2-25-102648/42 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht 20.02.2026, Paide

Kohtuasja number

2-25-102648

Tsiviilasi

If P&C Insurance AS hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1096,45 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja If P&C Insurance AS (registrikood 10100168),

lepingulised esindajad CC ja QQ

Kostja XX (isikukood XXX), lepinguline esindaja KK

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses peale kohtuistungi toimumist 09.12.2025

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud If P&C Insurance AS kanda.

4. Välja mõista If P&C Insurance AS-ilt XX-i kasuks menetluskulud 536 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb If P&C Insurance AS-il tasuda XX-ile

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled esitada otsuse

peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas ning

võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluselahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Menetluse käik

1. If P&C Insurance AS esitas 29.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 983,31 euro saamiseks. Kohus tegi 30.01.2025 võlgnikule makseettepaneku ning

saatis selle e-posti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule

kinnitanud. Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega

04.02.2025. Võlgniku XX esindaja KK esitas 04.02.2025 nõudele vastuväite. 20.02.2025

kohtumäärusega lõpetas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond maksekäsu kiirmenetluse ja

edastas asja lahendamiseks kohtumenetluses Harju Maakohtule.

2. Harju Maakohus 28.02.2025 kohtumäärusega kohustas hagejat esitama kohtule oma nõue ja

selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis hiljemalt 17.03.2025.

3. 02.04.2025 esitas If P&C Insurance AS (hageja) Harju Maakohtule hagi XX (kostja) vastu

kahju hüvitamiseks.

4. 07.04.2025 kohtumäärusega edastas Harju Maakohus asja kohtualluvusel lahendamiseks

Pärnu Maakohtule.

5. 24.04.2025 võttis Pärnu Maakohus hagi menetlusse.

Hageja nõue ja selle põhjendused

6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 903,55 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised perioodi 26.05.2024 - 02.04.2025 eest 92,15 eurot ja viivised võlaõigusseadus (VÕS) §

113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses põhivõla tasumata jäägilt alates 03.04.2025.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

7. 05.01.2024 toimus x, x x x, liiklusõnnetus, milles sai kahjustada sõiduk registrimärgiga X.

Kahju tekitati kostja juhitud sõidukiga registrimärgiga Y. Kostja lahkus sündmuskohalt. Kahju

tekitanud sõiduk oli kindlustatud hageja poolt, mistõttu tekkis hagejal kohustus kahju hüvitada.

Kuna kostja lahkus sündmuskohalt, on hagejal liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p-

st 2 tulenev õigus nõuda kahjujuhtumiga seotud kulutused tagasi. Hageja on tasunud sõiduki

remondi eest 903,55 eurot. Hageja esitas kostjale 15.05.2024 nõude, andes tasumiseks tähtajaks

10 päeva. Kostja nõuet ei tasunud.

2

8. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kogu parkla oli kaetud lumega, mistõttu võimalik

kollane parkimist keelav joon ei olnud nähtav. Seetõttu ei saa kahjustatud sõiduki omanikule ette

heita selle joone eiramist, isegi kui selline märgistus parklas olemas oli.

Kostja vastuväited

9. Kostja nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Kostja ei lahkunud sündmuskohalt. Kui kostja hakkas liikuma parkla väljasõidu suunas,

märkas ta, et tundmatu meesterahvas lehvitab talle. Kostja pööras sõiduki ümber, sõitis tema

juurde ning parkis oma auto lubatud parkimiskohale. Meesterahvas väitis, et kostja sõiduk riivas

tema autot, kuigi meesterahva sõiduk oli pargitud kollase joonega tähistatud alale. Kostja tegi

ettepaneku liiklusskeemi vormistamiseks, mille järel parkis meesterahvas oma auto ümber

lubatud parkimiskohale kostja sõiduki taha. Seejärel koostas meesterahvas kostja autos

liiklusskeemi. Kostja kontrollis oma sõiduki üle ega tuvastanud sellel mingeid vigastusi. Enne

lahkumist küsis kostja meesterahvalt, kas tal on täiendavaid küsimusi, meesterahvas vastas

eitavalt. Kostja teatas ka, et temaga saab edaspidi vajaduse korral ühendust võtta telefoni või e-

posti teel. Hageja väide, et kostja lahkus sündmuskohalt, on ebaõige ja põhjendamatu. Kostjale

on arusaamatu, milliseid kahjustusi ta väidetavalt teisele sõidukile tekitas, kuna tema enda

sõidukil puuduvad igasugused vigastused.

