3-25-1416/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1416

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr P5-

V2025-135464 tühistamiseks, pensioniõigusliku staaži

tuvastamiseks ja kohustamisnõue

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja - X. X

Vastustaja - Sotsiaalkindlustusamet, volitatud esindaja Merle

Magnus

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsus nr P5-V2025-135464.

3. Tuvastada, et kaebaja täitis ajavahemikul 01.10.2006-13.03.2017 ABB AS-is

vaakumimmutajana töötades tööülesandeid, mis vastavad Eesti Vabariigi Valitsuse 16.

juuli 1992. a. määrusega nr. 206 kinnitatud loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja

raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete

immutaja tööülesannetele.

4. Tuvastada, et kaebaja puutus oma töös igapäevaselt kokku järgmiste kemikaalidega:

Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1-

phenyleneoxymethylene)]bisoxirane); Tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr

34090-76-1);

ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1)

heksahüdrometüülftaalanhüdriid.

5. Kohustada Sotsiaalkindlustusameti kaebaja 13.03.2025 avaldust uuesti lahendama

võttes arvesse kohtu suuniseid töös kasutatud keemiliste ainete ohuklassi määramiseks.

6. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

7. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi otsuses mainitud isikute nimed

tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 23.03.2026, mis on

puhkepäevale langevale tähtpäevale järgnev esimene tööpäev. Vastuseks menetlusosalise poolt

esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14

päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja

3-25-1416

jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X (kaebaja) esitas Sotsiaalkindlustusametile 16.01.2024 avalduse ja dokumendid pensioni

määramiseks SVPS § 1 punkti 1 alusel. Kaebaja taotles pensioni loetelu nr 1 alusel

vaakumimmutajana. SKA jättis 07.03.2024 otsusega nr E14075-1 soodustingimustel

vanaduspensioni talle määramata. Kaebaja nimetatud otsust ei vaidlustanud.

2. Kaebaja esitas SKA-le uue avalduse 13.03.2025 pensioni määramiseks SVPS § 1 punkti 1

alusel. SKA 16.04.2025 otsusega nr P5-V2025-135464 (dtl 6-7) otsustati mitte määrata

kaebajale soodustingimustel vanaduspensioni. Soodusstaaži hulka ei arvatud kaebaja töötamise

aega ABB AS-is mähkijana, vaakumimmutajana ning mootorite ja generaatorite tehase

spetsialistina alates 04.02.2002 kuni pensioniavalduse esitamise kuupäevani 16.01.2024, kokku

21 aastat 11 kuud ja 12 päeva.

3. Tallinna Halduskohtusse saabus 13.05.2025 kaebaja kaebus Sotsiaalkindlustusameti

16.04.2025 otsusele nr P5-V2025-135464 (dtl 1 ja 2). Kaebaja palub kohtul tühistada nimetatud

otsus ning välja selgitada otsuses tähtsust omavate faktide asjaolud.

4. Kohus võttis 22.05.2025 määrusega kaebuse menetlusse Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025

otsuse nr P5-V2025-135464 tühistamise nõudes ning nõudes tuvastada kaebajal

vanaduspensionile õigust andva staaži olemasolu ja kohustada Sotsiaalkindlustusametit vaatama

kaebaja 13.03.2025 taotlus uuesti läbi.

5. Vastustaja vastas kaebusele 02.07.2025 (dtl 18-20).

6. Kohus määras 03.11.2025 kaebuse läbivaatamise kirjalikus menetluses, määras

menetlusosaliste täiendavate seisukohtade ja menetlusdokumentide esitamiseks tähtaja ning

kohtuotsuse teatavaks tegemise aja. Kohus uuendas asja arutamise 10.12.2025 ning palus nii

kaebajal kui vastustajal esitada täiendavad selgitused seoses vaakumimmutaja töö sisuga ning

andis võimaluse täiendavate tõendite esitamiseks (dtl 58-60). Samuti palus kohus selgitusi

kaebaja tööandjalt ABB AS-ilt (dtl 62).

7. ABB AS vastas kohtunõudele 30.12.2025 (dtl 70-74).

8. Sotsiaalkindlustusamet esitas vastuse kohtule 05.01.2026 (dtl 76).

9. Kohus küsis vastustajalt täiendavalt selgitusi, määras asja läbivaatamise kirjalikus menetluses

ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja (dtl 79-81).

10. SKA vastas kohtu küsimustele 23.01.2026 (dtl 83-84).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

11. Kaebaja leiab, et SKA on tema taotluse soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

jätnud ebaõigesti rahuldamata. SKA jättis taotluse rahuldamata, kuna soodustingimustel

vanaduspensioni seaduse loetelus puudub tema ametinimetusega (immutaja) vakumimmutaja

ametikoht. Kuna see Vabariigi Valitsuse määrus nr 206 on vastu võetud 16.07.1992 ja

ametikohtade loetelu on koostatud sel ajahetkel Eesti Vabariigis teadaolevate ametikohtade

põhjal. Sel ajal ei saanudki tema ametikohta nimekirja lisada, sest ABB AS alustas Eestis

tegevust oluliselt hiljem, 2002. aastal.

