3-25-3125/35 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3125

Haldusasi

Päraküla selts MTÜ, MTÜ Eesti Metsa Abiks, MTÜ

Roheline Pärnumaa, A.G, B.Z, U.L-i , E.X-i, K.K,

R.X-i , V.T, L.C , O.Z-i , R.P, Z.J , J.C , V.P, H.S,

W.G , X.T, Y.T, S.I, X.A, V.T, H.H , J.U, G.S-i ja

T.V kaebus Vabariigi Valitsuse 22. augusti 2025. a

korralduse nr 151 „Kaitsetööstuspargi riigi

eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja

Põhja-Kiviõli ala osas“ tühistamiseks osas, millega

kehtestati eriplaneering Pärnu 1 alal

Päraküla selts MTÜ kaebus Keskkonnaameti

metsateatiste tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad: Päraküla selts MTÜ, MTÜ Eesti Metsa

Abiks, MTÜ Roheline Pärnumaa, A.G, B.Z, U.L ,

E.X, K.K, R.X , Z.U, L.C , O.Z , R.P, Z.J , J.C,

V.P, H.S, W.G , X.T , Y.T, S.I, X.A, V.T, H.H , J.U,

G.S ja T.V , esindajad vandeadvokaat Margus

Reiland ja vandeadvokaadi abi Brita Kärt Vähejaus

Vastustajad: Vabariigi Valitsus Kaitseministeeriumi

kaudu, esindajad vandeadvokaadid Martin Triipan ja

Siim Vahtrus

Keskkonnaamet, esindaja Signe Lehtme

Kaasatud haldusorgan: Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskus, esindaja Merle Vilu

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Vabariigi Valitsuse ja Riigi Kaitseinvesteeringute

Keskuse määruskaebused

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Vabariigi Valitsuse (Kaitseministeeriumi kaudu) ja Riigi

Kaitseinvesteeringute Keskuse 16.02.2026 määruskaebused Tallinna Halduskohtu

11.02.2026 määruse resolutsiooni punkti 7 peale.

3-25-3125

2. Rahuldada määruskaebused. Tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määruse

resolutsiooni punkt 7 ja seal kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu. Jätta Päraküla

selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Selgitused

Määrus ei ole edasi kaevatav (HKMS § 252 lg 7 teine lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Keskkonnaamet (KeA) kinnitas Vabariigi Valitsuse 22.08.2025 korralduse nr 151

„Kaitsetööstuspargi riigi eriplaneeringu osaline kehtestamine Pärnu 1 ala ja Põhja-Kiviõli ala

osas“ (korraldus nr 151 või REP) alusel 20.01.2026 ja 09.02.2026 metsateatised

kaitsetööstuspargi (KTP) Pärnu 1 alal raadamiseks kokku 40,53 ha ulatuses (34,34 ha + 6,19

ha).

2. Päraküla selts MTÜ esitas Tallinna Halduskohtule 03.02.2026 kaebuse KeA poolt

20.01.2026 väljastatud metsateatiste nr 50001194567, 50001194550, 50001194519,

50001194518, 50001194257, 50001194256, 50001194255, 50001194254, 50001194253,

50001194252, 50001194251, 50001194250, 50001194249, 50001194248, 50001194247,

50001194246, 50001194245, 50001194244, 50001194243, 50001194242, 50001193934,

50001193933, 50001193932, 50001193931, 50001193930, 50001193929, 50001193928,

50001193927, 50001193926, 50001193925, 50001193924, 50001193923, 50001193922,

50001193921, 50001193920, 50001193919, 50001193918, 50001193917, 50001193916,

50001193915, 50001193914, 50001193913, 50001193912, 50001193911 ja 50001193910

tühistamiseks. Kaebaja esitas esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, paludes kohtul peatada

vaidlustatud metsateatiste (raielubade) kehtivus kuni põhiasjas kohtulahendi jõustumiseni.

Kaebaja leidis, et kui jätta EÕK kohaldamata, on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusel

(RKIK) võimalik alates 31.01.2026 kuni 28.01.2026 realiseerida vaidlusalused metsateatised

ja ala raadata, mis tooks kaasa korvamatu kahju.

3. Kohus rahuldas 03.02.2026 määrusega kaebaja EÕK taotluse ajutiselt ning peatas

vaidlusaluste KeA antud raielubade kehtivuse 30 päevaks. Kohus kaasas haldusorganina

arvamuse andmiseks menetlusse RKIK-i.

4. Kaebaja esitas 10.02.2026 taotluse kaebuse muutmiseks, täiendades seda nõudega

tühistada KeA poolt 09.02.2026 KTP Pärnu 1 alale väljastatud metsateatised nr 50001198215,

50001198216, 50001198217, 50001198218, 50001198219, 50001198220, 50001198221,

50001198222, 50001198223, 50001198224, 50001198225, 50001198226, 50001198227,

50001198228, 50001198229, 50001198230, 50001198231, 50001198232, 50001198233,

50001198234, 50001198235, 50001198236, 50001198237, 50001198238, 50001198239 ja

50001198826 ning peatada EÕK korras nende metsateatiste kehtivus.

5. KeA esitas 10.02.2026 seisukoha, milles palus viivitamata tühistada ajutine EÕK ning

teha uus määrus, millega jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata.

6. RKIK esitas 10.02.2026 seisukoha, milles palus tühistada 03.02.2026 määrus EÕK

kohaldamise osas ning jätta kaebaja EÕK taotlus rahuldamata. Metsateatised on antud kehtiva

õiguspärase planeeringu alusel ega ole vastuolus kehtiva õigusega.