11. 16.05.2024, st järgmisel päeval pärast nõude saamist, teatas kostja hagejale, et ta ei ole

sündmuskohalt lahkunud, ning palus edastada kõik juhtumiga seotud dokumendid, mida

kahjukäsitleja ei ole senini edastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 405 lg 1 kohaselt kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat,

mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kui asja

hind on alla 2000 euro, siis on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Seda ei

mõjuta asjaolu, et maakohus asja menetlemisel lihtsustusi ei tee ega märgi ka otsuses, et kaebust

selle peale ei pruugi ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 järgi menetleda (vt RKTKm 06.04.2010,

nr 3-2-1-20-10, p-d 10 ja 11; RKTKm 22.11.2010, nr 3-2-1-114-10, p 13; RKTKm 01.12.2010,

nr 3-2-1-102-10, p 12; RKTKm 29.03.2011, nr 3-2-1-6-11, p 10; RKTKm 07.06.2011, nr 3-2-1-

44-11, p 13). Kuigi kohtutoimikust ei nähtu, et maakohus oleks pooltele teatavaks teinud, mis

osas maakohus tavamenetlusest kõrvale kaldub, ei järeldu sellest, et maakohus ei lahendanud

asja lihtmenetluses. Ka on võimalik lihtmenetlus korraldada kirjalikus menetluses (RKTKm

15.10.2014, nr 3-2-1-79-14, p 13).

13. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

14. Hageja on esitanud kostja vastu kannatanule hüvitatud 903,55 euro tagasinõude LKindls § 53

lg 1 p 2 alusel. Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaselt on

kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue sõidukijuhi vastu, kui sõidukijuht põhjustas

kindlustusjuhtumi ning lahkus pärast kindlustusjuhtumit õigusvastaselt ja süüliselt

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt.

15. Kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud ning kindlustusandjal on

LKindlS § 53 alusel tagasinõue sõidukijuhi vastu, on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel

kannatanult kindlustusandjale võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 lg 3 p 4 järgi. Seaduse alusel

nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). VÕS §

3

171 kohaselt on võlgnikul õigus esitada uue võlausaldaja vastu kõik need vastuväited, mis tal

olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Seega võib kostja esitada hageja vastu

kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu.

16. Kindlustusjuhtum on LKindlS § 8 lg-st 1 tulenevalt kolmandale isikule kahju tekitamine

juhul, kui samal ajal esinevad järgmised tingimused: kahju on tekitatud sõidukiga, mille suhtes

kehtib LKindlS või sõiduki põhiasukoha riigi õigusaktist tulenev kindlustuskohustus; kahju on

tekitatud sõiduki liikluses käitamisele iseloomuliku riski realiseerumisega ja esineb põhjuslik

seos sõiduki liikumise või paiknemise ning tekitatud kahju vahel; kahju on tekitatud teel või

muul sõidukite tavapäraseks liikluseks kasutataval alal.

17. Kohtule esitatud tõendite (liiklusõnnetuse teade (dtl 68), video (dtl 115), tunnistaja ütlused

(dtl dtl 194-195)) alusel on tõendatud, et 05.01.2024 toimus x x x x liiklusõnnetus, kus x

registrimärgiga Y (edaspidi Audi) tagurdas parkimiskohalt ja sõitis otsa sõidukile d

registrimärgiga X (edaspidi Škoda). Kohus leiab, et vaidlust ei ole selles, et Audit juhtis

liiklusõnnetuse toimumise ajal kostja. See tuleneb liiklusõnnetuse teatest (dtl 68) ning kostja