12. Taotlus jäeti rahuldamata selle pärast nagu ABB AS ei oleks Äriregistri andmetel

elektrotehnikatööstus. See SKA seisukoht on samuti ebaõige ja vale. See tehas, kus tema on

2(10)

3-25-1416

töötanud, on tootnud kogu aeg erinevaid elektrimasinaid ja elektrimasinate komponente.

Elektrotehnika mõiste üldiselt tähendab kõiki elektrit kasutatavaid masinaid ja nende osi, kui ka

elektrit tootvaid masinaid ja nende osasid.

13. Kaebaja leiab, et SKA on oma otsuse tegemisel olnud hoolimatu ja pealiskaudne ning jätnud

tegemata kõige olulisema, ei ole hinnanud tema ametikoha tegelikku kokkupuudet

tervistkahjustava keemiaga. SVPS väljaandmisel on seadusandja eesmärk siiski olnud

soodustuse tegemine inimestele kes ka reaalselt on oma töökohal töötanud erinevates

tervistkahjustavates töötingimustes.

14. SKA on jätnud tähelepanuta asjaolu, et inimene on töötanud Vabariigi Valitsuse poolt SVPS

alusel kehtestatud tootmisaladel, töökohtadel, mis faktiliselt ei lange kokku loetelus märgituga,

kuid inimene on tegelikult teinud terviskahjustavates tingimustes tööd, mis vastab nimekirjas 1

või 2 kehtestatud töö või ametikohale. SVPS loetelu nr 2 erialakood 17430 paberi- ja riide,

juhtme- ja kaabli, elektritehnikatoodete immutaja, kattub igati tema tööga, milleks on

elektrimootorite staatorite ja rootorite vaakumimmutamine, antud tööd on kaebaja teinud alates

01.10.2026.a. Lisaks eelnevale puutub kaebaja alates nimetatud kuupäevast igapäevaselt

töökohal kokku inimesele kahjulikke aineid sisaldavate segudega (kahe komponentne

epoksüüdvaik), mis on SVSP loetelu nr 2 17444 kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke

aineid sisaldavate segudega, mis juba ise on soodustingimustel vanaduspensioni saamise

aluseks. Antud kemikaal on EU-s registreeritud ohtlikuks kemikaaliks, lisaks on antud kemikaal

EU-s ohtlike kemikaalise nimekirjas ja ootab autoriseerimist kandidaat nimekirjas. Kaebaja

heidab SKA-le ette et amet ei ole soovinud välja selgitada otsuse tegemiseks vajalikke

asjaolusid, et kas ettevõte on oma tootmises tootnud elektrotehnikat, elektrotehnika komponente

või kas töökohad on olnud seotud ohuteguritega, mis annavad õiguse soodustingimustel

vanaduspensioni saamiseks.

15. Vastuseks kohtunõudele märkis kaebaja, et ta töötab ABB AS-is täistööajaga alates

01.10.2006-13.03.2017 vaakumimmutajana ning alates 14.03.2017 kuni käesoleva ajani samuti

täistööajaga vaakumimmutuse osakonna spetsialisti ametikohal. Tema igapäevatöö immutaja

või siis antud hetkel vaakumimmutusosakonna spetsialistina on sama ja seisneb vaigutuse

protsesside läbiviimises etteantud etappide järgi. Tema töökohal on igapäevaselt kasutuses 10

ahju, milles viiakse läbi kas eelkuumutusi või immutusprotsessi järgset staatori järelkuumutus.

Samuti on igapäevaselt töös 3 immutusanumat, milles viiakse reaalselt läbi immutusprotsesse.

Igapäevaselt vahetuse lõikes on reaalselt töös 2-3 protsessi, seega ollakse reaalselt igapäevaselt

kokkupuutes osakonnas kasutatavate kemikaalidega, mis on väga lenduvad ja ladestunud igale

poole töökohal, sest kasutusel olev vaik ja vaigu kõvendi on väga lenduvad ja kõrge

temperatuuri juures veel paremini aurustuvad ning kleepuvad kõikidele seadmetele ja tööks

kasutatavate tarvikute külge. Kaebaja kirjeldab vastuses detailselt oma tööprotsesse. Kaebaja

märgib, et puutub oma töökohal igapäevaselt kokku terve päeva lõikes järgmiste kemikaalidega:

epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1-

phenyleneoxymethylene)]bi soxirane), vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS

nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1). Lisaks

eelnevale kasutatakse igapäevaselt veel järgnevaid kemikaale heksahüdrometüülftaalanhüdriid,

Breake Clean NB Qvality tavott GHD Heavy Duty Grease, isopropanool, OKS 1110, Zn

aftenaat, värv Primer 3, kõvendi Teknoplast Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Seda,

millisesse ohuklassi tema töökohal kasutatavad kemikaalid kuuluvad, on kaebajal väga raske

vastata, sest olles olnud kirjavahetuses Sotsiaalkindlustusametiga, tuleb välja et ka amet ei oska

sellele küsimusele üheselt vastata.