7. Tallinna Halduskohus võttis 11.02.2026 määrusega mõlemad kaebused haldusasjas nr

3-26-292 menetlusse (resolutsiooni p 1); liitis haldusasja nr 3-26-292 varem menetlusse

võetud haldusasjaga 3-25-3125, milles on kaebuse esemeks korraldus nr 151, ühte

menetlusse, asja numbriks jäi 3-25-3125 (resolutsiooni p 5); tühistas 03.02.2026 määrusega

2(10)

3-25-3125

haldusasjas nr 3-26-292 30 päevaks kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu (resolutsiooni p

6); rahuldas Päraküla selts MTÜ esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas Keskkonnaameti

20.01.2026 metsateatiste nr 50001194567, 50001194550, 50001194519, 50001194518,

50001194257, 50001194256, 50001194255, 50001194254, 50001194253, 50001194252,

50001194251, 50001194250, 50001194249, 50001194248, 50001194247, 50001194246,

50001194245, 50001194244, 50001194243, 50001194242, 50001193934, 50001193933,

50001193932, 50001193931, 50001193930, 50001193929, 50001193928, 50001193927,

50001193926, 50001193925, 50001193924, 50001193923, 50001193922, 50001193921,

50001193920, 50001193919, 50001193918, 50001193917, 50001193916, 50001193915,

50001193914, 50001193913, 50001193912, 50001193911 ja 50001193910 ning 09.02.2026

metsateatiste nr 50001198215, 50001198216, 50001198217, 50001198218, 50001198219,

50001198220, 50001198221, 50001198222, 50001198223, 50001198224, 50001198225,

50001198226, 50001198227, 50001198228, 50001198229, 50001198230, 50001198231,

50001198232, 50001198233, 50001198234, 50001198235, 50001198236, 50001198237,

50001198238, 50001198239 ja 50001198826 kehtivuse kuni liidetud haldusasjas nr 3-25-

3125 menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni (resolutsiooni p 7).

Kaebajal esineb EÕK vajadus – kui metsateatised realiseeritakse, on raadamisel sisuliselt

pöördumatud tagajärjed looduskeskkonna jaoks. Kaebuse rahuldamise korral ei ole võimalik

maha võetud metsa (lähitulevikus) asendada.

Kohus ei nõustu RKIK-i seisukohaga, et ka kaebuse rahuldamise korral on võimalik endine

ökosüsteem taastada. Metsaseaduse (MS) § 32 lg 1 kohaselt on raadamine raie, mida tehakse,

et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Raadamise mõju ei

ole võrreldav lageraiega, mille puhul tulenevad MS-st mitmed metsa uuendamisega seotud

kohustused, näiteks seemne- ja säilikpuude säilitamine (MS § 29 lg 1; vt ka metsa

majandamise eeskirja). RKIK märkis oma 10.02.2026 vastuväites, et KTP ehitamisega

soovitakse alustada juba 2026. a suveperioodil; jutt on mh suurtest pinnase kaevetöödest.

Seega ei nähtu plaani raadataval alal metsamaa säilitada, mistõttu ei ole veenev argument sel

alal ökosüsteemi säilimisest. RKIK-i selgituste kohaselt on tegemist ligikaudu 50 aasta vanuse

metsaga, mis ei oma väga suurt ökoloogilist väärtust ning sellise metsa raie ei põhjusta

pöördumatuid tagajärgi. Teisalt oleks mõnekümne aasta möödumisel tegemist juba vana

metsaga, samas kui metsa maha võtmise korral võtaks praegusega samaväärse ökosüsteemi ja

looduskeskkonna taasteke eeldatavalt vähemalt 50 aastat. See on aga piisavalt pikk aeg, mille

osas ei saa nentida, et EÕK kohaldamata jätmisel tekkivad tagajärjed oleksid hõlpsasti

kõrvaldatavad. Seega ei saa nõustuda, et EÕK kohaldamata jätmisel mingeid pöördumatuid

tagajärgi ei kaasne ning kaebajal EÕK vajadust ei esine. Kohus selgitab ka vastuseks KeA

10.02.2026 seisukoha p-s 5 toodule, et kohus jättis haldusasjas nr 3-25-3125 EÕK taotluse

rahuldamata põhjusel, et üksnes kehtestatud REP alusel ei saa asuda ellu viima tegevusi, mis

potentsiaalselt võiks kaebajate subjektiivsetele õigustele ja looduskeskkonnale pöördumatut

mõju avaldada, märkides lisaks, et kaebajatel on võimalik vaidlustada konkreetsed

ehitustegevuseks, raietegevuseks jmt tarbeks antavad load. Praegusel juhul ongi kaebaja

vaidlustanud raieload, mis annavad õiguse REP alal raadamiseks.

Kohtu hinnangul ei saa kaebust pidada ka ilmselgelt perspektiivituks. Asjas nr 3-25-3125

märkis kohus 12.01.2026 määruses, et kaebuses on toodud esile ja põhjalikult

argumenteeritud konkreetsed aspektid, milles kaebajate hinnangul on REP KSH olnud

puudulik. Tõendite kogumine jätkub. Tulenevalt asjaolust, et vaidlustatud metsateatiste

andmise aluseks on asjas nr 3-25-3125 vaidlustatud korraldus nr 151, ei saa ka metsateatiste

tühistamiseks esitatud kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks.

