahju hüvitama.

Narva linn ei loonud tingimusi ohutuks liikluseks (Ehitusseadustiku (EhS) § 97) ega

kontrollinud ega hooldanud linnale kuuluvat teed. Narva Vesi AS ei järginud rajatise ohutu

ekspluateerimise põhimõtet (EhS § 8), ei veendunud, et konstruktsioon oleks kogu kasutusaja

ja kogu selle olemasolu vältel ohutu, ega taganud selle mehaanilist tugevust ja stabiilsust.

Olukorras, kus kahju põhjustab teeväline rajatis, on kannatanul võimalus pöörduda nõudega

nii tee omaniku kui ka rajatise omaniku vastu. Õnnetuse asjaolud on fikseerinud politsei ning

seda tõendavad fotod sündmusest ning hiljem kinni keevitatud kaevuluugist. Juhil oli õigus

eeldada, et teel asuv kaev on ohutu.

Hageja selgitas, et sõidukil oli kaskokindlustus, hageja teavitas kahjujuhtumist

kindlustusandjat, kuid otsustas kahju nõuda otse kahju tekitajalt. Hageja saab kulutuste

hüvitamist kahjuna nõuda ka juhul, kui ta ei ole kulutusi kandnud, kuid need võivad VÕS §

128 lg 3 järgi tekkida tulevikus.

2. Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palus kostja

I jätta hageja kanda.

Kostja I märkis, et hageja ei ole tõendanud sõiduki remondikulude tasumist. Kahjustatud

sõiduk kuulub liisingule ning omab eelduslikult kasko kindlustust. Hageja ei ole tõendanud

kostja I õigusvastast käitumist. Kostja I ei vastuta kahju eest teevälise rajatise omanikuna,

selle eest vastutab tee omanik. Tõendatud ei ole, et konkreetse sündmuse tagajärjel on

sõidukile tekkinud hageja väidetud kahju. Isegi kui kohus tuvastab deliktikoosseisu, siis

hagiavalduses esitatud kahjunõuet tuleb vähendada käibemaksu ulatuses.

3. Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud

sõiduki remondikulude tasumist. Kostja II ei ole kahju tekkimises süüdi. Kahjujuhtum leidis

aset suure liiklusega tänaval ja isegi kui luuk oli halvasti kinnitatud, siis jääb ebaselgeks,

millisel põhjusel kerkis luuk nimelt tol ajal, kui üle luugi sõitis hageja sõiduk. Puuduvad

fotod, mis kajastaksid sõidukile tekitatud vigastusi ja muid asjaolusid, mille alusel oleks

võimalik tuvastada, et OÜ Albion Motors kalkulatsioonis määratud materjalid ja remonditööd

on vajalikud luugiga kokkupõrkel tekkinud vigastuste kõrvaldamiseks. Nii hageja kui

remondikalkulatsiooni koostanud Albion Motors OÜ on käibemaksukohuslased, seega on

hagejal õigus käibemaks kahjunõudelt maha arvata.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas hagi kostja II vastu ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja

kahjuhüvitise 5986,57 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 271,61 eurot, ning alates 30.

novembrist 2021 kuni põhinõude täitmiseni viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras tagastamata põhivõlgnevuselt.

Maakohus jaotas menetluskulud ja jättis kostja I menetluskulud hageja kanda, hageja kulud

80% ulatuses kostja II kanda ja kostja II menetluskulud 20% ulatuses hageja kanda.

Vastavalt hagiavaldusele sõitis hageja 13. aprillil 2021. a Narvas, Kreenholmi L26 tänaval

sõidukiga RENAULT TRAFIC (registrinumber 001CKA) kanalisatsiooniluugile ja

kanalisatsioonkaevu luugikaas kerkis üles, mille tagajärjel sai sõiduk kahjustada.

