2-24-12079/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-12079

Kohtuasi

Flagito OÜ hagi Ryanair Designated Activity

Company vastu hüvitise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10. aprilli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Flagito OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2578,58 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Flagito OÜ (registrikood 14275048), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sander Potisepp

Kostja: Ryanair Designated Activity Company

(registrikood 104547 (Iirimaa)), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristi Sild

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 10. aprilli 2025. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi

rahuldada ning jätta menetluskulud Ryanair Designated Acivity Company kanda.

2. Rahuldada apellatsioonkaebus.

3. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Mõista Ryanair Designated Activity Companylt Flagito OÜ kasuks välja 2000

eurot, sellelt ajavahemikus 16. aprillist 2024 kuni 19. veebruarini 2026

sissenõutavaks muutunud viivis 416,36 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20. veebruarist 2026 kuni kohustuse

täitmiseni.

3.3. Mõista Ryanair Designated Activity Companylt Flagito OÜ kasuks välja

sissenõudmiskulu 200 eurot.

3.4. Jätta poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud Ryanair

Designated Activity Company kanda.

2-24-12079

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Flagito OÜ (hageja) esitas 08.08.2024 Harju Maakohtule Ryanair Designated Activity

Company (kostja) vastu Euroopa maksekäsu avalduse. Seoses kostja vastuväitega Euroopa

maksekäsu menetlus lõpetati ja nõue anti üle hagimenetlusse.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

2. Hageja esitas 30.10.2024 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja 2000 eurot, sellelt ajavahemikul 16.04.2024–30.10.2024 sissenõutavaks

muutunud viivise 133,58 eurot, viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 31.10.2024 kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ja edasi

protsendina VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Samuti palus hageja mõista kostjalt VÕS § 1131 lg 1 alusel välja sissenõudmiskulu kokku 200

eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

3. Hagiavalduse kohaselt oli reisijatel HV, AA, RV ja EV kinnitatud broneering WKV89J

kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti) sihtpunktiga

Milaano (Itaalia), mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi. Reisijal MR oli kinnitatud

broneering UMU3QQ kostja 17.03.2024 toimunud lennule FR4763 lähtepunktiga Milaano

(Itaalia) sihtpunktiga Tallinn (Eesti), mis hilines sihtpunkti rohkem kui 3 tundi.

4. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p-i b

kohaselt on reisijal kõikide üle 1500 km pikkuste ühendusesiseste lendude puhul, mis

hilinevad enam kui kolm tundi, õigus hüvitisele 400 eurot. Lennu FR4764 Tallinn-Milaano

vahemaa on 1832 km. Lennu FR4763 Milaano-Tallinn vahemaa on 1832 km. Reisijad

loovutasid oma nõuded hagejale ja hagejal on seega õigus saada kostjalt hüvitist kokku 2000

eurot (400 eurot × 5 reisijat)

5. Kostja ei ole tõendanud, et lendude hilinemiseks oleks esinenud erakorralised asjaolud

määruse art 5 lg 3 tähenduses, mis vabastaks ta hüvitise maksmise kohustusest.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-24-12079

7. Lendude FR4763 ja FR4764 hilinemine oli tingitud erakorralistest asjaoludest määruse

261/2004 art 5 lg 3 tähenduses. Lend FR4763 väljus Milaanost kell 12:33 ning pidi saabuma

Tallinna lennujaama kell 16:10 Kell 15:50 oli tuule kiirus 37 km/h, puhanguti 56 km/h. Ilm

oli lumine. Taolise tuuletugevusega (eriti koosmõjus turbulentsi ja lumega) on lennuki

maandumine ohtlik. Lennukit püüti Tallinnas maandada, kuid maandumisel esines tugev

turbulents. 1000 ja 500 jala vahel oli lennuk tugeva puhangulise ja kiirelt muutuva tuule käes

ning muutus ebastabiilseks, misjärel maandumine katkestati (teostati nn go-around). Samal

ajal suleti lennurada jäätumise tõttu 30 minutiks. Lend FR4763 suunati Tallinna asemel Riiga

ning tagajärjena hilines ka järgnev lend FR4764. Lennuk suundus Riiast tagasi Tallinnasse,

kui olud paranesid. Kostjal ei ole seega kohutust maksta hüvitist ega sellega seotud

kõrvalnõudeid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

menetluskulude hüvitamiseks välja 1530 eurot.