Kohus nendib avalikku huvi KTP rajamise ning selleks vajalike tegevuste, sh vaidlustatud

metsateatistega hõlmatud ala raadamise vastu. Kohus ei nõustu kaebaja argumendiga, et riigi

3(10)

3-25-3125

huvi KTP rajamisel on üksnes majanduslik. Samas nähtub kohtule, et KTP rajamise eesmärk

ei ole üksnes riigikaitselisest avalikust huvist kantud ning riigi julgeolekule suunatud. RKIK

on viidanud 10.02.2026 esitatud seisukohas, et dokumendis „Eesti kaitsetööstuspoliitika

2024–2030“ on määratletud, et kaitsetööstuse edasine arendamine järgnevatel aastatel on

Eesti jaoks strateegiliselt oluline, sest tugev kodumaine kaitsetööstus toetab riigi kaitsevõimet,

loob kõrgema lisandväärtusega töökohti ja panustab majandusse. Seega on kõnealusel

projektil nii riigikaitseline kui ka sotsiaalne ja majanduslik eesmärk. Selgelt ei ole tegemist

tegevusega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine (vrd planeerimisseaduse § 2 lg

2). Samas leiab kohus, et viivitus, mis kaasneb EÕK kohaldamisega nii vaidlusaluste

metsateatiste realiseerimisele kui KTP projekti elluviimisele ning sellest tulenev riive

avalikule huvile ei ole nii märkimisväärne, et õigustada pöördumatut või vähemalt üksnes

väga pika aja jooksul tagasi pööratavat mõju looduskeskkonnale. Kohus nendib, et REP

kehtivuse peatamata jätmine võimaldas ja võimaldab tegeleda projekti elluviimise

ettevalmistustega, sh nt taotleda erinevaid lubasid, mis kokkuvõttes vähendab

märkimisväärselt kohtuvaidlus(t)est tingitud viivitust, isegi kui lubade elluviimine on EÕK

kohaldamise ajaks takistatud.

8. Vabariigi Valitsus ja RKIK esitasid Tallinna Ringkonnakohtule 16.02.2026

määruskaebused, milles paluvad tühistada Tallinna Halduskohtu 11.02.2026 määruse osas,

millega rahuldati esialgse õiguskaitse taotlus (resolutsiooni p 7) ning jätta Päraküla selts MTÜ

esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

9. Vabariigi Valitsus on 16.02.2026 määrusekaebuses seisukohal, et arvestades kaalukat

riigikaitselist huvi ühelt poolt ja konkreetsetel asjaoludel tunduvalt väiksema kaaluga huvi

väheväärtusliku metsa raie edasilükkamiseks teiselt poolt, ei ole esialgse õiguskaitse

kohaldamise ja sellega kogu kaitsetööstuspargi rajamise ettevalmistuse edasilükkamine

põhjendatud.

Kohus on sisulise analüüsita väitnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisest tekkiv viivitus

kaitsetööstuspargi rajamisel ei ole oluline – tegelikkuses on viivitusel siiski oluline mõju

riigikaitselistele avalikele huvidele. Kaitsetööstuspargi kiire rajamine on avalikes huvides ja

ajakriitiline. Samuti on kohus ilmselgelt liiga kõrge kaalu andnud raadamisele kuuluvate

puude säilitamisele, arvestades asjaolu, et tegemist on majandusmetsaga, kus puude raie (sh

lageraie võtetega) on tavapärane, regulaarne tegevus.

Omariikluse säilitamine on olemuslikult ülimuslik mistahes muu avaliku huvi ees, sh

looduskaitselise huvi, mida on põhiseaduses samuti kõrgelt väärtustatud. Kõiki muid avalikke

huve peale omariikluse säilitamise (sh looduskaitset) saab Eesti riik edendada üksnes

eeldusel, et ta on iseseisev ja kontrollib oma territooriumi.

RKIK on EÕK taotluse osas selgitanud, et Pärnu 1 alale KTP rajamine, sh seda ettevalmistav

tegevus füüsilises keskkonnas – metsateatiste alusel kavandatud raadamine – on otseselt

vajalik Eesti riigi kaitsevõime suurendamiseks. RKIK on kaebuse 2 ja EÕK taotluse

menetluses ning vastustaja oma vastuses kaebusele 1 selgitanud, miks on KTP rajamine Eesti

riigikaitse huvides ka juhul, kui seal toodetavat laskemoona või muud varustust ei hangita

(üksnes) Eesti enda tarbeks.

Halduskohus on küll määruse punktis 20 ühelt poolt nõustunud, et KTP rajamine on kantud

riigikaitselisest huvist, kuid samas viidanud, justkui vähendaks selle huvi kaalu asjaolu, et

KTP eesmärk ei ole kantud üksnes riigikaitselisest huvist, vaid et sellel on lisaks

majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid. Tegelikkuses on mitme samasuunalise avaliku huvi

esinemisel, mis räägivad EÕK kohaldamise vastu (sh riigikaitseline, majanduslik ja sotsiaalne

huvi) nende huvide ühine kaal suurem, mitte väiksem võrreldes olukorraga, kus teisi

samasuunalisi huve ei eksisteeriks.

4(10)

3-25-3125

Oluline on teha omalt poolt praegu kõik vajalik, et suurendada laskemoona jm sõjavarustuse

tootmist, et vältida olukorda, kus Venemaalt lähtuv julgeolekuoht realiseerub, kuna Venemaa

peab Eesti ja meie liitlaste relvajõudude varustatuse taset piisavalt madalaks, et uskuda oma

edusse reaalses sõjalises konfliktis.

Nõustuda ei saa kohtumääruse üldsõnalise väitega, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega

kaasnev viivitus ei ole „nii märkimisväärne“ et jätta metsateatiste kehtivus esialgse

õiguskaitse korras peatamata. RKIK on oma 16.02.2026 esitatud määruskaebuses selgitanud,

et KTP ehitus lükkub edasi vähemalt 8–12 kuud ka juhul, kui halduskohus jõuab otsuseni

2026. a suvel ja tühistab EÕK eraldiseisva määrusega. Ilma EÕK abinõud eraldi tühistamata

on metsateatiste kehtivus peatatud kuni põhivaidluse lõpuni, mis võib võtta aastaid.

