2-25-7701/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-7701

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi K. H. ´u vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

9270,53 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Holm Bank AS, registrikood 14080830,

lepinguline esindaja: Jaana Jostmann, e-post

XXX;

Kostja: K. H., isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt K. H. hageja Holm Bank AS kasuks 8240,75 eurot (millest

põhivõlg 7408,56 eurot, intress 591,26 eurot, viivis 225,93 eurot ja 15 eurot

menetluskulu) ning viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud ehk lepingujärgses määras

(13,90% aastas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 20.05.2025

tasumata põhivõlalt (7408,56 eurot) kuni põhivõla tasumiseni piiramata viivise summas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt K. H. hageja Holm Bank AS kasuks menetluskuludena riigilõiv

770 eurot.

5. Toimetada käesolev kohtuotsus hagejale ja kostjale kätte.

6. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui

1

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud

seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud, nõue

Hageja ja kostja sõlmisid 06.10.2022 laenulepingu nr XXX (edaspidi Leping), mille

kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 8000 eurot. Lepingu p 13 kohaselt jõustub

Leping, kui panga allkirjajäljendiga lepingudokument on laenusaajale kättesaadavaks

tehtud ning laenusaaja kinnitab lepingu tingimustega nõustumist iseteeninduse

vahendusel või muul panga poolt aktsepteeritud viisil. Laenusumma kantakse vastavalt

Lepingu p 1 laenusaaja arvelduskontole hiljemalt 3 tööpäeva jooksul pärast lepingu

jõustumist. Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.10.2032, vastavalt Lepingu

punktile 2 on intressimäär 13,90% aastas. Lepingu koostamise päeval on Lepingu punkti

3 alusel krediidi kulukuse esialgne määr 22,95% aastas eeldusel, et intressimäär on

13,90% aastas, laenutähtpäev 10.10.2032, lepingu sõlmimise tasu 1 eurot, laen võetakse

kohe kasutusse ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Vastavalt Lepingu punktile 2 on

Lepingu sõlmimise päeval viivisemäär 13,90% aastas (0,04% päevas). Viivist arvutatakse

tasumata makselt alates tasumise tähtpäevale järgnevast päevast iga viivitatud päeva eest.

Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu, intresside ja lepingutasu tagastamine

toimuma 10.11.2022 summas 160,52 eurot, laenu ja intresside tagastamine toimuma

10.12.2022 kuni 10.09.2032 osamaksena summas 159,52 eurot ja 10.10.2032 osamaksena

summas 158,45 eurot.

Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas

kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired ja Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt

öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga.

Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse ja kohustuste kontrolliks lisaks eeltoodud

päringutele kostjalt konto väljavõtet. Panga sise-eeskirja kohaselt toimub krediidi

väljastamine kliendile väljastatud krediidisumma suuruses krediidianalüüsi ja otsuse

alusel. Hageja on kostja poolt esitatud andmete ja erinevate päringute teel omandanud

teabe, mis võimaldas hinnata tarbija võimekust lepingus kokkulepitud tingimustel krediit

tagasi maksta.

Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Lepingu punkt 6

kohaselt loetakse laenusaaja poolt tehtavatest maksetest esimesena tasutuks võla

sissenõudmiseks kantud kulud, seejärel võlgnetav laenu põhisumma, kolmandaks intress

ja seejärel ülejäänud lepingust tulenevad rahalised kohustused. Kostjal on Lepingu

2

maksegraafikujärgsed osamaksed tasutud kuni 10.10.2024. 10.11.2024

maksegraafikujärgne osamakse on tasutud osaliselt summas 0,18 eurot. Alates

10.12.2024 on Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

Lepingu p 9 kohaselt pank võib lepingu üles öelda ja nõuda laenusaajalt kõigi lepingust

tulenevate kohustuste kohest täitmist, kui: laenusaaja on lepingust või muust pangaga

sõlmitud lepingust tuleneva maksega viivituses kolmel järjestikusel korral ega ole

võlgnevust tasunud ka panga poolt antud vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja

jooksul. Kostjal oli tasumata 10.11.2024, 10.12.2024, 10.01.2025 ja 10.02.2025

maksegraafikujärgsed osamaksed. Hageja on 14.02.2025 saatnud kostja e-postile, milles

andis kostjale 2-nädalase tähtaja võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe

saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe

mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 01.03.2025 olulise rikkumise tõttu üles

