2-25-19716/7 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Viljandi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-19716

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi R.K. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Tsiviilasja hind

5907 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress

Mustamäe tee, 16, XXX, 10617, XXX)

Hageja lepinguline esindaja Marie Tsine (e-post XXX)

Kostja R.K. (isikukood XXX; aadress, XXX ; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt R.K.-lt (R.K.) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

772 eurot, intress summas 8,07 eurot ja viivised perioodi 10.07.2025 – 19.11.2025 eest

summas 28,55 eurot, kokku 808,62 eurot.

3. Jätta rahuldamata ülejäänud hageja nõuded kostja vastu

4. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 14% ulatuses kostja R.K. ja

86% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.

5. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

6. Välja mõista kostjalt R.K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 83,30 eurot.

7. Välja mõista kostjalt R.K.-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (83,30

eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude

rahalist suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

8. Tuginedes TsMS § 442 lg 10 ei anna maakohus luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse Tartu Ringkonnakohtus menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit (TsMS § 637 lg 21).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Hageja esitas 19.11.2025 kostja vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja

Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) ja kostja vahel 25.11.2022 sõlmitud

krediidilepingust tulenev põhivõlgnevus 4999,57 eurot, intress 687,52 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 184,91 eurot ja sissenõudmiskulu 35 euro. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

2. Hageja on esitanud hagis kostja vastu esitatud nõude kohta piisavalt andmeid ning tõendeid, et

nende alusel hagiavaldus rahuldada osaliselt. Kostjale on hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määrus kätte toimetatud KÄPO-s 26.11.2025. Kostja esitas kohtule oma kirjaliku seisukoha

10.12.2025.

3. Kostja leidis oma vastuses hagile, et krediidiandja on rikkunud laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja avaldas, et laenulepingu sõlmimisel oli tema

sissetulekuks vaid vanemahüvitis. Lisaks sai ta kolme lapse pealt peretoetust. Kostja leiab, et

krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud tema sissetulekuid ja kohustusi ning on

seetõttu hinnanud kostja krediidivõimet valesti.

4. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud

korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500

eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

5. Hagi hind on 5907 eurot ja kohus on tsiviilasja menetlenud lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405

lg-le 1.

6. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS §

444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1 nimetatud hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja

tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

7. Hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 25.11.2022 Multitude Bank p.l.c-ga (edaspidi ka

krediidiandja) krediidikontolepingu, limiidiga 4000 eurot (dtl 14-26). 25.03.2023 sõlmisid pooled

uue lepingu, millega suurendati krediidilimiiti 4200 euroni (dtl 27). 25.01.2024 sõlmisid pooled uue

lepingu, millega suurendati limiiti 5000 euroni (dtl 28). Kostja oli kohustatud tasuma ka intressi

40,48% aastas. Kokku on krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 11 387 eurot (dtl 29-

48). Hageja kinnitusel on kostja sooritanud tagasimakseid krediidiandjale kokku summas 10 615

eurot (dtl 49-51). Krediidiandja saatis kostjale 24.06.2025 lepingu lõpetamise hoiatuse koos

täiendava tähtajaga võlgnevuse tasumiseks, s.o hiljemalt 9.07.2025. Kuivõrd kostja ei tasunud

2(4)

võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingud üles

10.07.2025 (dtl 56-57). Multitude Bank p.l.c on nõude loovutanud hagejale 4.08.2025 (dtl 58-60).

8. Kohus on seisukohal, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast

küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja

tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu

8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

9. Kokku on kostja sõlminud krediidiandjaga 3 krediidilepingut, mille sõlmimisel lähtuti kostja

enda esitatud andmetest, riiklikest registritest tehtud päringutele ning kostja kontoväljavõttest.

Kohtule on esitatud väidetav kostja kontoväljavõte perioodi 1.11.2021 – 25.11.2022 kohta (dtl 68-

75). Esiteks märgib kohus, et nimetatud dokument on loodud alles 17.08.2025, seega puudub kohtul

kindel veendumus, et nimetatud dokument ka päriselt koguti enne lepingu sõlmimist või on loodud

vaid kohtumenetluse jaoks. Lisaks ei sisalda ka nimetatud kontoväljavõte mainitud perioodi, vaid

tegelikkuses on kajastatud vaid perioodi 1.09.2022 – 25.11.2022 tehingud. Kontoväljavõttest on

eemaldatud ka olulised osad, näiteks ei ole võimalik tuvastada kellele on kostja ülekandeid teinud.

Kõigest eelnevast hoolimata on kohus siiski nimetatud tõendit analüüsinud. Kontoväljavõttest

nähtub, et kostja sissetulekuks on vanemahüvitis umbes 582 eurot kuus, mis vastab vanemahüvitise

piirmäärale olukorras, kus vanem ei olnud enne lapse saamist töötanud ega teeninud

sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Ka töötamiseregistri kohaselt ei ole kostja töökohta kunagi

omanud. Lisaks sai kostja riiklikku peretoetust summas 520 eurot, mis näitab, et kostjal oli esimese

lepingu sõlmimise ajal kolm alaealist last. Kahe viimase lepingu sõlmimisel ei ole krediidiandja

üldse kontrollinud kostja sissetulekuid ega ka kohustusi. Vastasel juhul oleks krediidiandja pidanud

mõistma, et viimase lepingu sõlmimisel oli kostjal juba neli ülalpeetavat. Kostja sissetulekust ei

piisanud iseenda ja oma ülalpeetavate minimaalsete vajaduste rahuldamiseks, sh eluasemega seotud

kulude katmiseks ning olemasolevate finantskohustuste tasumiseks. Tulenevalt eeltoodust leiab

kohus, et krediidiandja ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja krediidivõimet, sh

kontrollinud kostja tegelikke kulusid ning finantskohustusi.

10. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 40,48%

aastas, (vt dtl 14). VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0%, mis on

kokkulepitud intressist madalam. Seega ei olnud krediidiandjal õigust kostjalt kokkulepitud intressi

nõuda. Hageja on esitanud kohtule ümberarvestuse puhuks, kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole

järginud vastutustundlikulaenamise põhimõtet. Nimetatud ümberarvestuse kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista 772 eurot (11 387 eurot – 10 615 eurot). Nimetatud summale lisandub intress

VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses intressimääras 8,07 eurot ja viivis VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud seadusjärgses viivisemääras alates 10.07.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni 28,55 eurot.

Kohtu hinnangul on ümberarvestus korrektne ning nimetatud summad tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

11. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjena jäävad muud hageja nõuded kostja

vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

3(4)

13. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 14% ulatuses kostja ja 86% ulatuses hageja kanda.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

15. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595 eurot. Kostja ei ole esitanud kohtule

andmeid, et ta oleks menetluskulusid käesolevas menetluses kandnud.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 595 * 14% = 83,30 eurot.

17. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik

4(4)