vande all antud ütlustest (dtl 197). Seetõttu loeb kohus nimetatud asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4

alusel tuvastatuks

18. Hageja heidab kostjale ette Škoda kahjustamist. Kohus tuvastab video (dtl 115, 0:42) põhjal,

et Audi sõitis tagurdamisel otsa Škodale. Videolt on selgelt näha, kuidas Škoda liigub selle

tagajärjel, kui Audi sellele otsa tagurdab. Seega on usutavad väited, et Škodale on tekitatud

kahjustused. Kahjustuste olemasolu kinnitavad ka Škodale tehtud liikluskahju kalkulatsioon ja

fotod (dtl 72-81). Asjaolu, et kostja ei tuvastanud kahjustusi Audil, ei tähenda, et kahjustused ei

tekkinud Škodale. Seega on tegemist kindlustusjuhtumiga LkindlS § 8 lg 1 järgi.

19. Tulenevalt kostja väitest, et Škoda parkis selleks mitte ettenähtud kohas kollase pideva joone

juures, märgib kohus, et videolt on tuvastatav, et 05.01.2024 oli lumi maas. Liiklusmärk kehtib

ainult siis, kui selle nõue on liiklejale äratuntav ehk märk on loetav. Kui lumi, jää või muu

takistus katab märgi sellisel määral, et selle sisust arusaamine on takistatud, ei saa eeldada märgi

nõude täitmist ning rääkida tahtlikust või hooletust märgi nõude rikkumisest. Kuna Škoda juht ei

saanud 05.01.2024 väidetavat parkimiskeeldu ilmselgelt näha, ei saa talle ette heita märgi nõude

rikkumist.

20. Poolte vahel ei ole vaidlust ja kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2, 4 alusel tuvastatuks et Škoda

on kindlustuskohustusega ja tsiviilvastutus oli kindlustatud kohustusliku liikluskindlustuse

korras hageja juures.

21. Riigikohus on leidnud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2 tuleb sisustada selliselt, et kindlustusandja

tagasinõudeõiguse tekkimise eeldusena peab sõidukijuht olema käitunud viisil, mis vastab LS §

236 või § 237 süüteo koosseisule. Mõlemad nimetatud süüteokoosseisud käsitlevad

liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhi kohustuste rikkumist. Kui sõidukijuhi tegevuses on väärteo

koosseis kindlaks tehtud, võib puududa vajadus neid asjaolusid LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

esitatud tagasinõude lahendamisel uuesti käsitleda. Kindlustusandja regressinõude lahendamisel

on kohus pädev tuvastama liiklusõnnetuse toimumise kohalt õigusvastast lahkumist ka siis, kui

sõidukijuhti pole selle eest väärteomenetluses karistatud. LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamisel

saab kohus liiklusõnnetuse kohalt lahkumise asjaolusid hinnata autonoomselt, andmata neile

karistusõiguslikku hinnangut (RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066 p-d 15 ja 16 ning seal

viidatud RKTKo 28.11.2006, nr 3-2-1-105-06, p 10).

22. LS § 236 lg 1 näeb ette vastutuse liiklusõnnetuses osalenud sõiduki juhi poolt

liiklusõnnetusest politseile teatamise nõuete rikkumise eest, kui teatamine oli kohustuslik ning

LS § 237 liiklusõnnetuse sündmuskohalt põgenemise või liiklusõnnetuses kannatada saanud

4

abitus seisundis inimese abita jätmise eest. Praegusel juhul pole kohtule teada, et Audi juhti

oleks väärteomenetluse korras liiklusõnnetusest mitteteatamise eest LS § 236 alusel või

sündmuskohalt põgenemise eest LS § 237 alusel karistatud. Seega peab kohus hindama, kas

Audi juhi tegevus oli õigusvastane ja süüline.