Maakohus tuvastas, et hageja nõue on tõendatud järgmiste tõenditega: 1) pildid

sündmuskohalt – nendel kajastatu tõendab hageja kahjujuhtumi fakti ja sündmuskohta. Piltide

failide metaandmete järgi on need tehtud 13. aprillil 2021 kell 17.40 – 17.43, s.t. vahetult

pärast sündmust; 2) mootorsõiduki põhja vigastatud osade pildid – nendel piltidel kajastatu

tõendab hageja mootorsõidukile vigastuste tekitamist; 3) politsei kiri, millega on tõendatud

hageja mootorsõidukiga toimunud sündmuse fakt, kuupäev ja koht; 4) Renault Trafic

001CKA remondikalkulatsioon, mis tõendab kahju suurust.

Kohtu hinnangul on kanalisatsioonikaev koos kaevuluugiga rajatis. Vaidlust ei ole, et kostja I

on teevälise rajatise (kaev koos luugiga) omanik ja kostja II on tee omanik. Asjaolu, et kostja

I osa kuulub kohalikule omavalitsusele, ei tee kostjast I tänava (tee) omanikku. Kohus leidis,

et vaidlusalune tee, kus kahjujuhtum toimus, on kohalik tee ning selle korrashoiu eest

vastutab kohaliku omavalitsuse üksus (s.o Narva linn) EhS § 97 lg 5 ja § 92 lg 7 kohaselt.

Kohus nõustus kostjaga I, et kahju hüvitamise nõue kahjustatud isiku poolt teevälise rajatise

omaniku vastu on välistatud.

Hageja esitas kahju hüvitamise nõude tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 7. Hageja hinnangul ei

täitnud kostja II ehitusseadustiku nõudeid ja teeomaniku kohustusi ning oma tegevusetusega

rikkus seadusest tulenevaid kohustusi.

Kohus luges tõendatuks, et kahjujuhtum toimus kostjale I kuuluval teel aadressil Kreenholmi

L26 tänav, Narva linn ja et kahjujuhtumi põhjustas sellel teel asuv luuk (kanalisatsiooni

kaev).

Kohus nõustus hagejaga, et kostjal, kui teel asuva rajatise omanikul, on kohustus tagada selle

korrashoid ja ohutus, eeskätt, et rajatis ei kahjustaks kinnisasja, millel see asub, ega

põhjustaks kahju tee kasutajatele. Käibekohustus tähendab oma tegevusega ohu loonud või

ohtlikku olukorda kontrolliva isiku hoolsuskohustust, s.o kohustust võtta kasutusele kõik

vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud

hüvesid enda loodud või kontrollitava ohu realiseerumise eest. Kohus leidis, et hageja väited

kaevuluugi ebapiisava kinnituse kohta on eluliselt usutavad ning sellises olukorras peaks

kostja tõendama, et ta on oma kohustusi täitnud. Kostja II väited kaevuluukide kontrolli ja

korrashoiu kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

Kohtu hinnangul on kostja II rikkunud oma kohustusi, kuna ei ole kaevuluuki piisava

hoolsusega kinnitanud. Seega on kohus tuvastanud, et sõidukile on kahju põhjustanud kostja

II ning on põhjuslik seos teo ja tekkinud kahju vahel. Kohus leidis, et, täidetud on ka delikti

üldkoosseisu teine eeldus, kuivõrd kostja II tegu (tegevusetus) oli õigusvastane. Kohtu

hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga

hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta nii liiklejaid kui

ka nende vara, sh sõidukeid.

Kostjal II tuli vastutusest vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku

hoolt. Kostja II ei ole selliseid asjaolusid esile toonud ega tõendanud. Kohus leidis, et kostja II

tegevusetus on VÕS § 104 lg 3 järgi vähemalt hooletu.

Kohus ei pidanud põhjendatuks kostja II etteheiteid sõidukijuhi tegevusele. Õnnetus toimus

päeva lõpus, sündmuskohale jõudnud politsei ei fikseerinud liikluseeskirjade rikkumist ega

juhi ebaadekvaatset seisundit.

Kostja II väide, et kindlustusselts ei maksnud hagejale hüvitist seoses sellega, et hageja oli ise

toimunus süüdi, ei ole õige.

Hageja esitas kahjunõude 7183,89 eurot. Esitatud OÜ Albion Motors kalkulatsioonist tuleneb,

et antud summa on esitatud koos käibemaksuga 20%.