9. Maakohus tuvastas järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud:

-

reisijatel HV ja AA oli kinnitatud broneering WKV89J Ryanair Designated Activity

Company 17.03.2024 toimunud lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti)

sihtpunktiga Milaano (Itaalia), mis pidi jõudma lõppsihtkohta 18.40;

-

28.03.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 800 euro saamiseks,

mille täitmisest kostja 28.03.2024 keeldus;

-

reisijatel RV ja EV oli kinnitatud broneering WKV89J kostja 17.03.2024 toimunud

lennule FR4764 lähtepunktiga Tallinn (Eesti) sihtpunktiga Milaano (Itaalia), mis pidi

jõudma sihtkohta 18.40;

-

28.03.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 800 eurot, mille

täitmisest kostja 28.03.2024 keeldus;

-

Reisijal MR oli kinnitatud broneering UMU3QQ kostja 17.03.2024 toimunud lennule

FR4763 lähtepunktiga Milaano (Itaalia), sihtpunktiga Tallinn (Eesti), mis pidi jõudma

sihtkohta 16.10;

-

16.04.2024 esitas hageja kostjale määruse 261/2004 alusel nõude 400 eurot, millise

täitmisest kostja 16.04.2024 keeldus;

-

kostja ei ole reisijatele või hagejale nõuet tänaseni tasunud;

-

lendude Milano-Tallinn (FR4763) ja Tallinn-Milano (FR4764) vahemaa on 1832 km;

-

reisijad loovutasid oma nõuded hagejale.

10. Maakohus viitas määruse art 5 lg-le 3 ja selgitas, et erakorralisteks asjaoludeks viidatud

sätte tähenduses võib pidada sündmusi, mis oma olemuselt või põhjuselt ei ole asjaomase

lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omased ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt.

Määruse preambula punktist 14 tuleneb, et erakorralised asjaolud võivad muuhulgas olla

asjaomase lennu tegemiseks sobimatud ilmastikutingimused.

11. Ilmateate kohaselt oli kell 15:50 tuule kiirus 37 km/h, puhanguti 56 km/h; ilm oli tuuline

ja lumine (Light Snow/Windy); tuul 050/16G32 oluline jäide, oluline turbulents; tuule kiirus

oli 16 sõlme ning puhangute kiirus 32 sõlme, et Tallinna maandumisel esines tugev

turbulents, 1000 ja 500 jala vahel oli lennuk tugeva puhangulise ja kiirelt muutuva tuule käes

ning muutus ebastabiilseks, misjärel maandumine katkestati (teostati nn go-around). Kostja

tõendas, et samal ajal suleti lennurada jäätumise tõttu 30 minutiks. Asjaolu, et teised 17.03.24

lennud maandusid Tallinnas, tingimata ei välista erakorralise olukorra ilmnemist ja vajadust

2-24-12079

konkreetne lend ümber suunata. Kohtul ei ole alust kahelda lennu FR4763 kapteni

ohutusrapordis.

12. Seega hilines lend Tallinna (FR4763) erakorraliste asjaolude tõttu ja seetõttu hilines ka

lend FR4764 Tallinnast Milanosse erakorraliste asjaolude tõttu määruse 261/2004 art 5 lg 3

tähenduses. Lennuettevõtja ei saanud vältida erakorraliste asjaolude ilmnemist. Kostjal on

õigus keelduda hüvitise maksmisest.

Apellatsioonkaebus

13. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

14. Apellatsioonkaebuse kohaselt jättis maakohus määruse art 5 lg 3 kohaldamisel

rakendamata nn arvutustehte põhimõtte (Euroopa Kohtu lahend C-315/15) ega selgitanud,

miks see antud asjas ei kohaldu. Tallinna Lennujaama kinnitusel ei esinenud 17.03.2024

maandumiseks takistusi ning ümbersuunamine toimus lennufirma ja piloodi otsusel.

15. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja tõendas erakorralise asjaolu esinemise. Samuti

märkis maakohus ebaõigesti, nagu pidanuks kostja tõendama erakorralise asjaolu mõju.

Tallinna Lennujaama kinnitusel 17.03.2024 maandumiseks takistusi ei olnud. Väide, nagu

oleks lennuk suundunud Riiga ilmastikuolude tõttu ja lendas Tallinnasse olude paranemisel, ei

tugine asjas esitatud tõendile. Kostja ei esitanud ühtegi tõendit ega sisulist selgitust selle

kohta, et 17.03.2024, pärast ebaõnnestunud maandumiskatset, ei olnud võimalik Tallinnas

maanduda ajavahemikus 16:40–20:01. Tallinnas oli võimalik maanduda vähemalt kell 16:56.