Vastustaja seisukoht

16. Soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS) § 1 p 1 alusel on õigus pensionile 10

aastat enne riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) §-s 7 kehtestatud vanusesse jõudmist

3(10)

3-25-1416

isikul, kes on töötanud tervist eriti kahjustavatel ja eriti raskete töötingimustega töödel Eesti

Vabariigi Valitsuse poolt kinnitava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr

1 järgi ning kellel on vähemalt 20-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 10 aastat on töötatud

nendel töödel. SVPS § 1 p 2 alusel on õigus pensionile viis aastat enne RPKS §-s 7 sätestatud

vanusesse jõudmist isikul, kes on töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete

töötingimustega töödel Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde,

kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 (nimekiri nr 2) järgi ning kellel on vähemalt 25-

aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on töötatud nendel töödel.

17. Kaebaja on sündinud 23.09.1965 ja tema vanaduspensioniiga (RPKS § 7 lg 1) saabub 65-

aastaselt ehk 23.09.2030. 16.01.2024 avaldas kaebaja soovi jääda soodustingimustel

vanaduspensionile alates 16.01.2024 nimekirja 1 alusel vaakumiimmutajana (vastuse lisa 4, dtl

39-43). Kaebaja tööandja ABB AS kinnitas 15.03.2023 (vastuse lisa 3, dtl 24-38) kaebaja

töötamist alates 04.02.2002 elektrimasinate mähkijana, alates 01.10.2006 vaakumimmutajana ja

alates 14.03.2017 mootorite ja generaatorite tehases spetsialistina.

18. Kaebajale oli varasemalt, 28.04.2023, selgitatud (vastuse lisa 2, dtl 22), et nimekirjades

puuduvad ametinimetused nagu elektrimasinate mähkija, vaakumimmutaja või mootorite ja

generaatorite spetsialist. Samuti on selgitatud, et soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks

peavad olema täidetud kõik tingimused, loetelu ametitest on ammendav ja

Sotsiaalkindlustusametil ei ole õigust ametikohtade loetelu täiendada või võrdsustada mõnda

nimekirjades nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga seetõttu,

et tegemist on tervist kahjustavate tingimustega tööga.

19. 07.03.2024 otsusega (vastuse lisa 5, dtl 45-47) jäeti kaebajale soodustingimustel

vanaduspension määramata. Otsusega arvati loetelu nr 2 alusel kaebaja soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andva staaži hulka töötamine dokker-mehhanisaatorina Muuga

Sadamas 01.07.1995 – 01.02.2002, kokku 6 aastat 7 kuud ja 1 päev. Mähkija, vaakumimmutaja

ning mootorite ja generaatorite tehase spetsialisti ametikohti ei ole loeteludesse lisatud ja nendel

töötamine ei anna õigust soodustingimustel vanaduspensionile.

20. 13.03.2025 esitas kaebaja soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks alates 13.03.2025

avalduse (vastuse lisa 6, dtl 48-52) nimekirja nr 1 erialakoodide 17428, 17430 ja 17444 alusel

kui paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli- , elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt

3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega. Avalduse esitamisel tugines ta varem

esitatud dokumentidele (avalduse p 7).

21. Nimekirja 2 osa VIII Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus punktis 1

Elektrotehnikatööstus ja elektriseadmete remont erialakoodide 17428, 17430, 17444 alusel on

õigus soodustingimustel vanaduspensionile paberi- ja riide-, juhtme- ja kaabli-,

elektrotehnikatoodete immutajal, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid

sisaldavate segudega. Kaebaja poolt pensioniavalduses viidatud ametikoht on lisatud nimekirja

nr 2, aga mitte nimekirja nr 1 nagu ta avaldusel märgib.

22. 16.04.2025 otsusega jäeti kaebajale, tuginedes muuhulgas varasemas 07.03.2024 otsuses

toodud põhjendustele, soodustingimustel vanaduspension määramata, sest kaebaja töötas

mähkija, vaakumimmutaja ja mootorite ja generaatorite tehase spetsialistina. Lisaks märgime, et

nimekirja nr 2 alusel ei saa kaebajal tekkida pensioniõigust enne kui 23.09.2025, st 5 aastat enne

pensioniea saabumist.

23. Kaebaja leiab, et tema töötamine alates 01.10.2006 vastas p-s 11 toodud ametikohale, samas

kirjutab ta kaebuses, et aastal 1992, kui nimekirjad koostati, ei saanudki tema ametikohta veel

loetelus olla, sest ABB AS alustas tegevust Eestis alles aastal 2002. Nimekirjad koostati

tegevusalade ja ametikohtade põhiselt lähtuvalt tolle aja töötingimustest. Nimekirju ei ole

hiljem muudetud ega täiendatud ehk ei ole otsustatud lisada sinna uusi ametikohti. Kui kaebaja

4(10)

3-25-1416

peab silmas, et tema ametikohta – vaakumimmutaja – ei eksisteerinud aastal 1992, siis ei ole

sellist ametinimetust tõepoolest nimekirja lisatud ja sellel ametikohal töötamine ei anna ka

õigust soodustingimustel vanaduspensionile. Nimekirjade koostamisel võeti arvesse vastavate

ametikohtade tervistkahjustavad tingimused sel ajal. Nimekirjadesse lisati ametikohtade

nimetused ning enamasti ei ole täpsustatud tervistkahjustavaid töötingimusi, mistõttu vastav

amet nimekirja lisati. Seetõttu ei ole ka Sotsiaalkindlustusametil võimalik määrata

soodustingimustel vanaduspensioni üksnes lähtuvalt terviskahjustavatest töötingimustest ning

kaebaja sellekohane etteheide on asjakohatu. Juhul kui lisatingimuseks on töötamine teatud

ohuklassi ainetega, peavad ka need ained ja nendega töötamine leidma tuvastamist.