Kohus leidis, et hageja kahjunõue kuulub käibemaksu ulatuses vähendamisele ja kostjalt II

tuleb välja mõista 5986,57 eurot. Lisaks põhinõudele kuulub rahuldamisele viivis põhinõudelt

seisuga 29. november 2021 summas 271,61 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhinõudelt alates 30. novembrist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Kostja II (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub

maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ja teha tühistatud osas uus

otsus, millega jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulud koos lisanduva viivisega palub

kostja II jätta hageja kanda.

Maakohus ei ole õigesti hinnanud õnnetuse toimumisega seonduvaid tõendeid. Maakohus on

seega jätnud tuvastamata asjas tähtsust omavad asjaolud.

Maakohus ei ole sisustanud õigesti kostjal II lasuvat käibekohustust. Maakohtu otsusest ei

nähtu, mida oleks kostja II pidanud tegema, et kahju tekkimist vältida. Samuti pole maakohus

selgitanud pooltele õigust esitada täiendavaid tõendeid käibekohustuse sisustamiseks.

Maakohus ei võtnud arvesse kostja II poolt käibekohustuse kohta esitatut ega põhjendanud

selle arvestamata jätmist. Maakohtu otsus keskendub sellele, et kolm õigusakti kogumis

kehtestavad kohaliku omavalitsuse kui tänava omaniku kohustuse tagada tee korrashoid.

Maakohus on EhS § 97 lg-st 5 tuletanud kostja II üldise käibekohustuse. Hageja ei ole

esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et vaidlusalune kaev seisundinõuetele ei vasta.

Maakohus leidis ekslikult, et kostja II peaks tõendama, et ta on oma käibekohustust täitnud.

Kuivõrd kostja II ei ole käibekohustust rikkunud, ei ole kostja II olnud ka kahju tekitamises

süüdi. Lisaks ei nõustu kostja II maakohtuga, et etteheited sõidukijuhi tegevusele on

põhjendamatud. Asjaoludest saab järeldada, et liiklusjuhtumi põhjuseks võisid olla näiteks

kiiruse ületamine, samuti juhi tähelepanematus ning võimetus sõidukit õigeaegselt peatada,

kui ta märkas luugiga seotud probleeme.

Kostja II vaidleb vastu kahju suurusele ja leiab, et esitatud tõendid ei tõenda, et kahju tekkis

juhtumi tagajärjel. Kostja II märgib, et sõiduk on vahetanud pärast kahjujuhtumit omanikku,

seega tuli tõendada, et sõiduki vigastused olid eelnevalt remonditud.

6. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

Maakohus on õigesti hinnanud, et kostjal II kui teel asuva rajatise omanikul on kohustus

tagada selle korrashoid ja ohutus. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja II rikkus

käibekohustust, sest jättis tagamata, et rajatised sõiduteel on liiklejatele ohutud.

Maakohus selgitas pooltele igakülgselt tõendamiskoormist ja tagas võimaluse esitada

tõendeid. Tõele ei vasta kostja II väide, et kohus ei andnud protsessiosalistele võimalust

esitada omapoolsed dokumendid ja järeldused.

Kostja II püüab jätkuvalt paljasõnaliselt süüdistada sõidukijuhti. Põhjendamatud on kostja

etteheited, et maakohus pole õigesti hinnanud liiklusõnnetuse toimumisega seonduvaid

asjaolusid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid täpsustada tuleb maakohtu

põhjendusi osas, milles kohus määratles teevälise rajatise omaniku. Menetluskulud tuleb jätta

kostja II kanda.

8. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja II

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi ning jättis hageja

menetluskulud 80% ulatuses kostja II kanda. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostja I vastu. Osas, milles maakohtu

otsust ei ole vaidlustatud, on see TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud.