Kostja lend oli ainus, mis ümber suunati. Hagi tulnuks rahuldada olenemata sellest, kas

17.03.2024 kell 16:10 oli Tallinnas võimalik maanduda või mitte.

Vastustaja seisukoht

16. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.

18. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 9 ülal), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

19. Määruse 261/2004 art 6 lg 1 p b ja art 7 lg 1 p b ette, et kui ühendusesisisene üle 1500 km

pikkune lend hilineb kolm tundi või rohkem, on reisijal õigus 400 euro suurusele hüvitisele.

Määruse art 5 lg 3 näeb siiski ette, et lennuettevõtja ei ole kohustatud hüvitist maksma, kui ta

suudab tõendada, et lennu tühistamise põhjustasid erakorralised asjaolud, mida ei oleks

suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed. Sätet kohaldatakse ka

lennu pikaajalise hilinemise korral määruse art 6 tähenduses (vt ka EKo 19.11.2009, C-402/07

ja C-432/07, p 61). Siinsel juhul pidi lend FR4763 maanduma Tallinnas kell 16.10, kuid

2-24-12079

maandus kell 20.01, mis tõi kaasa ka sama lennukiga planeeritud järgmise lennu FR4764

hilinemise. Selle üle, et mõlemad lennud hilinesid enam kui kolm tundi, pooled ei vaidle.

Pooled vaidlevad apellatsioonimenetluses selle üle, kas lenduda hilinemine oli põhjustatud

erakorralisest asjaolust määruse 261/2004 art 5 lg 3 tähenduses, mis vabastab kostja art-s 7

nimetatud hüvitise maksmise kohustusest.

20. Iseenesest on õige see, et halvad ilmastikuolud on käsitatavad erakorralise asjaoluna

määruse art 5 lg 3 tähenduses. Määruse preambula p 14 kohaselt on erakorralised selline

asjaolu, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik sobivad

meetmed. Sellised asjaolud võivad esineda muuhulgas asjaomase lennu tegemiseks

sobimatute ilmastikutingimuste tõttu. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et

kostja on siinses asjas tõendanud, et lennu FR4763 hilinemine enam kui 3 tundi oli tingitud

erakorralistest asjaoludest, sh ilmastikuoludest.

21. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei vaidlusta hageja asjaolu, et lennu FR4763 plaanikohane

maandumiskatse kell 16:10 ebaõnnestus ja lennuk tegi nn go-aroundi, pärast mida teatas

Tallinna Lennujaama lähenemissüsteem, et maandumisrada on järgmise 30 minuti jooksul

suletud jää eemaldamise tõttu (vt ka dtl 135–136). Hageja heidab ette seda, et kostja ei

tõendanud, et erakorraline asjaolu oleks esinenud pärast ebaõnnestunud maandumiskatset ja

sellele järgnenud lennuraja sulgemist ajavahemikus kell 16:40 kuni 20:01 (lennuki tegelik

maandumise aeg). Ringkonnakohus nõustub sellega.

22. Kostja tõendas vaid seda, et lennu FR4763 kapten võttis pärast go-aroundi ja lennujaamalt

sulgemisteate saamist vastu otsuse suunduda Riia lennujaama, kuid ei tõendanud, et tal ei

olnud võimalik lennujaama avamist ära oodata, näiteks kütuse vähesuse tõttu, ega maanduda

Tallinnas pärast lennuraja jääst vabastamist, näiteks ilmastikutingimuste tõttu kell 16:40 ja

pärast seda. Kostja tõi esile vaid selle, et tugev tuul oli ennustatud ajavahemikus kell 14–15,

samuti kell 15:50 ja maandumiskatse ajal kell 16:05, kuid ei ole esile toonud tõendeid kella

16:40 ega sellele järgneva aja kohta. Asjaolusid, mille tõttu ei oleks kostjal olnud võimalik

või mille tõttu oleks kostjal olnud tõsikindlalt alust arvata, et tal ei ole võimalik lennuraja

jääst puhastamist ära oodata ja maanduda pärast seda, kostja esile ei toonud. Seega ei ole

kostja esile toonud, et ta oleks võtnud kõik sobivad meetmed, et lennu hilinemist vältida.

Asjaolu, et lennuki kaptenil on õigus ja kohustus võtta kohaseid meetmeid õhusõiduki töö

ning õhusõiduki ja selles olevate isikute ja/või vara ohutuse tagamiseks, ei muuda see kostja

art 5 lg-st 3 tulenevat asjaolude esile toomise ja tõendamise kohustust ega art-st 7 tulenevat

hüvitise maksmise kohustust, kuid erakorraliste asjaolude esinemine on tõendamata.

