2-25-12697/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv ja Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-12697

Kohtuasi

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti avaldus G.W

kolmeks kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ja

temale tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12. septembri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

G.W määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja

Tervishoiuameti kaudu, registrikood 75014965), esindaja

Annemarie Taal

Puudutatud isik: G.W (isikukood XXX), määratud

esindaja vandeadvokaat Annemarie Kunila

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 12. septembri 2025. a määrus muutmata.

2. Jätta G.W määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, isiku abikaasa ja muud isikuga

koos elavad pereliikmed, isiku eestkostja, isiku nimetatud usaldusisik, ja valla- või

linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, võib

esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, mh tuvastamaks

kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-25-12697

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku valvearst esitas 05.08.2025

Harju Maakohtule taotluse G.W (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest

olenematu ravi kohaldamiseks neljaks päevaks ja tähtaja pikendamiseks kuni 40 päevani.

2. Harju Maakohus rakendas 06.08.2025 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku

psühhiaatriakliinikusse tähtajaga kuni neli päeva alates tema 04.08.2025 kell 20.38

psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest. Kohus pikendas 07.08.2025

määrusega puudutatud isiku suhtes kohaldatud esialgset õiguskaitset ja paigutas isiku tema

tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada isiku suhtes tahtest olenematut

psühhiaatrilist ravi alates 04.08.2025 kell 20.38 kuni 13.09.2025.

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Tallinna linn (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu, avaldaja) esitas 05.09.2025

avalduse puudutatud isiku kolmeks kuuks kinnisesse asutusse paigutamiseks ning temale

tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks. Avalduse kohaselt ei ole puudutatud

isiku seisund praeguseks oluliselt paranenud. Ravikoostöö on puudulik, sest puudutatud isik

peab ennast terveks. Puudutatud isiku seisundit ja varasemat ravikogemust hinnates ei ole

tõenäoline tema paranemine 40-päevase ravi vältel sedavõrd, et tagatud oleks tema ohutu

toimetulek haiglavälises keskkonnas.

4. Maakohus määras 05.09.2025 määrusega puudutatud isikule ekspertiisi selgitamaks välja,

kas isik vajab tahtevastase ravi pikendamist kolme kuu võrra. 11.09.2025 esitati kohtule

kohtupsühhiaatriaekspertiisi akt nr 7.1-3/436.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus paigutas 12.09.2025 määrusega puudutatud isiku tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse talle tahtevastase psühhiaatrilise ravi kohaldamiseks kuni kolmeks

kuuks alates 13.09.2025 kuni 12.12.2025. Kohus andis loa isikule tahtevastaselt ravimite

manustamiseks ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks psühhoosivastase, rahustava ja

meeleolu stabiliseeriva ravina juhul, kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või

ravimeetoditega ei nõustu. Kohus jättis menetluskulud riigi kanda.

5.1. Maakohus rahuldas avalduse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 539¹ lg 1 ning

psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 alusel.

5.2. Maakohus tuvastas kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 7.1-3/436 alusel, et puudutatud

isikul esineb raske psüühikahäire segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2), mis piirab

oluliselt tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Psüühikahäire ägenemise

tõttu muutub puudutatud isik süüdistavaks, kahtlustavaks, impulsiivseks, verbaalselt ja

füüsiliselt vägivaldseks, käitub agressiivselt ja ettearvamatult.

2-25-12697

5.3. Kohus veendus raviasutuse psühhiaatrite arvamuse ja ekspertiisiaktis tuvastatu pinnalt, et

puudutatud isiku reaalsustaju on jätkuvalt häiritud ning esialgse õiguskaitse korras kohaldatud

tahtevastane antipsühhootiline ja rahustav ravi ei ole täielikult tulemuslikuks osutunud.

Puudutatud isik on jätkuvalt pahur, düsfooriline, impulsiivne, ümbritsevate suhtes verbaalselt

agressiivne, süüdistav, nõudlik ja konfliktne. Ravita jäädes on tõenäoline haigusest tingitud

ohtliku käitumise süvenemine, mistõttu tuleb jätkata tahtest olenematut ravi

haiglatingimustes.