9. Ringkonnakohtul puudub pädevus muuta maakohtu otsust osas, mille peale ei kaevatud.

Kuna aga maakohtu otsuse põhjendustes on kostja I ja kostja II eristamine kohati ebaselge,

siis peab ringkonnakohus vajalikuks täpsustada, et kohtuotsuse põhjendused, millest saab

järeldada, et maakohus luges kostja II kanalisatsioonikaevu (koos kaevuluugiga) kui teevälise

rajatise omanikuks, ei ole õiged. Teisalt märkis maakohus õigesti, et kostja I on rajatise (kaev

koos luugiga) omanik ja kostja II on tee omanik. Maakohtu otsuse põhjenduste kohatine

raskesti jälgitavus ei anna alust apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ega maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmiseks.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole osas, milles maakohus hagi rahuldas, alust kohaldada

materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda hageja nõude

põhjendatuse osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna

ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega hagi rahuldamise osas, siis ei pea

ringkonnakohus TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi

korrata.

11. Vastuseks kostja II apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

11.1. Hageja nõue kostja II vastu põhines VÕS §-l 1043 koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-dega 7

või p 5. Hageja tõendas tegu, kahju ja põhjusliku seose teo ning kahju vahel. Kostja pidi

tõendama, et tegu ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 1–3, VÕS § 1046 järgi ja/või süü

puudumist VÕS § 1050 järgi.

Õige ei ole kostja II seisukoht, et maakohus on tõendeid ebaõigesti hinnates tuvastanud kostja

II käibekohustuse rikkumise. VÕS § 1045 lg 3 järgi ei ole seadusest tuleneva kohustuse

rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei

olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju tekkimise eest. Maakohus leidis õigesti, et hagejale

tekkinud kahju on kaitsenormi (EhS § 97 lg 1) kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada

ohutu liiklemine eesmärk on kaitsta nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.

Kostja II vaidlustab maakohtu järelduse, et kostja II vastutab hagejale tekkinud kahju eest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et teeomanik vastutab olukorras, kus kahju on

tekkinud seoses nõuetele mittevastava kanalisatsioonikaevuga. Olukorda, kus

kanalisatsioonikaevu luuk sõiduki ülesõidu korral liigub kaevu kohalt ära, ei saa lugeda

seisundinõuetele vastavaks, sest võib põhjustada (elu)ohtlikke olukordi ja suurt isiku- ja

materiaalset kahju. Kostjal II tuli kasutusele võtta kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud

abinõud, et kaitsta teisi isikuid ja nende õiguslikult kaitstud hüvesid enda loodud või

kontrollitava ohu realiseerumise eest. Kostja ei ole hoolsuskohustuse täitmist tõendanud.

Asjas esitatud fotod tõendavad, et luugi kõrval oli teekate murenenud, seega oli teeomanik

jätnud korrashoiu kohustuse nõutaval määral täitmata. Ka asjaolu, et luuk keevitati pärast

kahjusündmust kinni, tõendab kaevukaane ebapiisavat püsivust kahjujuhtumi toimumise ajal.

11.2. Maakohus on õigesti tuvastanud kahjusündmuse asjaolud. Meelevaldne ja tõendamata

on kostja II seisukoht, et kahjusündmuse võis põhjustada hageja rikkumine. Teel olev

kaevuluuk peab oma kohal püsima iga sõiduki ülesõidul ning sõidukijuhil ei ole kohustust

vältida luugist ülesõitu.

11.3. Kostja II väited kahju suuruse ebaõige tuvastamise kohta ei ole kooskõlas asjas esitatud

tõenditega. Asjaolu, et kahjusündmuses osalenud sõiduk on võõrandatud, ei anna alust jätta

hagi rahuldamata.

12. Ringkonnakohus jätab TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud poolte

menetluskulud kostja II kanda. TsMS § 174 lg 4 kohaselt kaebuse lahendamisel maakohtu

kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei

määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

Menetluskulude rahalise suuruse kõigis kohtuastmetes määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks

maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Vea parandamise määrus

2. märts 2026, Tartu

Resolutsioon

Parandada Tartu Ringkonnakohtu 19. veebruari 2026 otsuses tsiviilasjas nr 2-21-18672

ilmne ebatäpsus ja lugeda hageja lepinguliseks esindajaks lisaks Sergei Ivanovile ka

Nikita Solovjov.