24. Isikul on õigus soodusstaaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse ka juhul, kui dokumendid

tema töötamise kohta on säilinud, kuid need ei kajasta õigesti tema tööülesandeid, töösisu ja/või

töötingimusi, mis on olulised otsustamaks isiku õiguse üle saada sooduspensioni. Seejuures on

isikutel ka õigus taotleda tunnistajate ütluste alusel kohtu korras soodusstaaži tuvastamist, kui

nad leiavad, et nende töötamine vastas mõnele nimekirjas toodud ametikohale.

25. Vastuseks kohtu täpsustavatele küsimustele, et kuidas defineerib SKA määruses toodud

„elektrotehnikatööstuse“ mõistet ning millistele allikatele SKA seejuures tugineb ning

millistele EMTAK koodi(de)le võiks „elektrotehnikatööstus“ vastata, märkis kaebaja, et ENE

selgitab, et käesoleval ajal koopereerub elektrotehnikatööstus aparaadi- ja

elektroonikatööstusega, toodetakse mikroprotsessoreid, pooljuhte, integraalskeeme jms.

Äriregistri andmetel on ABB AS tegevusalaks elektrimootorite, -generaatorite ja trafode

tootmine EMTAK koodiga 27111. Kood kuulub töötleva tööstuse, mitte elektrotehnika- ja

raadioelektroonikatööstuse alla. Elektrotehnikatööstust EMTAK-is ei ole nimetatud. Varasemalt

olid Kalinini nimeline Tallinna Elektrotehnikatehas, Volta, Estoplast, Eesti Kaabel. Tallinna

Elektrotehnikatehas nimetati hiljem ringi TALLINNA ELEKTROTEHNIKA TEHAS ESTEL

AS-ks (registrikood 10668696) ning nende EMTAK kood on 27121 – Elektrijaotusseadmete ja

juhtaparatuuri tootmine. 1965 aastal nimetati tehas M. I. Kalinini nimeliseks Tallinna

Elektrotehnika Tehaseks (TET) ja see tootis jõumuundureid, pooljuhtventiile,

jõutransformaatoreid ja kõrgepinge-elektriseadmeid. Tehases loodi esimene ignitroon

(elavhõbedast voolualaldi) – tänapäevaste pooljuhtseadmete prototüüp ja esimene alaldi, mida

kasutati elektriveduritel (https://et.wikipedia.org/wiki/Balti_Raudtee_Peatehased , pealkirjaga

Kalinini nimeline tehas, 3. lõik). Vastustaja leiab seega, et kaebaja töötamist elektrimootorite

staatorite ja rootorite vaakumimmutajana ei saa võrdsustada elektrotehnikatööstuses

elektrotehnikatoodete immutajaga, kes immutab vähemalt 3. kl kahjulikke aineid sisaldavate

segudega.

26. Vastustaja lähtub esitatud dokumentidest ja neis olevast informatsioonist. Kaebaja töötas

elektrimasinate mähkijana, vaakumimmutajana ja mootorite ja generaatorite tehases

spetsialistina. Neid ametikohti ei ole loeteludesse lisatud ja nendel töötamine ei anna õigust

soodustingimustel vanaduspensionile. See oli peamine keeldumise põhjus. Samuti ei leidnud

tõendamist, et kaebaja oleks immutanud vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate

segudega. Lisaks leiti vaidlustatud otsuses, et äriregistri andmetel ei ole ABB AS

elektrotehnikatööstus, sest ettevõtte tegevusalaks on elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode

tootmine. Soodustingimustel vanaduspensioni määramiseks peavad olema täidetud kõik

eeldused. Isik peab olema töötanud määruses nimetatud ametikohal, määruses sätestatud

tingimustel ja ka ettevõtte tegevusala peab vastama loetelus toodule.

27. Vastuseks kohtu küsimusele töös kasutatud/kasutatavate kemikaalide ohuklassi kohta

märkis vastustaja, et arvestades seda, et loetelud on koostatud aastal 1992 ning loeteludesse

lisati ametikohad ja tegevusalad lähtuvalt toonastest tingimustest ning loetelusid ei ole

muudetud, siis tuleb ka täna võtta aluseks needsamad loetelud ning nendes toodud ametikohad

ja muud tingimused. Kuigi tänapäeval enam aineid sel viisil ohuklassidesse ei liigitata, on

5(10)

3-25-1416

määruse andmise ajal kehtinud ohuklasside liigitus jätkuvalt üheks aluseks soodustingimustel

vanaduspensioni määramisel. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses haldusasjas nr 3-08-2146

leidnud, et kuigi mõistet „ohuklass“ kemikaalide klassifitseerimisel enam ei kasutata, on

jätkuvalt teada, milliseid konkreetseid kemikaale nimekirja nr 2 kehtestamisel silmas peeti.