Kohus jättis raadamise tagajärgede ja EÕK vajaduse hindamisel arvestamata, et tegu on nn

majandusmetsaga, millel puuduvad looduskaitselised piirangud. Selline mets raiutaks pärast

raieküpsuse saavutamist eelduslikult lageraie korras maha ka juhul, kui käesolevas menetluses

esitatud kaebused rahuldataks ja KTP-d alale ei rajataks. Teisisõnu ei ole küsimus selles, kas

metsateatistega hõlmatud alal puittaimestik üldse maha raiutakse – see juhtub suure

tõenäosusega ühel hetkel niikuinii – vaid selles, millal see aset leiab (tavapärase majandamise

käigus võivad raied leida aset mõnevõrra hiljem).

Eeltoodust tulenevalt ei saa esialgse õiguskaitse kasuks rääkiv huvi seisneda selles, et

metsateatistega hõlmatud alalt üldse ja mitte kunagi puid ei eemaldataks ning see püsiks

edaspidi olulise inimmõjuta metsaökosüsteemina ja kujuneks kindlasti vanaks loodusmetsaks.

Sellist eesmärki ei ole võimalik püstitada ega saavutada käesolevas kohtumenetluses. EÕK

kasuks rääkiv huvi on tegelikkuses kitsam, seisnedes vaid selles, et puid ei raiutaks kogu

raadamisalalt käesoleval ajal, eriplaneeringut ettevalmistava tegevusena, jättes samas

võimalikuks puude sisuliselt samaväärse raie lageraiena tavapärase metsamajandamise käigus.

Seda, miks on kaebaja väidetavalt esindatavate avalike huvide seisukohalt oluline, et just

käesoleval ajal puude raiumine toob pöördumatud tagajärjed, ei ole selgitanud ei kaebaja ega

halduskohus vaidlusaluses määruses.

EÕK kontekstis ei ole olulist erinevust, kas metsateatistega hõlmatud majandusmetsa alal

raiutakse puud kavandatud raadamise käigus või tavapärase metsa majandamise käigus

lageraiena. Seega ei tooks metsateatiste kohane raadamine kui selline kaasa unikaalseid,

pöördumatuid tagajärgi, mis õigustaks EÕK kohaldamist. Konkreetsete, vaidlustatud

metsateatiste alusel raadataks metsa vaid 34,34 hektaril ca 204 ha suurusest KTP alast, st ca

1/6 alast, kusjuures suures osas on tegemist teedevõrgustiku tarbeks suhteliselt kitsaste ribade

raiumisega, mille mõju looduskeskkonnale (kaasnev häiring) võib olla isegi tagasihoidlikum

tavapärasest majandusmetsas läbiviidava lageraie mõjust.

Vastustaja nõustub täielikult RKIK 10.02.2026 ja 16.02.2026 menetlusdokumentides toodud

selgitustega, mille kohaselt ei saa ka kaebuse perspektiivi praeguse menetlusfaasis kõrgeks

hinnata seetõttu, et kaebajad ei ole suutnud esitada tõendeid suure osa väidete toetuseks ja on

taotlenud halduskohtult aega tõendite esitamiseks.

10. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on 16.02.2026 esitatud määrusekaebuses leidnud, et

kohus on põhjendamatult seadnud looduskeskkonna kõrgemale riigikaitse huvist, vastavaid

huve seejuures esialgse õiguskaitse määruses selgelt võrdlemata ja kaalumata. Vaatamata

sellele, et KTP rajamisega kaasneb ka majanduslik eesmärk Eesti kaitsetööstuse arendamisel,

on siin keskne ja ülimuslik riigikaitseline huvi, mis on suunatud Eesti riigi julgeoleku

tagamisele. Kaasatud haldusorgan on selgitanud julgeoleku olukorda ning riigikaitselist huvi

põhjalikult 10.02.2026 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuväite punktis 3. Metsateatiste

kohane raadamine teenib riigikaitselisi ehk olulisi avalikke huve, võimaldamaks rajada objekt,

millega tõstetakse riigi kaitsevõimet, mille kaudu omakorda kaitstakse Eesti riiki ja Eesti

5(10)

3-25-3125

inimesi. KTP rajamise eesmärk on mh suurendada sõjalist heidutust ja ennetada sõjalise ohu

realiseerumist.

Huvide kaalumisel tuleb arvestada, et sõjalise ohu realiseerumisel on oluliselt raskendatud ka

rahva tervise kaitse ning täisväärtusliku elukeskkonna tagamine. Riigi huvi seisukohalt on

oluline, et KTP-le vajaliku baastaristu rajamisega saaks alustada võimalikult kiiresti.

Tulenevalt halvenenud julgeolekuolukorrast maailmas, sh Eesti lähiregioonis, ei ole aega

viivitusteks, vaid kriitiliselt vajalik on vastavad tootmisvõimsused luua ja tagada selleks

vajalik taristu esimesel võimalusel. Tootmisvõimsuste loomine ja kasutusele võtmine on

otseses seoses sõjalise ohu ja selle realiseerumise tõenäosusega. See, et KTP rajamise ja

kasutusele võtmise kasuks ei räägi üksnes riigikaitseline huvi, vaid see võib teenida ka muid

avalikke huve (nt majanduslikud, sotsiaalsed), ei vähenda riigikaitselise huvi kaalu võrreldes

sellele väidetavalt vastanduva looduskaitselise huviga. Vastupidi, mitme erineva

kaitsetööstuspargi kasuks rääkiva huvi olemasolu tähendab, et neile vasturääkivad (nt

looduskaitselised) huvid peavad olema eriti kaalukad, et õigustada esialgse õiguskaitse

kohaldamist.