5.4. Puudutatud isiku suhtes ei ole võimalik ega otstarbekas kohaldada muud psühhiaatrilist

ravi. Puudutatud isiku osas kohaldatav psühhiaatriline ravi peab olema pidev, et langeksid ära

tahtest olenemata psühhiaatriahaiglasse paigutamise eeldused. Puudutatud isikul ei ole

vaatamata senisele ravile haiguskriitikat kujunenud. Puudutatud isik ei suudaks kontrollimata

keskkonnas talle määratavast raviplaanist kinni pidada. Ravita jäämisel või selle lünklikuks

muutumisel muutuks puudutatud isiku käitumine taas psühhoosist ja haiguslikest elamustest

lähtuvaks.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada.

6.1. Kaebuse kohaselt ei olnud ravi pikendamiseks vajadust. Puudutatud isik võib arsti

määratud ravimeid ka kodus võtta. Ravimid, mida puudutatud isikule kliinikus manustatakse,

ei vasta tema vajadustele. Puudutatud isik tunneb, et ta on terve ega vaja ravi.

6.2. Puudutatud isik toimetati haiglasse tema poja telefonikõne alusel. Puudutatud isikul ja

tema pojal tekivad arusaamatused, sest poeg ei korista kodu. Puudutatud isik muretseb, et

tema ravil viibimise ajal lagastab poeg kodu. Lisaks kaotab puudutatud isik töö.

7. Avaldaja ei toeta määruskaebust ja palub jätta selle rahuldamata. Puudutatud isiku tahtest

olenematul ravil viibimine on vajalik ja põhjendatud.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS

§ 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel,

koosmõjus §-ga 659, muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks.

10. Kuigi määruskaebuse lahendamise ajaks on puudutatud isiku tahtest olenematu

psühhiaatriline ravi psühhiaatriakliinikus lõpetatud, saab ringkonnakohus ka tagantjärgi anda

hinnangu maakohtu määruse seaduslikkusele ja põhjendatusele. TsMS § 543 lg 3 järgi saab

kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada

kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse. Seega ei takista

puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.

11. Maakohus pikendas vaidlustatud määrusega puudutatud isiku tahtest olematut ravi ja

paigutas puudutatud isiku tema tahtest olenematult psühhiaatriahaiglasse haiglaravi

kohaldamiseks tähtajaga kolm kuud, s.o kuni 12.12.2025. Avalduse esitas kohtule kooskõlas

2-25-12697

TsMS § 533 lg 1 p-ga 1 ja PsAS § 13 lg-ga 5 puudutatud isiku elukohajärgne linnavalitsus.

Olukorras, kus isik on paigutatud kinnisesse asutusse esialgse õiguskaitse korras, on tema

kinnisesse asutusse paigutamine käsitatav samaväärsena tema korduva kinnisesse asutusse

paigutamisena või kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamisena TsMS § 5391

tähenduses (RKTKm 03.02.2020, 2-19-6222, p 16). Seejuures peavad PsAS § 11 lg 1

tingimused olema täidetud nii isiku ravile võtmisel kui ka ravi jätkamisel.

12. Maakohus leidis õigesti, et puudutatud isiku puhul olid täidetud PsAS § 11 lg-s 1

sätestatud tingimused tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kolmeks kuuks. Kohus nõustub

maakohtu määruse põhjendustega. Seejuures, kuna maakohus kuulas puudutatud isiku

isiklikult ära (TsMS § 536 lg 1) esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses 06.08.2025 (vt

dtl 16), ei tulnud teda kinnisesse asutusse paigutamise pikendamisel uuesti ära kuulata (TsMS

§ 5391 lg 2 teine lause).