Seega on nimekiri nr 2 jätkuvalt kohaldatav kõigi isikute suhtes, kes ka pärast 26.07.1999

töötasid kemikaalidega, mida liigitati varasemalt vähemalt 3. ohuklassi alla. Vastustajale ei ole

teada, et ühegi menetluses välja toodud aine näol oleks tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega.

Kaebaja tugineb väitele, et ta on töötanud ametikohal, mis vastab paberi- ja riide- , juhtme- ja

kaabli-, elektrotehnikatoodete immutaja ametikohale, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi

kahjulikke aineid sisaldavate segudega, mis tähendab, et tal on võimalus (ja ka kohustus) oma

väidet tõendada. Lisaks on kaebajal võrreldes vastustajaga parem ülevaade segudest ja nende

koostisest ehk ainetest, millega ta on töötanud.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

28. Leian, et kaebuse saab rahuldada osaliselt.

29. Kaebusest ja asja materjalidest nähtub, et kaebaja esitas soodustingimustel vanaduspensioni

saamiseks viimati pensioniavalduse 13.03.2025, milles märkis, et palub määrata

soodustingimustel vanaduspension nimekirja nr 1 erialakoodide 17428, 17430 ja 17444 alusel

kui paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli- , elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt

3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega (dtl 48). Kaebuses leiab kaebaja, et tema

alates 01.10.2006. tehtud töö sisu elektrimootorite staatorite ja rootorite vaakumimmutajana

kattus loetelu 2 erialakoodi 17430 ametikohaga (paberi- ja riide, juhtme- ja kaabli,

elektrotehnikatoodete immutaja) (dtl 2, kaebuse p 3.2.). Lisaks märkis kaebaja, et puutus alates

01.10.2006 a igapäevaselt töökohal kokku inimesele kahjulikke aineid sisaldavate segudega

(kahe komponentne epoksüüdvaik).

30. Eesti Vabariigi Valitsuse 16. juuli 1992. a. määrusega nr. 206 kinnitati 1) soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate, tervist eriti kahjustavate ja eriti raskete töötingimustega

tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 1; 2) soodustingimustel

vanaduspensionile õigust andvate tervistkahjustavate ja raskete töötingimustega tootmisalade,

tööde, kutsealade ja ametikohtade loetelu nr. 2. Loetelus nr 1 on osas VI „Elektrotehnikatööstus

ja elektriseadmete remont“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja

1. või 2. ohuklassi ainete või kantserogeenidega immutamisel. Loetelus nr 2 osas VIII

„Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud

elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid

sisaldavate segudega.

31. SVPS § 1 punkti 2 kohaselt on õigus saada soodustingimustel vanaduspension isikul, kes on

töötanud muudel tervist kahjustavatel ja raskete töötingimustega töödel Eesti Vabariigi

Valitsuse poolt kinnitatava tootmisalade, tööde, kutsealade ja ametikohtade nimekirja nr 2 järgi

ning kellel on vähemalt 25-aastane pensionistaaž, millest vähemalt 12 aastat ja kuus kuud on

töötatud nendel töödel.

32. Seega on soodustingimustel vanaduspensioni saamiseks vaja täita järgmised kohustuslikud

tingimused: 1) taotleja on töötanud nimekirja nr 2 kantud töökohal; 2) taotleja on töötanud sellel

töökohal vähemalt 12 aastat ja 6 kuud (nn soodusstaaž) ning 3) taotlejal on vähemalt 25-aastane

pensionistaaž (üldine pensionistaaži nõue). Seejuures peavad korraga olema täidetud kõik

toodud eeldused.

33. Vaidlust ei ole, et kaebajal on täidetud 25-aastane pensionistaaži nõue. Vaidlust ei ole selle

üle, et kaebaja töötas täistööajaga ajavahemikul 01.10.2006-13.03.2017 ABB AS-is

vaakumimmutajana. Vaidlus on selle üle, kas kaebaja töö sisu oli selline, et see vastas

soodustingimustel vanaduspensioni saamise tingimustele ehk see kas kaebaja ametikoht vastas

6(10)

3-25-1416

määruse lisas 2 toodud erialkoodiga ametikohale vastavatele tööülesannetele. Kohus saab

vastustaja ja kaebaja käsitlusest aru nii, et vaidlus käib selle üle, kas kaebaja ametikoht vastas

Loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ alapunkt 1

„Elektrotehnikatööstus ja elektriseadmete remont“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud

elektrotehnikatoodete immutaja, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid

sisaldavate segudega, ametikohale. Seega on praegusel juhul ka oluline see, millise ohuklassiga

keemilisi aineid kaebaja oma töös pidevalt kasutas.

34. Kohtupraktikas on rõhutatud, et Sotsiaalkindlustusametil ega kohtul ei ole õigust täiendada

Vabariigi Valitsuse kehtestatud tööde ja ametikohtade loetelu ega võrdsustada mõnda loeteludes

nr 1 ja 2 nimetamata tööd või ametikohta soodusstaaži andva töö või ametikohaga vaid seetõttu,

et tegemist oli töötamisega tervist kahjustatavates tingimustes ning kokkupuutel ohuteguritega.