öelduks. Kuna hageja poolt 14.02.2025 edastatud kirjale kostja ei reageerinud, lõppes

Leping 01.03.2025 hageja-poolse ülesütlemisega.

Hageja palub mõista kostjalt Holm Bank AS-i kasuks välja 8240,75 eurot, millest

7408,56 eurot moodustab põhivõlg, 591,26 eurot intress, 225,93 eurot viivis ja 15 eurot

menetluskulu meeldetuletuskirja saatmise eest ning viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud ehk lepingujärgses

määras alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 20.05.2025 tasumata

põhivõlalt (7408,56 eurot) kuni põhivõla tasumiseni piiramata viivise summas (mis on

ühe aasta eest arvestatuna 1029,78 eurot) ja menetluskuludena tasutud riigilõiv summas

770 eurot.

Kohtu põhjendused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus ning menetluskulude nimekiri on kostjale

kätte toimetatud 20.12.2025 avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu. Kostjal oli kohustus

hagile vastata 14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust

esitanud.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkib lühidalt hagi

asjaolud, nõude ja krediidikulukuse ja vastutustundliku laenamisega seotud põhjendused.

Kohus kontrollis hagis märgitud laenu andmisel lepingujärgset krediidi kulukuse määra

(22,95%), mis ei ole vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam

kui kolm korda. Eesti Panga poolt alates alates 31.05.22.a määratud eraisikutele antud

tarbimislaenude krediidi kulukuse määr oli 16,65%. 06.10.22 sõlmitud lepingu kokku

lepitud krediidi kulukuse määr on 22,95%. Nimetatud määr vastas Eesti Panga poolt

avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra kolmekordsele

määrale (16,65*3=48,9%) ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

Hageja on hagiavalduses välja toonud, et kostja esitas 04.10.2022 laenutaotluse, milles

märkis enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1700 eurot, majapidamiskuludeks 0

eurot ja igakuisteks finantskohustusteks 200 eurot. Hageja on krediidivõimelisuse

hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas kehtivatele laenu andmise

reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud maksehäireregistritesse Creditinfo

Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel puudusid kostjal maksehäired ja

3

Ametlikud teadaanded. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja

töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Päringust nähtuvalt oli kostjal kehtiv

töösuhe alates 04.04.2022. Hageja on küsinud sissetuleku regulaarsuse ja kohustuste

kontrolliks lisaks eeltoodud päringutele kostjalt konto väljavõtet. Konto väljavõtte

andmete analüüsi tulemusena on kostja sissetulekuks 1454 eurot, igakuiseks kohustuseks

35 eurot. Hageja arvestas kostjale laenu andmisel kostja sissetulekuks arvelduskonto

väljavõtte analüüsi tulemusena kontrollitud 1454 eurot ning hageja võttis arvesse kostja

kohustuseks kontrollituna väljavõttelt 35 eurot, lisades elatusmiinimumi summas 234

eurot, kokku 269 eurot. Lisaks eeltoodule võttis hageja arvesse, et kostjal ei ole

ülalpeetavaid. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise hetkel

laenu saamiseks piisav.

Kohus leiab, et esitatust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita lepingus

toodud osamaksete tasumise kohustust ning kohus leiab, et hageja on hagi asjaoludega

tõendanud, et järgiti vastutustundliku laenu andmise põhimõtet.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena riigilõiv 770 eurot.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 770 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 770 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja muid menetluskulusid välja ei ole toonud ning muid hüvitatavaid menetluskulusid

asjas ei nähtu.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtunik

4