23. Lennujaama kinnitusel oli 17.03.2024 kõik tavapärane ja Tallinnas lennukite maandumisel

takistusi ei olnud, v.a üks lend, mis suundus ümber kapteni otsusel (dtl 194 ja 206). Seda

kinnitab ka Flightradar24 väljavõte, mille kohaselt teised lennud 17.03.2024 Tallinna

Lennujaamas ligilähedasel ajal maandusid, nt 16:05 Kopenhaagenist saabunud lend, 16:56

Oslost saabunud lend ja 17:24 Helsinkist saabunud lend (dtl 197). Maakohtu järeldus, et see ei

välista erakorralise olukorra esinemist kostja lennu suhtes, on oletuslik. Kostja väitis vaid

üldsõnaliselt, et asjaolu, kas maandumine on ohutu, sõltub konkreetsest lennukist, sh lennuki

mudelist, kaalust ja kütusevarudest, kuid ei toonud esile asjaolusid ega tõendeid, mille alusel

saanuks kohus tuvastada, et erinevalt teistest sellel päeval ja ligilähedasel ajal maandunud

lennukitest ei olnud just kostja lennukiga maandumine turvaline.

24. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus ekslikult, et kostja vabaneb hüvitise maksmise

kohustusest määruse 261/2004 art 5 lg 3 alusel. Kuna iseenesest õiged on kostja väited, et

lennukit ei olnud objektiivsetel, kostjast mittesõltuvatel põhjusutel võimalik maandada kuni

2-24-12079

kell 16:40, tuleb lennu hilinemist arvestada alates takistuse äralangemisest, s.o alates 16:40 (vt

ka EKo 04.05.2017, C-315/15, p 51–54). Arvestades, et lend maandus Tallinnas alles kell

20:01 (dtl 194), oli erakorralise asjaolu äralangemisest möödunud enam kui 3 tundi ning art 6

lg 1 p b ja art 7 lg 1 p b sätestatud hüvitise maksmise eeldused on täidetud. Kuna lennu

FR4763 hilinemiseks ei esinenud erakorralist asjaolu, ei esinenud seda ka sama lennukiga

teostatud järgneval lennul FR4764. Kostja ei toonud lennu FR4764 hilinemise põhjendustena

esile muid asjaolusid, kui sama lennukiga teostatud lennu FR4763 hilinemisega seotud

asjaolud.

25. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus hagi ekslikult rahuldamata. Kuna reisijad HV, AA,

RV, EV ja MR loovutasid oma määrusest tuleneva hüvitisnõuded hagejale, tuleb kostjalt

mõista hageja kasuks määruse 261/2004 art 7 lg 1 p b järgi välja hüvitis kokku viie reisija eest

2000 eurot.

26. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Sama sätte teise lõike kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas

võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse

avalduse. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 16.04.2024, s.o alates ajast, kui kostja saatis

hagejale viimase kohtuväliselt nõude täitmisest keeldumise kirja (dtl 97). Hageja palub mõista

viivise välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja hageja viivisenõudele ega

arvestusele vastuväiteid ei esitanud. Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud

ka põhivõlalt arvestatud viivisenõue. Ringkonnakohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise kooskõlas TsMS §-s 367 sätestatuga ajavahemiku eest 16.04.2024 kuni käesoleva

otsuse tegemiseni 19.02.2026, s.o 416,36 eurot, samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätetatud määras alates 20.02.2026 kuni kohustuse täitmiseni.

27. VÕS § 1131 lg 1 näeb ette, et kui võlausaldaja võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsevalt isikult nõuda viivist, võib ta nõuda temalt ka võla sissenõudmiskulude hüvitamist

summas 40 eurot. Seega, kuna reisijatel oli kostja vastu viivisenõue, on neil õigus ka

sissenõudmiskulude hüvitamisele. Kostja ei esitanud hageja sissenõudmiskulude nõudele ega

nõude arvestusele iseseisvaid vastuväiteid. Ringkonnakohus rahuldab hageja nõude ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja sissenõudmiskulu kokku viie reisija eest 200 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

28. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse, tuleb see tühistada ka menetluskulude

jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramise osas (TsMS § 173 lg 3 esimene lause).

29. Seoses hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Kuna ringkonnakohus muudab

maakohtu määratud menetluskulude jaotust, määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

maakohus TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras pärast käesoleva otsuse jõustumist (RKTKo

02.11.2018, 2-16-14924, p 21).

(allkirjastatud digitaalselt)