Mitte igasugune tervistkahjustavates tingimustes töötamine ei anna õigust sooduspensionile

ning nimekirjade koostamise eesmärk ei olnud loetleda võimalikult täpselt üles kõikvõimalikud

tervistkahjustavad tööd, vaid selekteerida, missuguste tööde ja ametikohtade puhul on

soodustingimustel vanaduspensioni määramine õigustatud (Vt Tallinna Halduskohtu otsuseid

haldusasjades nr 3-10-601 (p 15); nr 3-16-1587 (p 5.5.); nr 3-18-217 (p 6.1.); nr 3-19-192 (p

13); Tartu Halduskohtu otsus haldusasjas nr 3-15-402 (p 5), Tallinna Ringkonnakohtu otsus

haldusasjas nr 3-16-1587 (p 11)). Seega ei saa kohus eelnimetatud loetelus märgitud nimekirja

täiendada ning peab kontrollima, kas kaebaja tööülesanded vastasid loetelus märgitud

ametikohtadele vastavatele tööülesannetele.

35. Asjaomases määruses sätestatud loetelu koostamisel on kindlaks määratud, missuguste

tööde ja ametikohtade puhul on sooduspensioni määramine õigustatud ning soodustusstaaži

hulka arvamise eelduseks on nende tööde tegemine täistööajaga. SVPS § 1 näeb ette, et

soodusstaaži hulka ei arvata loeteludes nimetatud töödel osalise tööajaga töötamise aega. SVPS

§ 1¹ kohaselt arvestatakse loeteludes nimetatud töödel täistööajaga töötatud aega tööperioodide

summana. Seega annab õiguse sooduspensionile üksnes täistööajaga töötamine. Riigikohus on

selgitanud, et täistööaja ulatuses töötamine tähendab seda, et töö ainsaks sisuks olid loetelus nr

2 nimetatud tööle iseloomulikud tegevused (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus haldusasjas

nr 3-17-1108, p 11). Eeltoodust tulenevalt on soodusstaaži hulka arvamise eelduseks

täistööajaga loetelus nr 2 nimetatud tööle iseloomulike tegevuste tegemine, ametikoha nimetus

ei ole määrav. Oluline on, milliseid tööülesandeid isik töökohal täitis ning nendega tegelemise

ulatus tööajast.

36. Vaidlustatud otsuses on SKA märkinud, et töölepingute alusel töötas kaebaja ABB AS-is

elektrimasinate mähkijana, vaakumimmutajana ning mootorite ja generaatorite tehases

spetsialistina. Äriregistri andmetel ei ole ABB AS elektrotehnikatööstus, tema tegevusalaks on

elektrimootorite, -generaatorite ja -trafode tootmine (dtl 7). Sama seisukohta on SKA

põhimõtteliselt korranud vastuses kohtu küsimustele (dtl 76).

37. Seevastu ABB AS on kohtule esitatud vastuses (dtl 73) leidnud, et elektrotehnika tööstus on

majandussektor, mis tegeleb elektri tootmise, edastamise, jaotamise ning elektriseadmete ja -

süsteemide projekteerimise, tootmise ja hooldusega, mis seega sobib Loetelus nr 1 on toodud

VI. ELEKTROTEHNIKATÖÖSTUS JA ELEKTRISEADMETE REMONT alla. See hõlmab:

elektrienergia tootmist ja jaotamist – elektrijaamad, alajaamad, ülekandeliinid; elektriseadmete

tootmist – mootorid, generaatorid, trafod, juhtimisseadmed; automaatika ja juhtimissüsteeme –

tööstuslikud juhtimispaneelid, robotid, protsesside automatiseerimine; tarbijaseadmeid –

kodumasinad, valgustus, elektrilised tööriistad; uued tehnoloogiad – taastuvenergia lahendused,

energiasalvestus, nutivõrgud.

38. Leian, et kaebaja töötamist ABB AS-is saab praegusel juhul lugeda töötamiseks

elektrotehnikatööstuses. Kuna 1992. aastal vastuvõetud määrus nr 206, millega

soodustingimustel vanaduspensionile õigust andvate ametikohtade nimekirjad kehtestati kehtib

7(10)

3-25-1416

täna ja kehtib veel kuni 2030. aasta lõpuni, siis tuleb paratamatult kohandada tolleaegseid

mõisteid tänapäevastele vastetele. Nõustun, et ABB AS-i tegevusala (elektrimootorite, -

generaatorite ja -trafode tootmine) mahub elektrotehnikatööstuse mõiste alla.

39. See kas kaebaja ametikoht vastas Loetelus nr 2 osas VIII „Elektrotehnika- ja

raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud elektrotehnikatoodete immutaja,

kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate segudega, ametikohale, sõltub

järgnevalt sellest, kas segud, millega kaebaja töötas olid 3. ohuklassi kahjulikud ained.

