2-25-15561/11 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-15561 Tsiviilasi X.B , L.P ja K.S-i hagi D.D vastu elatise võlgnevuse ja elatise väljamõistmiseks Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I: X.B (isikukood XXX) Hageja II: L.P (isikukood XXX) Hageja III: K.S (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja: H.M (isikukood XXX, e-post XXX) Kostja: D.D (isikukood XXX; e-post: XXX) Korraldav kohtuistung (eelistung)

18. veebruaril 2026 Pärnus Kuninga tn kohtumajas, osalesid H.M ja D.D RESOLUTSIOON

1. Kinnitada X.B, L.P ja K.S-i seadusliku esindaja H.M-i ning D.D vahel 18. veebruaril 2026 eelistungil sõlmitud ja protokollitud järgmine kompromiss: 1.1. D.D maksab X.B, L.P ja K.S-i ülalpidamiseks alates 1. märtsist 2026 kuni laste täisealiseks saamiseni igale lapsele elatist 100 eurot kuus, kuid igale lapsele mitte vähem, kui perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tes 3-7 sätestatud kriteeriumite alusel arvutatav elatise minimaalmäär, arvestusega, et lapsed viibivad aastas keskmiselt 11 päeva kuus isa K.S-i juures. Iga lapse elatise minimaalmäär arvutatakse järgmise valemi järgi: PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassumma (määruse tegemise ajal 282,31 eurot) + 3% eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (määruse tegemise ajal 59,43 eurot), millest on maha arvestatud pool vastavale lapsele makstavast lapsetoetusest (esimese ja teise lapse puhul 40 eurot (80/2) kolmanda lapse puhul 50 eurot (100/2) ning pool lapse 1/3 osast poolest lasterikka pere toetusest (37,5 eurot, (450:2):3:2)); elatise suurust vähendatakse proportsionaalselt lapse kostja juures viibitud ajaga - aasta jooksul keskmiselt 11 päeva. Laste puhul, kelle vanusevahe on väiksem, kui 3 aastat, vähendatakse järgneva lapse elatist 15% võrra esimese lapse elatise summaga võrreldes. Kostjal tuleb tasuda elatist PKS § 101 lg-te 3-7 alusel arvutatavas summas, kui see ületab 100

Tsiviilasi nr 2-25-15561 eurot. Minimaalse elatise kuumakse suurus muutub iga aasta 1. aprillil, mil vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 indekseeritakse senist baassummat eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja arvutatakse baassummale lisanduv 3% eelneva kalendriaasta keskmise brutokuupalgast (avaldatakse Statistikaameti kodulehel). Elatise suurus sõltub ka lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse suurusest ja maksmisest (PKS §

101 lg 5). Toetuste määra muutumisel muutub elatise suurus alates sellest kuust, mil lapsele muutunud suuruses toetust makstakse või toetuse maksmine lõpetatakse. Elatise

kuumakse

suuruse

arvutamisel

saab

kasutada

elatiskalkulaatorit (https://www.just.ee/elatiskalkulaator/). 1.2. D.D maksab elatise iga kuu 10. kuupäevaks laste ema H.M-i arvelduskontole.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-15561.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavad kulud puuduvad ja kohus menetluskulud suurust kindlaks ei määra. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg-d 1 ja 3). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on X.B, L.P ja K.S-i (seaduslik esindaja H.M) hagi D.D vastu elatise võlgnevuse ja elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumsummas. Hagiavalduse kohaselt vanemate kooselu lõppes 2023.a oktoobrist, sellest ajast käivad lapsed isa juures nädalavahetustel (2 ööpäeva nädalas, 8 ööpäeva kuus). Esmaspäevast reedeni on lapsed ema juures. Isa on maksnud laste ülalpidamiseks kolme lapse peale kokku 115 – 300 euro suurusi summasid, septembrist 2025 maksab lisaks u 100 euro suurust lasteaiatasu.

2. Kostja tunnistab ülalpidamiskohustust, kuid ei nõustu hagiga ulatuses, mis ei arvesta laste tegelikku viibimist kostja juures ja kostja regulaarseid ülalpidamiskulusid. Lapsed viibivad isa juures kokku 138 päeva aastas: kõik nädalavahetused (keskmiselt 9 päeva kuus), 20 päeva aastas isa puhkuse ajal ja 10 päeva aastas riigipühadel, mis langevad tööpäevadele. Kostja palub arvestada, et on järjepidevalt laste ülalpidamisse panustanud ja selles osalenud suuremal määral, kui hagis näidatakse. Kostja neto kuu sissetulek on 1570 eurot.

3. Eelistungil läbirääkimiste ja arutelu tulemusel jõudsid hagejate vanemad H.M ja D.D kokkuleppele kostja poolt alates 1. märtsist makstava elatise suuruses ja korras. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt pooled avaldasid kohtule protokollimiseks kompromissi tingimused: alates 1. märtsist 2026 maksab kostja igale lapsele elatist

100 eurot kuus, kuid mitte vähem, kui PKS § 101 lg-te 3-7 alusel arvutatav minimaalne elatis, arvestusega, et lapsed viibivad kostja juures aasta keskmisena 11 päeva kuus. Pooled kinnitasid, et jäävad selle kokkuleppe juurde. Pooled kokkuleppel loobusid kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale edasikaebamise õigusest.

4. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

2 (3)

Tsiviilasi nr 2-25-15561 Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisti kokku ei leppinud. Samuti näeb TsMS § 164 lg 1 ette, et alaealise ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Hüvitatavaid kulusid tekkinud ei ole, seega puudub vajadus TsMS § 174 lg 1 kohaselt kulude suuruse kindlaksmääramiseks.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 kohaselt jõustub täitedokumendiks olev määrus selle pooltele kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp kohtunik

3 (3)