13. Maakohus tuvastas õigesti, et puudutatud isikul oli raske psüühikahäire, mis piiras tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida (PsAS § 11 lg 1 p 1). Maakohus tugines

sellele järeldusele jõudmisel kinnisesse asutusse paigutamise avaldusele, psühhiaatrite

arvamusele ja kohtupsühhiaatrilise ekspertiisiaktile. 12.09.2025 kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi aktist nr 7.1-3/436 nähtub, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire

segatüüpi skisoafektiivse häire näol (F25.2). Psüühikahäire ägenemise tõttu muutub

puudutatud isik süüdistavaks, kahtlustavaks, impulsiivseks, verbaalselt ja füüsiliselt

vägivaldseks, käitub agressiivselt ja ettearvamatult. (dtl-d 66 ja 67). Puudutatud isiku enda

arvamus, et tal ei ole rasket psüühikahäiret ja ei vaja ravi, ei lükka ümber psühhiaatrite

hinnangut isiku tervislikule seisundile ning ei ole PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste

hindamisel määrav.

14. Maakohus tuvastas õigesti puudutatud isiku ohtlikkuse (PsAS § 11 lg 1 p 2). Olukorras,

kus puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning tema käitumine on ettearvamatu ja

agressiivne, ohustab ta haiglaravita enda ja ümbritsevate elu ja turvalisust. Ka Riigikohus on

leidnud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei

saa aru oma haiguse tõsidusest (vt nt RKTKm 14.02.2018 2-15-3662, p 14.1). Praegusel juhul

ei mõistnud puudutatud isik oma ravivajadust leides, et ta viibib haiglaravil arstide soovil, kes

soovivad sellega lisaraha teenida. Samuti arvas puudutatud isik, et raviarst mürgitab teda (dtl

66 ja 67). Lisaks saab isiku ohtlikkus väljenduda kalduvuses vägivallale (vt nt RKTKm

19.02.2014 3-2-1-155-13, p 39.2). Ekspertiisiaktist nr 7.1-3/436 nähtub, et puudutatud isiku

seisund haiglaravil oluliselt ei paranenud ning ta oli jätkuvalt impulsiivne, süüdistav ja

ümbritsevate suhtes verbaalselt agressiivne (hirmutas kaaspatsiente, tegi ähvardavaid liigutusi

ja lubas personali „maha lüüa“, dtl 67). Eeltoodu kogumis kinnitab maakohtu järeldust, et

ravita jäädes oli tõenäoline haigusest tingitud ohtliku käitumise süvenemine.

15. Täidetud oli ka PsAS § 11 lg-s 3 sätestatud eeldus. Muude abinõude kasutamise võimatus

eeldab seda, et muid abinõusid ei ole võimalik kasutada isikust endast tulenevate põhjuste

tõttu (vt nt RKTKm 19.02.2014, 3-2-1-155-13, p 40). Praegusel juhul ei olnud muu

psühhiaatriline abi määruse tegemise ajal küllaldane ega võimalik põhjusel, et puudutatud

isikul puudus haiguskriitika ning koostöövalmidus raviks. Arvestades, et puudutatud isik on

varem vajanud haiglaravi psühhiaatriakliinikus 49 korral ja pärast haiglast vabanemist

korduvalt ravi lõpetanud, leidis maakohus põhjendatult, et puudutatud isik ei suudaks

kontrollimata keskkonnas talle määratavast raviplaanist kinni pidada. Määruskaebuse väide, et

puudutatud isik võiks talle määratud ravimeid võtta ka kodus, ei ole seetõttu usutav.

2-25-12697

16. Puudutatud isik väljendas määruskaebuses muret, et haiglas viibimise ajal ei hoia poeg

kodu korras ja puudutatud isik võib kaotada ka oma töö. Ringkonnakohus mõistab puudutatud

isiku muret, kuid arvestades puudutatud isiku seisundit vaidlusaluse määruse tegemise ajal, ei

olnud puudutatud isiku haiglaravi lõpetamine võimalik ega kooskõlas puudutatud isiku

huvidega.

17. Eeltoodut arvestades ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada.

Maakohtu määrus jääb muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

18. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda. Puudutatud isikule riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu määrab kohus kindlaks eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)