Kuigi kohus viitas EÕK määruse p-s 21, et halduskohus teeb oma otsuse asjas eeldatavasti

2026. a suvel ja võib paralleelselt otsuse tegemisega uuesti üle vaadata EÕK kohaldamise

ning selle teoreetiliselt ka määrusega tühistada, on kohtumäärusega kohaldatud EÕK-d kogu

kohtuvaidluse ajaks. Arvestades vaidluse senist kulgu, võib eeldada, et vaidlus võib enne

lõpplahendi jõustumist kesta mitmeid aastaid. Kuna vaidlusaluste metsateatistega kavandatud

raadamine on hädavajalik selleks, et rajada kogu KTP rajamise eelduseks olev nn baastaristu

(teed jm kommunikatsioonid), tähendab EÕK kohaldamine konkreetsete metsateatiste suhtes

sisuliselt igasuguste füüsiliste ettevalmistustööde peatamist kogu KTP alal ja kogu projekti

edasilükkumist määramata tulevikku. Füüsiliste ettevalmistustööde tegemise võimatust ei

korva ega leevenda see, et samal ajal on võimalik koostada erinevaid projekte, kuna ehitustöid

saab teha vaid järk-järgult ja õigete ilmaoludega, nagu alljärgnevalt selgitatud.

Praeguse ajakava kohaselt on plaanitud alustada alal teede ehitusega märtsi lõpus 2026. Kui

raadamistööd lükkuvad sügisesse, saab teetöödega alustada alles 2026. a lõpus või

ebasoodsate ilmastikuolude korral alles 2027. a kevadel. Seega isegi eeldusel, et 2026. a suvel

halduskohtu otsuse tegemisel EÕK tühistataks, milles puudub igasugune kindlus, tähendaks

EÕK praegune kehtima jäämine veebruari lõpuni seda, et töödes tekiks vähemalt 8–12 kuu

pikkune viivitus.

RKIK on 10.02.2026 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuväite punktis 4 selgitanud kaebuse

väidete põhjendamatust ja rõhutab, et teatud kitsama ala raadamise mõjud on oluliselt

kitsamad KTP kogumõjudest, mistõttu mitmed kaebuse väited riigi eriplaneeringu kohta ei

seondu üldse metsateatistega. Samuti tuleb arvestada, et kaebaja ei esitanud koos kaebusega

ega menetluse algfaasis KTP REP väidetavat õigusvastasust põhjendavate väidete aluseks

olevaid tõendeid, vaid taotles kohtult ajapikendust selliste tõendite esitamiseks. Kuigi

kaebajal on menetluse käigus õigus esitada täiendavaid tõendeid, annab see siiski teatud

tunnistust sellest, et kaebuse väited ei põhine ka kaebaja enda hinnangul piisavatel tõenditel,

mida on asjakohane arvestada, hindamaks, kas on põhjendatud peatada riigi julgeoleku

tagamiseks vajalikku tegevust.

Halduskohus ei nõustunud RKIK-i seisukohaga, et ka kaebuse rahuldamise korral on võimalik

endine ökosüsteem taastada ning leidis, et kuna ei nähtu plaani raadataval alal metsamaa

säilitada, ei ole veenev argument sel alal ökosüsteemi säilimisest. Arusaamatu on, miks kohus

räägib just konkreetse raadatava ala ökosüsteemist, justkui oleks see mingi eraldiseisev ala või

objekt. EÕK taotlusest ei nähtu, miks näiteks konkreetsete alade puudest puhastamisega

rohevõrgustik ei peaks edasi toimima.

6(10)

3-25-3125

Antud juhul ei ole kohane eraldi vaadelda ainult raadatava ala ökosüsteemi, sest tegelikult on

see ala osa laiemast ökosüsteemist (olgu selleks siis see kogu rohevõrgustiku tuumala või see

osa metsast, mis on tehisaladega piiratud). Sellisel juhul ei hävine kogu ökosüsteem, vaid

väga väike osa sellest ning selle osa hävimine ei mõjuta ülejäänud suurema ökosüsteemi

säilimist. Metsateatiste mõjude ulatus on KTP mõjudest väiksem nii põhjusel, et need

puudutavad üksnes osa kavandatavast KTP alast, kui ka põhjusel, et metsateatised

võimaldavad ala üksnes raadata ehk puudest ja põõsastest puhastada. Kaebusest nähtub, et

kaebaja eesmärk kaebuses on eelkõige rohevõrgustiku toimimise säilitamine ja see säilib.

Metsateatiste realiseerimise käigus kasvavate puude eemaldamine ei katkesta rohevõrgustiku

toimimist. Kaasatud haldusorgan rõhutab, et KTP REP-is ja kohtuvaidluses on arvutused ja

korduvad selgitused andnud pädev ekspert, kes tugineb Eesti riigis üldkasutatavale

metoodikale.

Hinnates metsaökosüsteemi kaitse vajadust kui avalikku huvi, on kohus jätnud täielikult

tähelepanuta, et raadataval alal ei kehti looduskaitselisi piiranguid, ehk teisisõnu on tegemist

tavalise majandusmetsaga. Eestis on majandusmetsades tavapärane, et raieküpsuse

saavutanud metsades teostatakse lageraied. Seega on kohus EÕK taotluse lahendamisel

ebaõigesti eeldanud, nagu võiks juhul, kui KTP-d ei rajataks ning sellega seonduvaid raietöid

ei teostataks, kujuneda aja jooksul alal välja kõrge vanusega väärtuslikud metsakooslused.