39.1. Kaebaja märgib oma vastuses (dtl 67), et puutub/puutus oma töökohal igapäevaselt kokku

terve päeva lõikes järgmiste kemikaalidega: epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr

1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene)bis(4,1- phenyleneoxymethylene)]bi soxirane), vaigu

kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR®

HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1). Lisaks eelnevale kasutatakse igapäevaselt veel

järgnevaid kemikaale heksahüdrometüülftaalanhüdriid, Breake Clean NB Qvality tavott GHD

Heavy Duty Grease, isopropanool, OKS 1110, Zn aftenaat, värv Primer 3, kõvendi Teknoplast

Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Seda, millisesse ohuklassi tema töökohal kasutatavad

kemikaalid kuuluvad, on kaebajal väga raske vastata, sest olles olnud kirjavahetuses

Sotsiaalkindlustusametiga, tuleb välja et ka amet ei oska sellele küsimusele üheselt vastata.

39.2. Vastustaja on vastuses kohtule märkinud, et SKA-le ei ole teada, et ühegi menetluses välja

toodud aine näol oleks tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega. Kaebaja tugineb väitele, et ta on

töötanud ametikohal, mis vastab paberi- ja riide- , juhtme- ja kaabli-, elektrotehnikatoodete

immutaja ametikohale, kes immutab vähemalt 3. ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavate

segudega, mis tähendab, et tal on võimalus (ja ka kohustus) oma väidet tõendada. Lisaks on

kaebajal võrreldes vastustajaga parem ülevaade segudest ja nende koostisest ehk ainetest,

millega ta on töötanud.

39.3. ABB AS selgitab vastuses kohtunõudele (dtl 70-74), et kaebaja puutus igapäevaselt oma

töös kokku järgmiste ainetega: epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-

[(1- methylethylidene)bis(4,1- phenyleneoxymethylene)]bi soxirane); vaigu kõvendi

tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1); vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102

(CAS nr 25550-51-0 247-094-1) (Heksahüdrometüülftaalanhüdriid); Breake Clean NB Qvality

tavott; GHD Heavy Duty Grease; Isopropanool; OKS 1110; Zn aftenaat; värv Primer 3; kõvendi

Teknoplast Hardener (kahekomponentne kruntvärv). Osa eespool nimetatud kemikaale, nt

epoksiidvaik Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3) 2,2'-[(1- methylethylidene) bis (4,1-

phenyleneoxymethylene)] bi soxirane), vaigu kõvendi tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG

(CAS nr 34090-76-1), vaigu kõvendi ARADUR® HY 1102 (CAS nr 25550-51-0 247-094-1) ei

ole võimalik tööandjal liigitada 3. ohuklassi kahjulike ainete hulka, kuna Eestis ei ole alates

01.01.1999 kehtivat õigusakti, mis ohuklasse määratleks. Ohuklassid kaotati kemikaaliseaduse

jõustumisel ning jõustus TTOS (26.07.1999), mis ohuklasside süsteemi ei sisalda. ABB AS

sõnul lähtub SKA soodustingimustel vanaduspensionide menetlemisel enne 1992 kehtinud

ohuklasside määratlusest. 2024. aasta päringule seoses kemikaalide ohuklassidega vastas SKA,

et tööohutuse ja töötervishoiu seaduse (edaspidi TTOS) alusel tunnistati ohuklassid kehtetuks.

SKA kasutab ohuklasside määratlemisel NSVL GOST-i dokumenti (Государственный

стандарт Союза ССР ГОСТ 12.1.005-88) abistava materjalina. SKA saatis selle ABB AS-ile

venekeelsena. Immutamisel kasutatud ohtlike kemikaale kohta palus ABB AS SKA-l

määratleda ohuklassid NSVL GOST dokumendi alusel ja teha väljavõtte sellest abimehest neile

kirjalikult, mille alusel ohuklassi määratleti, kuid vastust pole nad SKA-lt siiani saanud. ABB

AS märgib kokkuvõtvalt, et antud ained pole praeguse seisuga teadaolevalt määratletud kui

kantserogeensed, mutageensed ega reproduktiivtokslised, aga kuuluvad väga ohtlike ainete

loetelusse REACH (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1907/2006) määruse

alusel.

8(10)

3-25-1416

40. Seega Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määruse nr 206 jõustumise ajal keemiliste ainete

klassifitseerimine kahjulike ainete hulka toimus GOST 12.1.005-88 „Sanitaartehnilised

üldnõuded tootmistsooni õhule“ järgi. Nimetatud GOST 12.1.005-88, mille alusel rakendatakse

Vabariigi Valitsuse 16.07.1992 määrusega nr 206 kinnitatud Loetelu nr 2 ei olnud tühistatud ka

uue TTOS-i jõustumisel 26.07.1999.a. Praegusel juhul ei oska ei kaebaja ega ka tema tööandja

öelda, kas kaebaja töös igapäevaselt kasutatud ained kuuluvad endise klassifikatsiooni järgi

vähemalt 3. ohuklassi. Kaebaja tööandja on viidanud, et viidatud NSVL GOST-i dokumenti

kasutab Sotsiaalkindlustusamet oma töös abistava materjalina kuid ABB on saanud selle

materjali SKA-lt venekeelsena ning SKA ei ole senini vastanud ABB päringule, milles ABB

palus SKA-lt selgitust ainete ohuklasside määramise kohta. SKA on vastuseks kohtu

küsimustele märkinud, et ametile ei ole teada, et ühegi menetluses välja toodud aine näol oleks

tegemist vähemalt 3. ohuklassi ainega, kuid vastustaja ei ole oma seisukohta täpsemalt lahti

kirjutanud.