23. Hageja heidab kostjale ette lahkumist sündmuskohalt ja asjaolu, et pooled ei vormistanud ja

allkirjastanud liiklusõnnetuse blanketti. Hageja leiab, et kostja eksis LS § 169 lg 4 sätestatu

vastu. Kuna Riigikohus on märkinud, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse

sündmuskohalt temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul

pidada kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt

lahkunuks (RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066, p 11), siis ei ole tegemist hageja poolse hagi

muutmisega. Hageja on olnud kogu aeg seisukohal, et kostja lahkus sündmuskohalt.

24. LS § 169 lg 4 näeb ette, et liiklusõnnetusest ei ole vaja politseile teatada, kui on täidetud

kõik järgmised tingimused: 1) inimesed liiklusõnnetuses vigastada ei saanud või liiklusõnnetuses

osalenud inimesed ei nõua ise oma tervise kontrolli; 2) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht

ja varalise kahju saajad on juhtumi põhjusi hinnates varalise kahju tekitamise vastutuse

küsimuses ühel meelel; 3) hilisemat identifitseerimist võimaldaval viisil on loetletud kõikide

liiklusõnnetuses osalenud inimeste andmed; 4) nimetatud on varalise kahju tekitamise eest

vastutav isik; 5) liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju

saajad on punktides 2–4 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud.

25. Riigikohus on märkinud, et juhul kui sõidukijuht lahkub liiklusõnnetuse sündmuskohalt

temal lasuvaid liiklusõnnetuse järgseid kohustusi rikkudes, saab teda üldjuhul pidada

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes õigusvastaselt lahkunuks

(RKTKo 25.04.2022, nr 2-19-108066, p 11). Riigikohus on selgitanud, et LKindlS § 53 lg 1 p 2

eesmärk on eelkõige tagada, et kahju põhjustaja ei jääks tuvastamata ning kannatanule tekitatud

kahju saaks hüvitatud. Kohus leiab, et varalise kahjuga liiklusõnnetuse puhul võimaldab LS §

165 lg 4 liiklusõnnetuse osalistel endil lahendada vastutuse küsimus ja politsei kaasamine on

vajalik juhul, kui põhjustes ning vastutuses üksmeelele ei jõuta või on vaja tagada kahju

põhjustaja kindlaks tegemine. Riigikohus on selgitanud, et LS § 169 lg-st 4 ei tulene otseseid

eraldiseisvaid kohustusi liiklusõnnetuses osalenud sõidukijuhtidele. Viidatud säte määrab

kindlaks üksnes tingimused, mille täidetuse korral on lubatud politsei teavitamata jätta. LS § 169

lg 4 p-st 5 on küll kaudselt tuletatav kohustus teavitada liiklusõnnetusest politseid siis, kui

liiklusõnnetuses osalenud juhtidel on lahkarvamusi ja nad ei ole asjaolusid kirjalikult

vormistanud ega allkirjastanud (RKTKo 20.10.2017, nr 4-16-7649, p 12).

26. Tunnistaja WW ütluste kohaselt ei lahkunud kostja sündmuskohalt. Kostja tunnistas oma

süüd ning poolte vahel puudus lahkarvamus. Tunnistaja täitis liiklusõnnetuse teate

mobiilirakenduses ja lisas sinna sündmuskohal tehtud fotod (dtl 193-195). Kostja on ka vande all

kinnitanud, et pöördus kohe sündmuskohale tagasi, kui märkas inimest lehvitamas. Poolte vahel

erimeelsusi ei tekkinud: kostja andis Škoda juhile oma juhiloa ja visiitkaardi ning seejärel lahkus

kostja poolte kokkuleppel (dtl 197). Üldteada on, et liiklusõnnetusest saab teavitada ka

mobiilirakenduse või interneti teel. Liiklusõnnetuse teatest nähtuvalt on Eesti Liikluskindlustuse

Fondile saabunud 05.01.2024 kell 16:29 teade liiklusõnnetusest koos fotodega, mis toimus

05.01.2024 kell 16:02 x x, XXX-i, milles osalesid Škoda x registrimärgiga X ja Audi

xregistrimärgiga Y (dtl 68). Seega on tõendatud, et kostja ei lahkunud sündmuskohalt, pooltel

puudusid lahkarvamused ja liiklusõnnetusest on teavitatud koheselt Eesti Liikluskindlustuse

Fondi. Asjaolu, et kostja ei allkirjastanud blanketti, ei muuda asjaolu, et pooltel puudus

lahkarvamus, ning, et LKF-i on koheselt teavitatud liiklusõnnetusest.