Tegelikkuses erineb looduskeskkonna seisukohalt olukord, kus esialgse õiguskaitse objektiks

olevat raadamist teostatakse (aga hiljem peaks mingil põhjusel leitama, et see oli õigusvastane

ja ala tuleb uuesti kasutusele võtta metsamaana) olukorrast, kus raadamist ei teostata, aga

mõni aeg hiljem teostatakse lageraie, vaid selle poolest, millal alal leiduv puittaimestik raie

läbi uuendatakse. Teisisõnu eksis halduskohus, leides, et raadamisega kaasnevad erilised,

pöördumatud tagajärjed.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Määruskaebused tuleb HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse võtta. Määruskaebuste

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7), määruskaebused on tähtaegsed

(HKMS § 204 lg 1) ning vastavad HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele. Määruskaebuse

esitamine on lõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). Määruskaebuse

kiiremaks lahendamiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida teiste menetlusosaliste

seisukohti, vaid arvestab nende poolt seni esitatuga. Kuna mõlema määruskaebuse väited

põhiküsimustes kattuvad, lahendab ringkonnakohus mõlemad määruskaebused koos,

eristamata detailselt nende põhjendusi. HKMS § 210 lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks

ringkonnakohtunik.

12. Määruskaebemenetluses on vaidluse all 20.01.2026 ja 09.02.2026 registreeritud lubava

märkega metsateatised (raieload), millega Keskkonnaamet andis RKIK-le loa REP Pärnu 1

alal metsa raadamiseks kokku 40,53 ha suurusel alal. Kaebajate hinnangul on korraldus nr

151 kui metsateatiste aluseks olev dokument õigusvastane, samuti on metsateatised vastuolus

Pärnu maakonnaplaneeringus toodud rohevõrgustiku looduslike alade osakaalu nõudega.

Vaidlus puudub selles, et metsateatiste aluseks olnud korraldus nr 151 oli ja on kehtiv ning

selle kehtivust ei ole kohtumenetluses peatatud.

13. Halduskohus rahuldas EÕK taotluse eeskätt kaalutlusel, et metsateatiste realiseerimise

negatiivne mõju looduskeskkonnale on sisuliselt pöördumatu, võttes mh arvesse, et

raadamisele järgnevad ehitustööd ja ökosüsteem ei säili, ning seda ei kaalu üles mõningane

ajaline viivitus KTP rajamisel, mille vältel on siiski võimalik tegeleda lubade taotlemise ja

muude ettevalmistavate tegevustega. Samuti viitas halduskohus, et kuigi KTP rajamise vastu

on kaalukas avalik huvi, ei ole tegu siiski üksnes riigikaitse eesmärgil kehtestatud REP-ga.

7(10)

3-25-3125

14. EÕK raames ei lahenda kohus lõplikult põhivaidlust (Riigikohtu otsus asjas nr 3-21-

2241/11, p 15) ja EÕK kohaldamise saaks iseseisvalt välistada üksnes kaebusel igasuguste

usutavate eduväljavaadete puudumine (nt Riigikohtu 14.12.2004 määrus nr 3-3-1-85-04, p 16;

22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, p 8). Ringkonnakohus ei kujunda määruskaebust

lahendades eraldi seisukohta korralduse nr 151 õiguspärasuse ega kaebuse eduväljavaadete

osas ning ei hinda ümber halduskohtu seisukohta, et kaebust ei saa tervikuna pidada ilmselt

perspektiivituks. Sealjuures, nagu RKIK on oma seisukohtades põhjendatult märkinud, ei

puuduta oluline osa kaebuste põhjendustest REP asukohavalikut ehk põhimõttelist otsust KTP

sellesse kohta rajada (mis toob kaasa raadamise vajaduse), vaid selle käitamise mõjusid.

15. Samuti ei saa eitada kaebaja õiguskaitsevajadust. Põhjendatud on halduskohtu seisukoht,

et tänasega samaväärse metsakoosluse kujunemise aega arvestades ei saa ala raadamisega

kaasnevaid tagajärgi pidada lihtsasti kõrvaldatavateks. Sellises olukorras tuleb möönda

vähemalt HKMS § 249 lg 1 mõttes kaebuse eesmärgi saavutamise olulist raskendatust

kohtuotsusega. EÕK kohaldamise osas taandub küsimus seega eelkõige HKMS § 249 lg 3

mõttes huvide kaalumisele EÕK määruse ettenähtavate tagajärgede kontekstis.

16. Piiritlemaks EÕK määruse ettenähtavaid tagajärgi, tuleb esmalt arvestada, et vaidlusaluste

metsateatiste reguleerimisese on MS § 41 lg 1 p 1 kohaselt metsa raie raadamiseks ja

raadamine on § 32 lg 1 kohaselt raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul

otstarbel kui metsa majandamiseks. Otsustades EÕK kohaldamise raames raieloa kehtivuse

peatamise üle, on seega asjakohane lähtuda huvide kaalumisel just raieloa õiguslikust

tähendusest, st raieluba ei anna iseenesest õiguslikku alust maa kasutusotstarbe muutmiseks

ega maa muul otstarbel kasutamiseks, vaid loob selleks üksnes ühe eelduse. Halduskohus

võttis metsateatiste realiseerimise tagajärgede kaalumisel arvesse mh seda, et kaebuse

rahuldamise järel ei ole võimalik ökosüsteemi taastada, kuna ei nähtu plaani metsamaa

säilitamiseks, vaid alal algab ehitustegevus. Ringkonnakohus nõustub, et liidetud haldusasjas

vaidluse all oleva REP elluviimise tagajärjeks tervikuna on mh metsamaa kasutusotstarbe

muutumine, kuid seda ei saa käsitada metsateatiste ega seega ka metsateatiste kehtivuse kohta

tehtava EÕK määruse vahetu tagajärjena. Metsateatised annavad aluse metsa raiumiseks, kuid

mitte ehitustöödeks, sh pinnase- ja teetöödeks.