41. Ma ei nõustu SKA seisukohaga, et praegusel juhul peab kaebaja ise tõendama, millisesse

ohuklassi tema töös kasutatud ained kuuluvad. Haldusmenetluses kehtiva uurimispõhimõtte

(HMS § 6) kohaselt on haldusorgan kohustatud välja selgitama menetletavas asjas tähtsust

omavad asjaolud – nii menetlusosalise jaoks soodsad kui ka teda koormavad asjaolud, vajaduse

korral peab koguma selleks tõendeid oma algatusel. Siinsel juhul on SKA jätnud

uurimiskohustuse täitmata. SKA väidab küll, et temale ei ole teada, et üheski menetluses välja

toodud aine näol ei ole tegemist 3. ohuklassi ainetega ent SKA ei ole selles osas oma seisukohti

otsuses ega kohtule esitatud vastustes põhjendanud, ka ei nähtu asja materjalidest, et SKA oleks

haldusmenetluse käigus neid asjaolusid täpsemalt uurinud. Vaidlustatav otsus on seega selles

osas oluliste põhjendamispuudustega.

42. Selgitan, et asjaolu, et varasema kohtupraktika kohaselt on sarnastes asjades SKA pädevus

haldusmenetluse läbiviimisel teatud osas (nt tunnistajate ülekuulamiseks) piiratud, ei tähenda, et

SKA ei peaks haldusmenetluse käigus üleüldse tuvastama määruse kohaldamiseks olulisi

faktilisi asjaolusid. Selliseks faktiliseks asjaoluks on siinsel juhul mh küsimus, kas kaebaja

kasutas oma töös vähemalt 3.ohuklassi kahjulikke aineid.

43. Seega peab SKA selleks, et kindlaks teha, kas kaebaja kasutas oma töös vähemalt 3.

ohuklassi kahjulikke aineid sisaldavaid segusid, haldusmenetluse käigus kindlaks tegema,

millisele ohuklassile vastavaks kaebaja töös kasutatud ained liigituvad. Seejuures ei peaks SKA

lähtuma mitte üksnes GOST-ist, vaid tuvastama esmalt, kuidas on vastavad ained määratletud

kehtiva regulatsiooni kohaselt (nt kemikaaliseadus, CLP-määrus (Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrus (EÜ) nr 1272/2008), REACH-määrus) kohaselt ja kõrvutama nende vastavust

GOST-ile. Vajadusel tuleb SKA-l küsida ka asjaomase teisehaldusorgani arvamust. Siinsel juhul

võib selliseks haldusorganiks olla Terviseamet, mille kemikaaliohutuse osakond täidab CLP

pädeva asutuse ülesandeid vastavalt kemikaaliseaduses sätestatule.

44. Asjas esitatud dokumentaalsete tõendite ja kaebaja ning ABB AS selgituste pinnalt võib

minu hinnangul kokkuvõtlikult tõendatuks lugeda, et kaebaja täitis 01.10.2006-13.03.2017 ABB

AS-is vaakumimmutajana töötades tööülesandeid, mis vastavad loetelus nr 2 osas VIII

„Elektrotehnika- ja raadioelektroonikatööstus“ erialakoodi nr 17444 all nimetatud

elektrotehnikatoodete immutaja tööülesannetele. Samuti loen tuvastatuks, et kaebaja puutus oma

töös igapäevaselt kokku järgmiste kemikaalidega: Araldite MY 790-1 CH (CAS nr 1675-54-3)

2,2'-[(1-

methylethylidene)bis(4,1-phenyleneoxymethylene)]bisoxirane);

Tetrahüdrometüülftaalanhüdriid NG (CAS nr 34090-76-1); ARADUR® HY 1102 (CAS nr

25550-51-0 247-094-1) heksahüdrometüülftaalanhüdriid.

45. SKA-l tuleb haldusmenetluse käigus kindlaks teha, kuidas määratlevad kehtivad õigusaktid

neid konkreetseid aineid ja analüüsida, kas need võivad vastata GOST määratluse järgi

vähemalt 3. ohuklassi ainetele. Juhul, kui SKA tuvastab, et need ained siiski ei ole käsitatavad

9(10)

3-25-1416

3. ohuklassi ainetena, tuleb SKA-l oma seisukohta haldusmenetluse tulemusel koostatavas

otsuses põhjendada, tuues välja ka viited asjaomastele õigusaktidele selliselt, et kaebajal ja

vajadusel ka kohtul oleks võimalik SKA seisukohti edaspidise võimaliku vaidluse käigus

kontrollida.

46. Tühistan seega Sotsiaalkindlustusameti 16.04.2025 otsuse nr P5-V2025-135464. SKA-l

tuleb kaebaja taotlus uuesti läbi vaadata võttes arvesse kohtu suuniseid.

Menetluskulud

47. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus

rahuldatakse osaliselt. Kaebaja ega vastustaja ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja

mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

48. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või

muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas

kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

Maret Hallikma

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)