27. Pooled lahendasid kahju ja vastutuse küsimuse kokkuleppel. Hageja pole esile toonud, et

kostja käitumise tõttu jäid mingid kindlustusjuhtumi asjaolud kindlaks tegemata või oli nende

5

kindlakstegemine raskendatud. Kokkuvõtvalt käitus kostja kohtu hinnangul LKindlS § 53 lg 1 p

2 ja LS § 169 lg 4 eesmärgist lähtuvalt.

28. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kostja ei rikkunud LS § 169 lg 4 nõudeid, kui jättis

liiklusõnnetusest politseile teatamata. Seega ei täida kostja käitumine LS § 236 lg 1 ega LS § 237

lg 1 koosseisu. Kuna kohus ei tuvastanud, et kostja lahkus pärast kindlustusjuhtumit

õigusvastaselt ja süüliselt kindlustusjuhtumi toimumise kohalt, pole LKindlS § 53 lg 1 p 2 alusel

tagasinõude esitamise tingimused täidetud. Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulud

29. Kohus märgib vastavalt TsMS § 173 lg 1 kohtuotsuses menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna otsus on tehtud hageja kahjuks, jäävad menetluskulud hageja kanda.

30. Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja 10.02.2026. Kostja palub hagejalt välja mõista

lepingulise esindaja kulu 350 eurot (2 tundi x 100 eurot/h ja 150 eurot kohtuistungitel osalemine)

ja tõlgikulu 186 eurot, kokku 536 eurot. Kuigi kostja on oma menetluskulude nimekirja esitanud

hilinenult, siis on kohus seisukohal, et see ei ole venitanud asja menetlust, ning hageja on saanud

esitada oma seisukoha.

31. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 175 lg 1

sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 järgi on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kaalutlusotsus, mille kohus

teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja

mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga. Lisaks eeltoodule tuleb hinnata ka

esindaja ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust (vt RKTKm

14.04.2021 nr 2-19-10324/42, p 17). Põhjendatud ei ole nõuda avaldajalt puudutatud isiku ja

advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (RKTKm 27.11.2019 nr 2-18-10073, p 22).

32. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid.

33. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv ja asja läbivaatamise kulu.

Asjaläbivaatamise kulu on tulenevalt TsMS § 143 lg 1 muuhulgas tõlgikulu. Kohtuvälised kulud

on TsMS § 144 p 1 ja p 7 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja maksekäsu kiirmenetluse kulud.

34. Kohus leiab, et kostja tõlgikulu on põhjendatud ja vajalik. 09.12.2025 kohtuistungil osales

koos kostjaga ka tõlk.

35. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude

vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses

(Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012 lahend asjas nr 3-2-1-143-11, p 13).

36. Kostjat esindas menetluses TsMS § 218 lg 1 p 1 tingimustele vastav lepinguline esindaja.

Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja tasumäär 100 eurot tunnis. Kohus on seisukohal,

et kostja esindaja märgitud tunnitasu 100 eurot tund on põhjendatud ja mõistlik.

6

37. Kohus leiab, et kostja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud on samuti

põhjendatud ja mõistlikud, ning vastavad toimiku materjalidele.

38. Kohus loeb kostja põhjendatud menetluskuludeks 536 eurot, millest 186 eurot on tõlgikulu ja

350 eurot on lepingulise esindaja kulu, millised kulud kohus mõistab hagejalt kostja kasuks

välja.

39. Kulud mõistab kohus välja ilma käibemaksuta. TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt

arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi

arvestada. Kostja nimetatut kinnitanud ei ole.

40. Kohus märgib kostja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

41. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

Kohtunik

7