17. Teiseks ei nõustu ringkonnakohus halduskohtu käsitlusega, et metsateatiste realiseerimise

mõju tuleb arvestada lähtudes potentsiaalist, et mõnekümne aasta möödumisel oleks tegemist

juba vana metsaga. Asjas ei ole kohtule arusaadavat vaidlust, et tegemist ei ole kaitsealuse,

vaid majandusmetsaga, mille uuendamiseks ei ole välistatud mh lageraie. Ringkonnakohus ei

nõustu ka halduskohtu seisukohaga, et raadamise mõju ei ole lageraiega võrreldav põhjusel, et

MS § 29 lg 1 kohaselt kaasnevad lageraiega mitmed metsa uuendamisega seotud kohustused,

nt seemne- ja säilikpuude säilitamine. Halduskohtu väide, et raadamisega metsa uuendamise

kohustust ei kaasne, on mõistagi õige, kuid see ei tähenda, et mõlemad raie liigid ei oleks oma

vahetu tagajärje mõttes võrreldavad. Sh ei ole MS § 29 lg 2 kohaselt ka lageraie korral

seemnepuude jätmise kohustus absoluutne, nt kui raiutava metsa koosseisus pole

seemnepuudeks sobivaid puid. Metsa uuendamine on MS § 24 lg 2 kohaselt võimalik erineval

viisil, sh lisaks looduslikule uuendusele ka külvamise ja istutamisega. Igal juhul ei ole

lageraie ja raadamise vahetu tagajärje erinevus selline, et raadamise õigusliku aluse

äralangemise järel ei võiks alternatiivsete uuendusmeetmete rakendamisega jääda raadamise

keskkonnamõju lageraiega samaväärseks.

18. Seega leiab ringkonnakohus, et kuigi asjaolu, et tänase metsakoosluse taastumine võib

võtta aega vähemalt 50 aastat, on piisav möönmaks asjas põhimõtteliselt õiguskaitsevajadust,

ei saa EÕK määruse ettenähtava tagajärjena arvestada kogu REP elluviimise tagajärgi ega

alternatiivina metsa looduslikuna säilimist määramata ajaks. Konkreetne huvide kaalumisel

asjasse puutuv metsateatiste realiseerimise mõju ehk HKMS § 249 lg 3 mõttes EÕK määruse

8(10)

3-25-3125

ettenähtav tagajärg looduskeskkonnale on eeldatavalt võrreldav sellega, kui lageraie tehakse

enneaegselt (enne küpsuse saavutamist) ja metsa uuendamine võib mõnevõrra edasi lükkuda.

EÕK määruse ettenähtavaks tagajärjeks ei saa antud asjaoludel olla ehitustööd ega maa

kasutusotstarbe muutumine. Tähtsusetu ei ole sealjuures ka vastustaja esile toodud asjaolu, et

vaidlusaluste metsateatiste alusel tehtavad raied puudutavad suures osas teedevõrgustiku jaoks

kitsaste ribade puhastamist, mille mõju ökosüsteemi toimimisele on ilmselt väiksem kui

sarnase pindala raadamisel suurema tükina.

19. Kaebaja keskkonnaalaseid väiteid, sh mõju veel registreerimata elupaikadele, ei saa

pidada väheolulisteks. Tõene on väide, et vaidlusalused raied halvendavad koosluse

seisukorda. Raie tulemusena muutuvad keskkonnatingimused raielankidel ning kaovad

senised elupaigad. Samas ei ole kohtul EÕK kohaldamise kontekstis alust pidada ka REP

KSH aruannet ilmselt puudulikuks või Kliimaministeeriumi ja KeA kooskõlastatud

kompensatsioonimeetmete kava ilmselgelt ebapiisavaks. Põhjendamatu ei ole RKIK-i

10.02.2026 esitatud seisukoht, et metsateatiste realiseerimise käigus kasvavate puude

eemaldamine veel iseenesest ei katkesta rohevõrgustiku toimimist, sest ka lageraie lank

toimib rohevõrgustiku osana. Olenemata sellest, kas KTP rajamine realiseerub, tuleb

raadamisest tulenev mõju vastavalt meetmetele hüvitada. Arvestades, et tegemist on ilma

teadaoleva märkimisväärse looduskaitselise väärtuseta majandusmetsaga, ei ole alust eeldada,

et raielubade realiseerimine tooks kaasa sellise mõju, mida ei oleks võimalik taastada või

kompenseerida. Ala, kus raadamine toimuks, asetseb lisaks osaliselt maaparandussüsteemi

maa-alal ehk väita ei saa, et tegemist oleks inimese tegevusest puutumatuks jäänud alaga.

20. Ringkonnakohus selgitab seoses kaebaja väidetega vastuolu kohta Pärnu

maakonnaplaneeringuga, et metsa paiknemine rohevõrgustiku tugialal iseenesest metsa

raiumist ei välista. Pärnu maakonnaplaneeringu looduskeskkonna joonise kohaselt paiknevad

vaidlusalused kinnistud rohevõrgusiku tuumalal. Selles planeeringus on tuumala mõistet

kasutatud tugiala tähenduses PlanS § 6 p 17 mõttes. Vähemalt esmasel hinnangul ei saa

pidada asjakohatuks RKIK-i 10.02.2026 menetlusdokumendis esitatud arvutusi, mille

kohaselt säiliks 34,34 ha metsateatiste realiseerimisel loodusliku alana ca 96,7 %, st ei tekiks

ohtu, et looduslike alade ulatus tugialal jääks alla 90 %. Seda ka siis, kui arvestada lisaks

09.02.2026 väljastatud täiendavate raielubadega 6,19 ha alal. Üleriigilise planeeringu „Eesti

2050“ alusuuringu „Rohe- ja sinivõrgustiku eesmärk ja toimimise tagamine“ lõpparuande

sõnastusest nähtub, et looduslik kooslus ehk looduskooslus on niisugune kooslus, mis on

kujunenud pika aja jooksul valdavalt looduslike protsesside tulemusel märkimisväärse

inimmõjuta. Kui looduslik kooslus asendatakse püsivalt ja pöördumatult inimtekkelise

maastikuga, on tegu tehiskooslusega. Ajutised inimtekkelised häiringud (nt lageraie)

halvendavad koosluse seisundit, kuid ei muuda selle olemust (looduslik kooslus ei muutu

tehiskoosluseks). Arvestades, et raielubade realiseerimise vahetut mõju saab võrrelda

sisuliselt lageraiega ja see ei anna iseenesest õiguslikku alust maa muul otstarbel

kasutamiseks, on raielubade kehtivuse peatamise otsustamisel asjakohane hinnata ka mõju

rohevõrgustikule just sellest lähtuvalt.

21. Ringkonnakohus ei nõustu ka halduskohtu hinnanguga EÕK kohaldamisega kaasnevale

mõjule riigi julgeolekuhuvi suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebuse esitajad

määruskaebustes ja seal viidatud varasemates seisukohtades ja tõendites asjakohaselt

selgitanud, miks raadamistööde edasilükkumine vähemalt s.a septembrisse toob kaasa olulise,

vähemalt 8–12-kuulise viivituse REP elluviimisel ja KTP rajamisel. RKIK-i poolt esitatud

elluviimise ajakava on usutav ja seda arvestades ei saa pidada tõenäoliseks, et tegevuste

ümberkorraldamine, liigutades nt ettevalmistustöid ette- ja füüsilisi tegevusi tahapoole,

võimaldaks mahajäämust märkimisväärselt kompenseerida. Samuti on määruskaebuse

esitajad veenvalt põhistanud, miks tooks viivitus tänases julgeolekuolukorras kaasa olulised

9(10)

3-25-3125

riskid, sh nii otsese mõjuna kaitsevõime arendamise viibimisel kui kaudse mõjuna Eesti

rahvusvahelisele positsioonile ja heidutusvõimele.

22. Riigikaitselise huvi kaalukust ei vähenda sealjuures halduskohtu määruses osundatu, et

KTP rajamine ei ole PlanS § 2 lg 2 mõttes ainult julgeolekuotstarbeline tegevus. Nimetatud

erandile alluvate ehitiste puhul (mille ainus eesmärk valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul ja asjakohase ohuhinnangu alusel antud Vabariigi Valitsuse otsuse kohaselt on

riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine) on seadusandja planeeringu

koostamise kohustuse üldse välistanud, st kui normid ei tulene muust allikast, on avaliku

võimu planeerimisdiskretsioon sisuliselt piiratud ainult õiguse üldpõhimõtetega. Praegusel

juhul on läbi viidud põhjalik REP menetlus, kaalutud erinevaid asukohti ja huvisid, teostatud

KSH ja kehtestatud REP põhjendatud otsusega. Sellest saab EÕK kohaldamise kontekstis

eeldada mitte seda, et julgeolekuhuvi oleks väiksema kaaluga kui erandi olukordades, vaid

pigem vastupidi, et julgeolekuhuvi on eeldatavalt juba haldusmenetluses konkureerivate, sh

keskkonnahuvidega põhjalikumalt kaalutud, kui seda tehtaks erandi kohaldamisel.

23. Vaidlust ei ole, et KTP planeerimise eesmärgid on kitsas tähenduses riigi julgeoleku

tagamisest ja (sõjalisest) riigikaitsest laiemad. See aga ei tähenda, nagu ei oleks KTP rajamise

eesmärk tervikuna riigikaitsehuvist kantud. Ühest küljest teenib KTP rajamine otseselt

sõjalise riigikaitse eesmärke, nt parandades laskemoona ja lõhkeainete kättesaadavust ning

aidates luua nende kohapealse tootmisvõimekuse, mis on oluliselt suurema tõenäosusega

kasutatav ka olukorras, kus majandussuhted ja kaubavahetus teiste riikidega on juba katkenud

või oluliselt häiritud. Teisalt, nagu tuleneb Kaitseministeeriumi igati asjakohastest

selgitustest, ei konkureeri ka KTP majanduslikud ja sotsiaalsed eesmärgid kuidagi

riigikaitselise eesmärgiga, vaid soodustavad seda. Eesti laiapindse riigikaitse kontseptsioonis

on sõjaline kaitse vaid üks tegevussuund.1 Majanduslik kindlus, tööhõive, ekspordipotentsiaal,

koostöövõrgustikud, välisinvesteeringud ja muud KTP oodatavad mõjud on kahtlemata

laiapindse riigikaitse huvides. Laiemas plaanis ei saa ka KTP rajamise mõju

looduskeskkonnale käsitada üksnes negatiivsena. Vastustaja on õigesti märkinud, et Eesti riigi

kontroll oma territooriumi üle on esmane eeldus, et riik üldse saaks looduskeskkonna kaitsega

tegeleda. Samuti võib eeldada, et heidutuse ebapiisavuse ja geopoliitiliste riskide

realiseerumise korral oleks negatiivne mõju Eesti looduskeskkonnale drastiline ning

raielubade realiseerimise tagajärgedega võrreldamatu.

24. Eeltoodut arvestades tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et raielubade

kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud. Kuigi metsateatiste realiseerimise mõju

looduskeskkonnale ei ole lihtsasti taastatav, ei kaalu avalik huvi selle kahju ärahoidmiseks

üles vastassuunalist avalikku huvi, et riigi kaitsevõime tugevdamiseks mitmest aspektist

olulise KTP rajamine ei seiskuks potentsiaalselt 8–12 kuuks või veelgi pikemaks ajaks, mis

EÕK kohaldamisel oleks ülekaalukalt tõenäoline.

25. Seega tuleb halduskohtu kohaldatud EÕK abinõu tühistada ja kaebaja EÕK taotlus

rahuldamata jätta.

/allkirjastatud digitaalselt/

1 Vt Laiapindne riigikaitse | Kaitseministeerium:

https://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/laiapindne-riigikaitse

10(10)